Seo lugu om Troll’a Agust, näütlejäst ja ehitäjäst, kinkalõ miildüs maal ellä. Seo kuu lõpun saava tiatrihuvilidsõ Agut nätä tükün «Godot’d uutõn», miä tulõ püüne pääle Võromaal Navi külän. Agu om esi kah Navi külän sündünü ja üles kasunu, a perämädse kümmekund aastat eläs ja toimõndas tä Karula kihlkunnan Mähkli külän.
Agu mano jõudõn lövvä tä aiast põrknit üles kakmast. Tä seletäs, et tege kattõ asja kõrraga: harvõndas põrknit ja samal aol saa supi jaos värskit kraami. Talo ümbre kammandamist pidägi Troll’a Agu umas päämidses tegemises. «Huunõ, aid, inemise, eläjä – kõik taa värk taht toimõndamist,» seletäs Agu.
Kõgõ suurõmba eläjä Agu majapidämisen omma Šoti mägiveise, kedä om täämbä talomaiõ pääl ütessä tükkü. «Nuu sai võetus maa huuldamisõs. Padrik kasus pääle. Trimmerdämine-niitmine – milles tuud tetä, ku elläi või kõik är süvvä,» kõnõlõs Agu. Päält suuri eläjide omma talon viil kana ja pini. Varrampa peeti ka kattõ hobõst, a nuu omma Agu jutu perrä kehvä maastiguhuuldaja. Siski plaan Agu sis, ku latsõ tsipa suurõmbas kasusõ, jäl hobõsõ kah majapidämiste tuvva.
Agu juttu kullõldõn om tõnõkõrd rassõ arvo saia, kõnõlõs tä tõtõjuttu vai hoobis muigamiisi. Näütüses maaello kitt tä niimuudu: «Maal om hää ellä, mitte midägi ei piä tegemä. Puu kasus mõtsan, tuu võtat mõtsast. Süük kasus välän, nurmõ pääl, kasvumajan. Tahat lihha, lüüt eläjä maaha. Kana and muna, kõik tulõ esihindäst!»
Kuigi talo ümbre toimõndaminõ om Troll’a Agu jaos kõgõ tähtsämb tegemine, om tuu siski üts timä aoviidüssist. Nigu ka näütlemine, miä om Agulõ ütsjago kuulsust toonu ja veenü ka Võromaalt välläpoolõ. Kuigi päämidselt om tä üten löönü Võromaa titatriettevõtmiisin, om tedä nättü ka Ugala ja Vanõmuisõ tiatri suvõtükken ja mõnõn teleseriaalin kah.
Latsõst pääst püüne pääl
Agu oll’ vast nii 10 aastakka vana, ku edimäst kõrda püüne pääle näütemängu tegemä sai. Asi sai alostusõ ütest vele Heiki (tunnõt kunstnik Navitroll’a) sünnüpääväst, kon käve hulga rahvast. Küläliisi siän oll’ ka kiränik Kivisildnik, kiä samal aol Von Krahli tiatri jaos määnestki näütemängu kirot’, ja kedägi tiatrirahvast kah. «Ma, 10-aastanõ poiskõnõ, joosi ja ulliti sääl. Ju ma näid kiusassi nii pall’o, et nä näivä, et mul julgust om, ja kutsõva minno ütte tükkü poiskõist mängmä. Mul muidoki maru põnnõv, ma es olõ Tal’nan vist käünüki. A lava pääl oll’ kõik peris hirmsa. Arva, et es julgu väega piuksugi tetä. Kuigi nä mu vällä kannativa, paar lausõt vast ütli kah,» tulõtas Troll’a Agu umma edimäst näütlejäkogõmust miilde.
Tuust edimädsest näütlemisest jäigi Agulõ tiatripisiläne sisse. Perän kutsuti tedä viil mõnda latsitükkü mängmä, a Agu oll’ joba nii kõva tegijä, et ütel’ nuu rolli är: «Ütli, et mängi õnnõ suuri inemiisi tükken!»
Nii jäi Agul esitiidvüse peräst näütlemiste paus sisse. Ildampa, ku tä opsõ Väimelä koolin maaturismi, trehväs’ tä vahtsõst näütetsõõri, midä sääl vidi Liiveri Kalju. Tego oll’ trehvämisega tuuperäst, et kiäki oll’ perämädsel hetkel uma rolli üles ütelnü ja otsiti näütlejät, kiä kipõstõ hinnäst näütemängu sisse opnu. Agu sai tuuga edimäne kõrd toimõ ja õigõ pia tull’ ka tõõnõ samasugunõ juhus, kon Liiveri Kalju, kiä ka Kandlõn Võro näütlejidega tüüt’, tedä kipõstõ kellegi asõmõlõ soovit’.
Võro Tiatriateljee man sai Agul näütlemisest vahepääl kogoni tüü, tä oll’ mõnt aigu poolõ kotussõga palgalinõ näütlejä. «Kolm-neli etendüst aastan, pia egä päiv tüü, kõva andminõ. Etendüisi oll’ pall’o,» tulõtas tä miilde. A tuu man tull’ Agulõ ärtundminõ, et näütlemist peris ammõdi poolõst tä tetä ei taha. «Näütlemine piäs mu jaos olõma aoviidüs, ei tohe tüüs kätte minnä. Niipall’o mahvi mul ei olõ, et kõik aig vahtsit rollõ tetä ja olla tuu man ka tasõmõl. Määndselgi tasõmõl,» märgotas tä.
Pääletükvä tiatrirolli
Kiä om Agut püüne pääl nännü, tiid, et tä om mängnü päämidselt säändsit ossi, kon tulõ etendüste kuigi sisse sõita vai muido tegevüste pääle tükki. «Ma esi rollõ ei vali, lavastaja arvasõ, et mullõ säändse küländ tiatraalsõ rolli passisõ. Ega mul suuri rollõ ei olõ olnu, kõik omma väiku sutsu. Minevä aasta «Jaanituli» oll’ kõgõ mahukamb.» Agu löüd, et om valmis tegemä tiatrin ka suurõmbit ossi.
Õigõ pia etendüvän tükün «Godot’d uutõn» mäng Troll’a Agu Pozzo ossa. «Tuu om sääne ebastabiilnõ tegeläne, nigu sääl näütemängun kõik tegeläse mu meelest omma. Peris hariligu inemise, a Pozzo om vast kõgõ ebastabiilsõmb. Edimält om tä sääne jõulinõ, hindän kimmäs, kõrraldas tõisi ello ja tiid täpsele, kuis as’a omma ja olõma piät. A perän, nigu elon iks juhtuda või, om vastapite: tä ei kõrralda midägi, om esi hädän ja pruuv kuigi toimõ saia,» seletäs Agu umma vahtsõt tiatrirolli vallalõ.
A minkast tuu Godot’-tükk ülepää kõnõlõs? «Ku ma ei essü, sis Beckett, kes tükü valmis kirot’, es ütle ilmangi midägi taa tükü kotsilõ. Mille sis ma piäs mõistma midägi üteldä,» jääs Agu salaperälidses.
Ehitämine tuu võiu leevä pääle
Et talon majandaminõ ja näütlemine omma Agu jaos rohkõmb aoviidüsses, om vaia ka midägi, miä rahha sisse tuu. Agu tüü om ehitämine: tä tege päämidselt puuehitüst ja pruuv anda vannulõ maiulõ vahtsõt henge sisse. Ehitämä naas’ Agu 15 aastat tagasi, ku veli Heiki ostsõ hindäle talo, kon es olõ pikkä aigu midägi tettü. Sääl oll’ vaia kõrda tetä ait, sann ja maja. Agu kõrrald’ sinnä meistrimehe ehitämä ja naas’ näide kõrvalt ehitüstüüd opma. «Kõik jäi külge, järgmäne kõrd tei joba esi,» seletäs tä.
Nigu tõõsõki Agu tegemise, om ka ehitüstüü sääne, miä tälle hindäle väega miildüs. Täämbä tege tä uma firmaga päämidselt palksannu. Noidõ ehitämine miildüs Agulõ tuuperäst, et saa kipõlt valmis. A sanna tegemise man piät ka sanna hengega rehkendämä. «Sann om häste isiklik, intiimne keskkund. Sääl piät inemisel hää olõma,» kõnõlõs Troll’a Agu. Tä ehitäs päämidselt raudkeressega ja korsnaga sannu ja kitt, et nuu omma maru hää.
Keerolidsõmb om vannu maiu kõrdategemine. Tuu om egä kõrd esimuudu tüü. «Läät kaet vanna maia. Märgit, kas om mõtõt kõrda tetä. Egä tark inemine saa arvu, et inämbältjaolt rahalidsõlt ei olõ mõtõt, odavamp om tetä vahtsõnõ. A ma ei tiiä, mis sääl om, kas vanan as’an om heng seen vai mis, mõnõ jaos om tuu tähtsä, et elo om sääl seen olnu,» seletäs Agu.
Löüdmädä rahapada
Sainu sisse käkitüt varandust Agu viil vannu maiu seest löüdnü ei olõ. Inämbüisi omma üllätüse, miä vana maja kõrdategemise man ette tulõva, kehväpuulsõ, ja sais om viil kehvemb, ku varrampa arvat. «Väega harva om nii, et asi om parõmb, ku edimält vällä paistu,» seletäs Agu.
Midägi põnõvat om siski vällä kah tulnu, näütüses tapeedi alt krohvi päält om Agu üten tüümiihiga löüdnü põnõvat mustrit vai vuudriga üle lüüdüst laest 40 sendimiitret lakju vannu laelaudu. «A suurõ varandusõ löüdmises tulõ vannu maiu iks edesi kõrda tetä,» usk tä.
Rahmani Jan
Troll’a Agu pindre päält põrknit vällä tõmbaman. Rahmani Jani pilt