Kooliaig peas illus ka olõma

Kallendri järgi om sügüseni viil mitu nädälit, a ku latsõ kuuli lätvä, om õks õigõ suvi müüdä.

Meil peas hää miil olõma, et latsõ põra kuuli lätvä, Soomõn omma nä sääl jo mitu nädälit ollu. Aeti meilgi ja aedas edesi tuud jorru, et siin peas kah kooliaasta varõmb nakama ja pikemb olõma…

Meil om õks tuu kadakasakslasõ kommõ kõvastõ küllen, et peat tegema nii, nigu suurõmb riik iin tege. A senimaani om viil õnnõs lännü, et kõiki lollusi ei olõ järgi tett. Mitman riigin om jo arru saadu, et sääntsel jandil ei olõ mõtõt, a ega ümbremuutminõ ka lihtne ei olõ. Kohe mi niimuudu vällä jovva, et las latsõ omma koolin, sis saava vanõmba rohkõmb tüüd tetä. Hoobis puhkust olõs tüülkäüjile suvõaol enämb vaia. Paar nädälit ei olõ määnegi puhkus, a sääne muud om meil nüüd võet, selle et välismaal… Nojah, jälleki tuu kadakasakslus.

Ku inemisele andas nätäl puhkust talvõl, nätäl keväjelt ja kats suvõl, sis tä ei saaki õigõdõ puhada. Nii omma inemisil närvi läbi, suuril ja latsil kah.

Latsi närvi kah läbi? Tükis külh tõnõkõrd olõma. Latsil omma nutitelefoni ja tahvliarvuti ja suurõ arvuti. Sinnä ja telekadõ nä enämbüisi vahisõ, ku vanõmba vai vanavanõmba ei talda näid tarõst vällä utsita, mõnda lihtsämbät tüüd tegemä panda vai esi näidega juttu aija.

Nii ei mõistaki latsõ umasugutsõidõga asju tetä ega kõnõlda ja tuuperäst omma tülü laabsa tulõma. Kooli omma maakotussõin vähämbä kui mõnikümmend aastaigu tagasi, a õks tulõ tõnõkõrd ette, et oppaja ei panõ tähele, ku mõni vaiksõmb lats haigõt saa vai mõnõlõ halvastõ üldäs. Ega latsõ ka alasi vällä ei näütä, et näil määnegi murõ om vai nä medägi pelgäse.

Teedä om, et mea vanõmbas saat, tuu valgõmb tunnus latsõao lumi ja hall’amb hain, a ma olõ õks mõtõlnu, kuis külh mi aol oppaja kõkkõ näkki ja kuuldi. Joosi vai naari sa võlss kotussõl, joba sait nuumi, es võta maha visat prahti üles, joba oll’ su pattu tähele pant. Ja hoitku, ku kiä kedägi kiusas’! Sis võeti klass kokku ja peeti sääne jutlus, et nuilõ ka miilde jäi, kiä süüdläse es olõ.

Kiäki kõnõl’ umast kooliaost, et nailõ oll’ oppaja õkva edimätsel pääväl ülnü, et kaibama tulõgi tulla, ku kiäki liiga tege, et oppaja omgi koolin imä iist, kiä latsi avitas.

Nüüd kuulutõdas septembrin vällä koolirahu (jäl vällämaa värk?) ja muiduki käävä tuu jandiga üten ka egäsugutsõ paprõ… Ei avida ütski papõr, ku suuril inemisil väikeisi jaos aigu ei olõ. Hoiami kõik parõmb silmä, kõrva ja süäme valla, panõmi tähele, mis latsiga sünnüs, ja lähämi appi, ku vaia om.

Külh olõs illus, ku praegutsõ koolilatsõ kah kümne-katõkümne aasta peräst kõnõlda saava, et kae, kos mi aigu oll’ hää koolin kävvü.

Nõlvaku Kaie
Harglõ kihlkunnast peri

Kooliaig peas illus ka olõma2017-08-29T15:41:14+03:00

Kordemetsa Gerda: «Tagamõtsa» näütäs värskit nägosit

Kordemetsa Gerda kirotas näütemängõ ja stsenaariummõ, lavastas teleseriaalõ ja tiatritükke. Minevä nätäl oll’ tä katõssa päivä jutti Võromaal Sulbin, kon võeti üles võrokeelidse telesarja «Tagamõtsa» neli vahtsõt ossa, miä aasta lõpun piäsi ETV-n ekraani pääle tulõma.

Umalõ Lehele kõnõlõs Gerda tsipakõsõ, midä ülesvõetust matõrjaalist uuta om ja ka umist muist tegemiisist.

Miä om «Tagamõtsa»?

«Tagamõtsa» om mu meelest esieräline nättüs Eesti meediämaastigu pääl. Tä om hinnan tuuperäst, et om võrokeeline telesari. Inne «Tagamõtsat» ei olõ ütengi eesti murdõkeelen telesarja tett.

«Tagamõtsa» man omma tähtsä olokõrra ja tüübi. Seo om üts suur pluss, et ku ülejäänü perädü seriaalimajandus püüd toimõ saia umbõs 100 näütlejäga, sis «Tagamõtsan» näge tävveste värskit nägosit, inemiisi, kiä kõnõlõsõ tõist kiilt, omma tõistsugudsõ.

Mu meelest om as’a suur pluss viil seo, et niimuudu saa võro kiilt opada pall’o parõmbalõ ku lihtsäle umakeelitside uudissidõ vai raamatidõga.

Mille võro kiilt niimuudu parõmbalõ saa oppi?

Inemiisile miildüs telesarja kaia. Inemise saava seo keele kõla selges ja mõnõ sõna kah, ku alt kirju lugõva. Ma saa teno toolõ, et no om meil joba ütesä ossa «Tagamõtsat» tettü (kül viie aasta pääle), joba kõgõst arvu ja ku ma olõ tan kümme päivä järgepiten, sis ausalõ üteldä seo kiil veidükese «nakkas» külge kah.

A pääle telesarja, miä tuu Tagamõtsa viil om?

Tagamõtsa om viil üts vällämõtõld keskkund, Tagamõtsa talo ja pere Võromaalt, kon läbi inemiisi tegemiisi kõnõldas viguridsõlt ja hindä üle naardõn seo kandi elost.

Tan om pall’o kodoeläjit: kana, lamba, hobõsõ. Muigava pilguga om seo külä rahvas põlistõt ja telesarja pant.

Kuimuudu om Tagamõtsa rahva elo perämädse viie aastaga edesi lännü?

Mu meelest om elo edenenü kõvastõ. Agu om vahepääl tüütänü Soomõn, tulõ säält tagasi, a tä om iks vana hää Agu.

Vello mano om tulnu elämä timä poig Manivald, kiä om meile tiidmäldä paigan jäänü tüüldä, ja tan om kimmä põh’a pääl edenenü nii Manivaldi ku Vello fundamentalistlik eestimiilsüs.

Eesti maamemmekesest Marjest om saanu teno timä Soomõn eläväle tütrele piinü provva, kiä käü kübärä ja väega ilosidõ kleitega. Tagamõtsa perre latsõ omma suurõs kasunu.

Kordemetsa Gerda. Rahmani Jani pilt

A miä om samas jäänü?

Samas om jäänü tuu, miä elon jääski sakõstõ samas. Ku sul om midägi kongi painama jäänü, sis tuu jääski: Tarmot iks viil kiskva romantilidsõ mõttõ Marianne poolõ, kiä no eläs kül joba ammu Hispaanian. Ja Maivel om iks viil tunnõ, et timä elo om väega rassõ ja tä om seost väega är vaivatu.

Ma arva, et olõnõmalda keelest vai tuust, kon Eestimaa nukan kiäki eläs, om tan väega pall’o ärtundmist meile kõigilõ.

Sa kirotat ja lavastat ka teleseriaali «Siberi võmm» ja vahepääl muid asju kah. Midä arvat täämbädside Eesti seriaalõ kotsilõ?

Perämädsel aol om seriaalõ hirmsalõ pall’o. Ja väega pall’o om säändsit ütesugumaidsi. Tuuperäst mullõ «Tagamõtsa» miildüski. Kaemalda toolõ, et mul om olnu hullumiilne aasta – om olnu kats vapa päivä õnnõ –, seo tegemist ma är üteldä es taha. Tan om määnegi terve talopojamõistus kõgõlõ huumorilõ kaemalda seen. Taa om nall’akas – kiä ots nall’a, saa tuud. Om maailman populaarsõt community-draamat, paigaga köüdet draamat. Mu jaos om tä britte «Süämeasja» muudu, a nall’a om rohkõmb.

«Siberi võmmi» püvvä ma kah niimuudu kirota, et seo ei olõs peris sääne nigu tõõsõ. Krimisarja man om väega pall’o ette ant, midägi kriminaalsõt piät juhtuma.

Ma püvvä hindäle as’a põnõvas tetä tuuga, et hoia päätegeläisi elo liini ka kõik aig üten. Kaeja eläs üten iks toolõ, et inemise kannatasõ, omma hädän, näidega juhtus asju, nigu mi kõigiga. Lihtsäle kriminaalsõt asja tetä ja kaia om mu jaos ikäv.

Sama käü ka puhta nall’a kotsilõ. Ku tetäs lihtsäle komöödiäsari, sis ma joba tuuperäst ei julgu kaia, et saa arvu: mullõ tahetas nii hirmsalõ nall’a tetä, et tuu ei olõ inämb nal’akas.

Määndse omma su egäpäävädse tegemise?

Läbi aasta tii «Siberi võmmi». Kokko aastan 24 ossa. Ma olõ tennü säändse otsussõ, minkast no ei saa vällä astu – otsusti seod nii kirota ku lavasta. No ei taha ma kumbagi puult är anda. Seo om suur kuurma.

Viil proovi kirota aastan üte näütemängu. Ja lavastaminõ om asi, midä ma ei taha är lõpõta.

Üteldäs, et inemiisi päämine hädä om tuu, et nä ei mõista «ei» üteldä. Mukka om kah veidükese nii, a ma tii õnnõ asju, miä mullõ väega miildüse. Ma ei taha «ei» üteldä tuuperäst, et naid asju taha ma väega tetä. Är üteldä mõista ma külh.

Ku ma 2011 naksi vabakutsõlidsõs, andsõ hindäle lubahusõ, et ei sunni hinnäst tegemä midägi õnnõ raha peräst, proovi kasvai kasinambalt läbi aia. Siiämaani olõ saanu umma lubahust pitä.

Olõt kirotanu hulga näütemängõ ja noid suvõl Pärnumaal Tõstamaal lava pääle toonu. Kuis sust sai näütekiränik?

Naksi pruuvma näütemänguga kätt, selle et Tõstamaa vallavanõmb käve pääle. Sääl kandin puhkas ümbretsõõri pall’o tiatriinemiisi, kinka om hää suvõtiatrit tetä. Ütel aastal mõtli, et proovimi. Et ma es taha lavasta ütskõik määnest komöödiät, pruuvsõ esi kirotamisõga kätt. Edimädse näütemängu kirotimi Keerdo Margitiga katõpääle, alostusõn tundu tuu mullõ väega keerulinõ.

No olõ nännü, et näütemängu kirotaminõ om lusti täüs tüü. Taa om nigu luulõtus, a om tsipakõsõ romaani muudu kah. Ja tälle om hää rütmi ja ülesehitüst anda.

Ma olõ kannatamalda, piä saama ruttu valmis. Või kavva mõtõt kütsä, a ku kirotama nakka, piä luu kipõstõ hindäst vällä kirotama.

Küsse Rahmani Jan

Kordemetsa Gerda: «Tagamõtsa» näütäs värskit nägosit2017-08-29T15:39:26+03:00

Kooliaasta alostusõs

Hää kuul tugõ ekä opjat, tollõ lõpõtanu saava

elon häste toimõ ja omma õnnõligu

1. süküskuu om tarkusõpäiv. Perän pikkä vaheaigu kuuli tulõmisõ päiv. Kõgõ suurõmb pidopäiv om taa edimädse klassi latsilõ. Nimä saava kätte opilaspiledi ja uma edimädse opiraamadu – aabidsa. Tähtsä sündmüs om tuu ka näide perrile.

Koolin kõnõlõmi iks väärtüisist ja traditsioonõst. Om hää tava, et traditsioonõ üle ei vaiõlda. Nimä tegünese, andva koolilõ uma näo. Väärtüse lepütäs kokko, näist peetäs kinni. Mi kõik unistami hääst koolist. A mi kõik saami tuust ka tsipa esimuudu arvo.

Kimmäs om, et hää kuul paistus silmä turvalidsõ opikeskkunnaga ja hoit, and ja kasvatas õigit, püsüvit väärtüisi. Hää kooli opilasõ tegevä ütenkuun tüüd ja tahtva vahtsit asjo teedä saia. Neo omma ka mi päämidse väärtüse, mink poolõ egäpäävätsen tüün püvvämi.

Mi kõik tahami tiidmiisi mano saia, olla kursin tuuga, miä ilman sünnüs. Piämi luku tõisist inemiisist, panõmi tähele ja hoolimi, teemi kuuntüüd uma tsihi nimel.

Avitami ütstõist ja püvvämi tähele panda noid, kinkal api vajja. Et kõik, kiä oppi tahtva, saanu tuud tetä.

Maailm muutus kipõstõ

Teemi kõik tuujaos, et kõik tunnõs hinnäst turvalidsõlt. Ilman om hulga kurja, tuud näütäse perämädsel aol olnu ründämise Barcelonan, Turun.

Maailm, esieränis digi-ilm, muutus väega kipõstõ. Ka kuul om kõik aig muutumisõn, tulõva vahtsõ tsihi, juhtmõttõ.

PISA 2015. aastaga testi perrä omma Eesti põhikooliopilasõ maailma parõmbidõ siän ja Euruupa tipun. Luudustiidüisin jaetas Euruupan 1.–2. kotust Soomõga.

A kooli häädüse näütäjäs piäs eksämide ja muiõ tulõmuisi man pidämä ka tuud, midä kuul om tennü egä opilasõ arõnõmisõ tugõmisõs. Ja ka tuud, ku pall’o om elon toimõsaajit ja õnnõlikkõ inemiisi seo kooli lõpõtanuidõ hulgan. Olõ kimmäs, et seo ei olõ õnnõ unistus, sinnä saa jõuda tsihikimmä tüüga.

Üts mi kooli oppaja om märgotanu: «Kõgõ ei olõ imme tegemises võlujõudu vajja. Peris imme nakkasõ pääle häist mõttist ja väärtüisist. Tähelepandminõ, huulminõ ja aig – noid ei saa tuuta, lattu ja pakki panda. Nä massa-i midägi, a omma saman kulda väärt. Arvada om seo kõgõ parõmb investeering, mink väärtüs aon õnnõ kasus ja midä ei saa osta ega müvvä. Pühendümine om kõgõ suurõmb kink, midä saami anda umalõ koolilõ, umatsilõ ja kõigilõ, kinkal tuud vajja om.»

Miä uut meid iin vahtsõl opiaastagal?

2017 om latsi ja nuuri kultuuriaastak. Teema-aastaga mõtõ om härgütä latsi ja nuuri kultuurist ossa saama ja tuud mano luuma. Suvõl oll’ Võro liinan suur latsifestival, kon üle Eesti kokko tulnu latsõ saiva kuun olla, luuvalt mõtõlda ja toimõnda.

2017 om ka aastak, kon mi piämi tähtsäs mõistmiisi, ammõdikoolitust ja opmist kogo elo. Nõstami avvu sisse mõistmisõ, miä avitasõ hinnäst kipõstõ muutuva ilma perrä säädi ja umma tüüd häste tetä.

Oodami ka suurt pidopäivä, Eesti Vabariigi 100. aastapäivä.

Et koolin lääsi kõik nii, nigu oodõtu, om vajja pall’o hääd tahtmist, ütstõõsõst arvosaamist, sõbralist sõnna. Om vajja hulga inemiisi kuuntüüd. Vanõmbilõ ja oppajilõ jääs suuvi kannatust, arvosaamist, vastapidämist, rõõmu!

Hää opilasõ! Pruuvkõ kätte saia uma unistusõ, olla kõgõ parõmba. Teil om hulk huvvõ ja suuvõ. Löüdke nuu üles ja edendäge näid.

Hääd tarkusõpäivä kõigilõ!


Vardja Kaider,
Võro Kreutzwaldi
kooli direktri

Kooliaasta alostusõs2017-08-29T15:35:06+03:00

Suurõ vana uibu all

Üts esieräline märgotaminõ oll’ minevä neläpäävä Mulgimaal suurõ vana uibu all. Filmimehe Soosaarõ Margi iistvidämisel oll’ 250 aasta vannudsõ Õuna-Oti mõtsuibu ala kokko tulnu paras hulk kultuurirahvast Mulgimaalt, Võromaalt ja Kihnust, lisas viil tiidläisi ja tõisi tunnõtuid kultuuriinemiisi.

Sääl puu all lasti latsil laulda. Ja ku laulu olli laulõdu, kõnõli kokkotulnu tuust, miä süäme pääl. Süäme pääl oll’ luudusõ ja väikeisi kultuurõ hoitminõ. Kuis saia nii, et inemise es tennü õnnõ tuud, midä näile reklaamiga päähä määritäs, a mõtõlnu tsipa esi? Kuis saanu inemise arvu tuust, et nä ei olõ luudusõ peremehe, a üts väiku osa luudusõst?

Istsõ ja kullõlsi noid juttõ. Nigu säändside jutuajamiisi man õks, es löüdä selget ja kimmäst retsepti, kuis elo jäl rüüpäle säädi. Ummõtõ tull’ pääle tutva tunnõ. Olõs nigu rännänü tagasi poiskõsõpõlvõ, ku Eestin tetti laulvat revolutsiooni ja säändsit kõnnõkuunolõkit peeti peris hulga.

Kas no nakkas jälleki säänestmuudu aig tagasi tulõma?


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Suurõ vana uibu all2017-08-29T15:31:54+03:00

Kirändüsligu Võromaa retk Võro liinan

Neläpäävä, 24. põimukuul käve müüdä Võro liina seltskund kirändüsoppajit Võro maakunna koolõst.

Säänest opipäivä peeti joba katsas kõrd, edimäne reis oll’ kirändüsoppajil 2010. aastal. Tuust aost pääle omma nä läbi käünü kõik Vana-Võromaa kihlkunna ja saanu tutvambas Võromaalt peri kiränige ja naidõ loominguga. Perämädses reisipaigas jäeti Võro liin, kon kõnõldi Adsonist, Raidarust, Ruitlasõst ja tõisist.

Kokko saadi ka Võrolõ elämä tulnu noorõ kiränigu Tammerti Katariinaga (pildi pääl kesken), kiä kõnõl’ umist raamatist ja kirätöiest.


Rahmani Jani pilt

Kirändüsligu Võromaa retk Võro liinan2017-08-29T15:29:07+03:00

Sulbi külätiatri sai festivalil häid kotussit

19.–20. põimukuul Villändimaal Kuhjaveren peetül 13. külätiatridõ festivalil sai võrokõisi Sulbi külätiatri tõsõ päävä kaejidõ lemmikus, päält tuu viil hulga eräpreemjit. Kaejidõ süäme võitsõ Sulbi näütetrupp juhendaja Saamo Airika kirotõdu näütemänguga «Kae, kos pandsõ plõnni!».

Lustilinõ näütemäng kõnõlõs vanno inemiisi elost vannokoton. Ku vannokodo juhti tahetas vällä vaihta ja tuvva vahtsõnõ, kiä nakkas muutuisi tegemä, mõtlõsõ vannokodo elänigu vällä, kuis vahtsõnõ juht nii är hiidütä, et tä esi minemä lännü. Tulõ vällä, et huulmada vanadusõst om tegeläisi mõistus peris selge ja nä sutva viil kõvastõ vempõ visada.

Eesti külätiatridõ festivalil Kuhjaveren sai timahava nätä 13 etendüst. Eräle hindamiskoko es olõ, näütetruppõ hindsi mõlõmbal pääväl kaeja. Tuu tähendäs, et Sulbi külätiatri sai üte katõst festivali pääpreemiäst.

UL

Sulbi külätiatri sai festivalil häid kotussit2017-08-29T15:27:28+03:00

Luudi Kanepi kodokaunistamisõ selts

Seo suvi luudi Kanepin kodokaunistamisõ selts. Seldsi lei 19 Kanepi kandi herksät aiandusõ ja kodo ilosas tegemise huvilist.

Selts luudi selle, et om kõrrast inämb huviliidsi, kiä tahtva, et kodo olnu illos ja ka ütenkuun võinu midägi ette võtta.

Seldsi päämidses tsihis omma asotaja võtnu ütidse tegemise, opipäivi ja välläsõitõ kõrraldamisõ nii vahtsidõ tiidmiisi ku kasvõ saamisõs. Kimmäle tahetas abis olla latsiaidu, kuulõ ja seldsimajju ümbrekunna kõrdategemise man.

Selts uut ka vahtsit ütenlüüjit, umast soovist saa teedä anda Rohu Urmasõlõ meiliaadressi kauniskanepi@gmail.com pääle.

UL

Luudi Kanepi kodokaunistamisõ selts2017-08-29T15:26:43+03:00

Vanaperälidse ehitüse kursusõ Rõugõn ja Moosten

Sügüsest koolituisi huuaigu alostas MTÜ Vanaajamaja praktiliidsi koolituisiga Rõugõn ja Moosten.

Süküskuu lõpun tulõ Rõugõ lähkül maakivimüürü vahtsõst ülesehitämise kursus. Edesi om plaanin viil palgivahetusõ kursus Rõugõn ja kats palkmaja ragomisõ kursust Moosten.

Ligembält saa lukõ ja hinnäst kursusõlõ kirja panda internetin aadrõssi vanaajamaja.ee pääl.

UL

Vanaperälidse ehitüse kursusõ Rõugõn ja Moosten2017-08-29T15:26:01+03:00

Latsõ tei suvõülikoolin multika

Kaika suvõülikoolin Kornetin tei latsõ valmis üte multifilmi. Multifilm näütäs tuud, kuis innemuistsõl aol Vanapakan ja Vanajummal maa peräst tapli ja viimäte hambidõga maad kaki. Lugu lõpõs tuuga, et maa päses tegeläisil hambist ja niimuudu teküski Korneti ja Haani kanti hulga mäki.

Multifilm tetti katõn keelen: võro keelen ja Läti Maliena murdõn.

Multifilmi saa kaia tast: https://drive.google.com/file/d/0B_bUAa03SZHkamtfMGpmdVEzZzQ/view

UL

Latsõ tei suvõülikoolin multika2017-08-29T15:24:54+03:00

Valgjärvel tulõ puulpäävä lõõdsapido

Valgjärve küläplatsi pääl peetäs puulpäävä, 2. süküskuul lõõdsapito. Üles astva lõõdsamängjä üle Eesti, Põlva lõõtspilliselts and üle avvohindu, täämbäne kuulsa Valgjärve valla lõõdsamängjä Tartese Heino näütäs umma vahtsõt plaati ja pidolidsõlt tetäs valla puust lõõdsamehe kujo.

«Seo kujo passis siiä Valgjärvele väega häste, selle et tunnõt lõõdsamiis Kikka Karl oll’ Valgjärve kolhoosi miis. Parõmbat paika ei saaki olla,» om lõõdsamiis ja pillimeistre Tartese Heino vahtsõ lõõdsamehe kujoga rahul.

Kujo ei olõ kül õkva Kikka Karla perrä tett, taa om lihtsäle lõõdsamehe kujo. Tartese Heino näge kujon siski ka vanna tunnõtut lõõdsamiist.

«Ma esiki mäletä, olõ Kikkaga üten olnu tan kultuurimajan. Ja seo kujo and Kikka mõõdu vällä külh. Lõõts om üsän ja mänguhuun ja muhe nägu kah iin ja mütsükene pään,» löüd Tartes.

A lõõdsamehe kujo ei olõ ainumanõ vahtsõnõ puukujo Valgjärve vallan. Minevä aastaga 2. hainakuu pääväl murd’ torm Maaritsa kalmuaia päält hulga puid maaha. Valla kultuurijuht Luiga Anu tull’ mõttõ pääle, et noist maahamurdunuist puist võinu tetä valla esi paikuhe puukujjõ.

Puukujjõ naas’ tegemä tunnõt Räpinä meistri Eriku Elmar. Päält lõõdsamehe kujo om valmis saanu puust kodas Savõrnalõ Valgjärve vallamaja ette, Maaritsalõ rändäjä kujo, istmispink ja latsilõ ronimisõs mõtõldu seene ja ubinavagõl.

Rahmani Jan


Tartese Heino sais Valgjärve lõõdsamehe kujo man. Kujo tetäs seo puulpäävä lõõdsapidol pidolidsõlt valla. Rahmani Jani pilt

Valgjärvel tulõ puulpäävä lõõdsapido2017-08-29T15:23:05+03:00
Go to Top