Jah, käen taa omgi – vahtsõnõ aastak. Tan Võromaal oll’ taa illos tulõk, valgõ lumõga. Es paistu inne joulu kostkilt, et lumõga talv või tulla, a ummõhtõgi tä tull’. Tull’ nigu miildetulõtus: midägi tan muutuvan ilman om ka püsüvät.
Egä aasta alostusõn luutva inemise vahtsõlt aastalt hääd. Nä luutva tuud hindäle ja suuvva tõisilõ kah. Aasta edeneden tulõva nii hää ku halva as’a pääle, nika ku jälleki aastalõ ots pääle saa ja egäüts või perrä märki, määne taa aasta õkva timä jaos oll’.
A alostus om egä kõrd luutust täüs. Luutust ja uudishimmo. Kuulutõdas ette ja loetas ettekuulutuisi. Nigu pall’o tõõsõki, avaldas Uma Leht päälenaanu aasta horoskoobi. Looda, et lehelugõja mõist taa lugõmisõ man meele rõõmsa hoita.
Luutus om tähtsä asi. Üts pall’odõst ettekuulutuisist ütles, et aastanummõr 21 om õnnõnummõr. Õnnõnummõr tuuperäst, et numbri 21 seen om kokko kolm säidsend. Ja säidse, teedäki, om vana ja tunnõt õnnõnummõr. Kolmõkõrdsõt õnnõ soovi seos aastas ka kõigilõ Uma Lehe lugõjilõ!
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja