Seod nimme kand Eestin 146 inemist. 1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti sääne perekunnanimi Vana-Piigandi mõisa Keebi Jaagu perrele ja Heisri (Vahtsõ-Piigandi) mõisa Lauri Juhani läsäle ja latsilõ. Perräkaeminõ näüdäs’, et Lauri Juhan oll’ Keebi Jaagu kõgõ vanõmb poig, kiä oll’ Laurilõ väümehes lännü.
Tõisin katõn paigan panti seo priinimi 1835. aastagal. Läänemaal Vana-Vigala mõisan panti Otsus noorõlõ suladsõperrele Tiduvere külä Sepä talun. Peränpoolõ elli sääl perren 1836. aastagal sündünü poig Jaan Kullamaa kihlkunnan.
Virumaal panti seo nimi Karitsa mõisa Tamna külä peremehele varatsõmba lisanimega Telmakri Juhan. Personaalraamat kirotas timä kottalõ ka Ihni Mardi Juhhan, tulnu Kadrina kihlkunna Pollist (Kurrisal). Seo Juhani perren oll’ koguni katõssa poiga.
Nii või üteldä, et suurõmba Otsusõ suguvõsa omma peri Võro- ja Virumaalt. Nime paigapääline välläütelemine om mitund muudu. Võro- ja Virumaal üteldäs kolmandan vältüsen [ottsus], Läänemaal ja muudsan eesti keelen tõsõn vältüsen [otsuss].
Tuulaol, ku nimi panti, tähend’ sõna otsus päämidselt millegi otsa, lõppu, vahel ka juhti vai juhtmist. Olõ-i õigõt otsust tähend’, et juhtmisõn olõ-i as’a kõrran. Künnä otsus ’nurmõ ots’ välläpoolõ! om arvu saia ka seoilmaaigsõlõ võrokõsõlõ. Tähendüs ’kohtuotsus’ käve edimält lõpligu otsusõ kottalõ, näütüses vallakohus sai 1870. aastil tetä mõistusõ, mitte otsusõ.
Tuust, kuis Kanepi opõtaja Roth nime Otsus pääle tull’, and tunnistust personaalraamat 1803–1810: sääl om sama lehekülle pääl pantu kirja vahmiilinimi Algus (Piigandi Mötsahoitja Jahn) ja õkva alanpuul vastandsõna Otsus.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.