Mu tütär Marianne lõpõt’ timahava keväjä Tarto Ülikooli Pärnu kollõdþin turismiala ja otsust’ edesi magistrantuuri minnä. Sääl küsüti timä käest jutuvoorin, midä täl viil om oppi, tä jo sünnüst saadik Kubija hotelli tegemiisi man olnu. Tuu pääle vastas’ tütär, et om jah olnu tutva hotellirahvaga, a täl om tunnõ, et ao muutusõ. Täämbädsel aol ei olõ vaia inämb niipall’o hoolitsa kundõdõ ku noidõ inemiisi iist, kiä hotellin tüüd tegevä. Et ku nuu omma õnnõligu, sis tund ka kundõ hinnäst hoolitsõdu ja õnnõliguna. Ja tuud kõkkõ tulõ mano oppi.
Millegiperäst läts’ mu mõtõ tuud kuuldõn maailman sündüvä pääle. Ukraina uudissit ma väega ei kae, a mõni pilt iks aig-aolt silmä putus. Olõ kaenu noid purus pommitõduid maiu, kon ei olõ aknit iin ja tuul kõlgutas aknõraamõ. Noidõ pilte pääle tulõ miilde, et tudõngipõlvõn sai Lõuna-Uuralin matkal käütüs. Üü naas’ tulõma, jõudsõmi ütte maahajäetühe küllä. Sääl oll’ pall’o maiu, kon seen es elä üttegi inemist. Sääl kah tuul kõlgut’ aknit ja ussi. Üts maja oll’ tsipa inämb kõrran, sinnä sai üüses küllüle visatus ja suurõmb tuul ja torm üle eletüs.
Olõ mõnikõrd trehvänü ka tii päält kõrvalõ käändmä ja löüdnü kössi vaonuid majju, miä omma umal aol olnu suurõ talomaja. Säält omma inemise är lännü ja inämb sääl ei käüdä. Vai ku käüdäs, sis midägi lahkman. Ku inemise majast är läävä, lätt säält elo kah minemä.
Tütre jutt ja pildi maahajäetüist maiust tõiva mõttõ täämbädse ao mano. Mul om tunnõ, et parhillatsõn kipõn ütiskunnan olõmi inemise katõ silmä vahelõ jätnü. Mi ei mõtlõ tuu pääle, et noilõ inemiisile, kes uma egäpäävädse tüüga maiun ello seen hoitva, tulnu inämb tähelepandmist pöördä. Nimä uma tüüga andva väärtüst kõgõlõ toolõ, miä mi ümbre om.
Pindmaa Aigar
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.