Mu vahtsõnõ aastak naas’ pääle üte arvosaamisõga: taha viil kõrd üldä, et egä kiil, midä olõt kunagi kasvai tsipa opnu, või mõnikõrd tarviligus saia.
Sõidi ildaaigu Tal’nan pääle ütte üritüst takson kuun üte prantslasõga, jagasimi sõitu. Taksojuht löüdse imekombõl ja kimmäle ka suurõst armastusõst üles kõik vana prantsusõkeelitse chanson’i, midä olli noorõst pääst raadiost kuulnu ja teno Leesi Lauri teletunnõlõ ka üten laulnu.
Charles Aznavour, Mireille Mathieu, Yves Montand, Edith Piaf… Ütlese neo nime sullõ midägi, ku sa ei olõ õkva prantsusõ keele filoluug, huvilinõ, Prantsusmaal elänü vai muud säänest?
Kõik neo Jaques Prévert’i luulõtusõ, miä ma kunagi ilosa keele peräst päähä opõ, omma siiämaalõ pään. Omma sul kasvai uman imäkeelen mõnõ luulõtusõ pään?
Jah, tuuperäst mass vasta võtta naid kiili, miä su ümbre omma. Mõni võõramaalanõ, sisserännänü vai peris naabritädist vinläne või suurõs abis olla.
Et üüsidsest Tal’nast saanu takson tävve helüga üten laultuisi chanson’õga Pariis. Vai ka väikust Võrost, ku rattaga kihuta ja laula – sur le ciel de Paris, la-la-la-la –, kõrras Cote d’Azur.
Mu seen juusk segäveri ja seo om teedäki joba geneetilidselt kiili opmisõ man suurõs abis. Mu imäpoolinõ vanaesä oll’ olnu kas prantslanõ, itaallanõ vai naidõ sego. Segädse sõaaigsõ luu. Tuuperäst omma neo kolm kiilt ja tõõsõki mu mano jõudnu kuigi lihtsale, suurõmba vaiva ja opmisõlda. Kõnõlõ umbõs kuut võõrast kiilt ja mu meelest om kolm võõrast kiilt Euruupan eläden õkva esihindästmõista.
Tulõtami miilde kasvai edimädse Eesti Vabariigi haridust: sis mõistsõva inämbüs gümnasiste säksä, vinne ja prantsusõ kiilt. Ülearvo laisas ja lodõvas om parhillanõ haridusmaastik jäänü.
Härgütä inemiisi reismä. Ja ku mõnt kiilt joba armastama nakkat, olõ kasvai paar nädälit maal, kon tuud kõnõldas, ja tuu kiil tulõ imeväega su sisse. Ja and jõudu ja kimmüst mano. Uma hispaania keele grupi plaani keväjä Mehhikohe vai Ibizalõ keeletsukõlusõlõ viiä. Tuu om egä kõrd abis, nii vaimulõ ku hengele.
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.