Rist pedäjä koorõ seen. Kama Pikse pilt
Muinsuskaitsõammõt kuts inemiisi üle kaema, kas näide jaos tähtsä ristipuu omma är märgidü ristipuiõ kaardi pääl ja kas naidõ puiõ koordinaadi omma õigõ. Ristipuiõ asupaiku näütävät kaardikihti saa kaia maa-ammõdi kaardiserverist.
Ristipuu omma tähtsä kultuuriperändüs, minkast edimädse kirjapantu lätte omma peri joba 17. aastagasaast. Lõunaeestläisi siän om matussil tii pääl puu sisse risti lõikamisõ kommõ täämbädseni elojõun. Niimuudu mälehtedäs kaonugõist. Usutas, et koolnu inemise heng lätt puu sisse ja ristipuu seest ei tulõ heng kodo käümä. Lõunõ-Eesti ristimõtsa omma hariligult kas surnuaidu lähkül vai külä ja surnuaia tii veeren. Ristipuid om kõgõ avvustõdu ja näid ei raota maaha.
«Muinsuskaitsõammõt tegeles parhilla 14 riigimaal olõva ristimõtsa kaitsõ ala võtmisõga. Ku nuu saava kaitsõ ala, jakatas erämaal kasuvidõ ristimõtsuga. Seenis, ku ristipuu olõ-i riikligu kaitsõ all, avitasõ näid kaitsa võimaligult täpse kotussõandmõ. A kõgõ parõmbalõ omma ristipuu kaitstu sis, ku maaumanigu ja paikligu inemise näist tiidvä ja huulva,» seletäs muinsuskaitsõammõdi luudusliidsi pühäpaiku nõvvomiis Kama Pikne.
Parhillatsidõ andmidõ perrä om luud ristipuiõ kaardirakõndus, midä saa kasvai nutitelefonist kaia. A kimmäle om viil ristipuid, miä ei olõ kaardi pääle saanu ja midä tuuperäst või mõtsaragominõ ohto säädi. Sama ristipuiõ kaardikiht om olõman ka mõtsaregistrin, mink perrä plaanitas mõtsaragomist.
UL