Irisejä
Inne Irisejä tulõkit oll’ Võro sünnütüshaiglan kõik väega häste. Tulõvadsõ imä meisterdi pudipõllõkõisi, kiroti retsepte. Kiä oll’ edimäst kõrda, opsõ mähkmist ja muid tarkuisi.
A sis tull’ haigõmajja sünnütämist uutma Irisejä. Tä es olõ inämb väega nuur, a ega tä vana kah es olõ. Ja kõik muutu. Es kõlba tälle haigõmaja süük ei tüütäjä. Timä meelest es hoolita täst sääl väega, kõik käve müüdä nigu postist. Es anda tälle pääväpuulsõmbat palatit, nigu tä luutsõ ja häti oll’ viil pall’o.
Uutmisõ aol jõudsõ Irisejä kirota maakunnalehte eski kats kaibamiskirja, kon oll’ juttu kõrralagõhusõst Võro sünnütüsmajan.
Peräkõrd tull’ kätte aig, ku Irisejä sünnütämä läts’. Kül tä rüükse, a latsõga maaha iks sai. A irisemist es jätä tä ka päält sünnütämist. Ku üts naanõ sai katsigu, iksõ tä, et kül mõnõl iks vidä. Ja muidoki oll’ hädä tuu, et timä sai tütre, kuigi tahtsõ poiga. Nika tä irisi, ku peräkõrd haigõmajast latsõga vällä sai.
Elo läts’ aastakümnit edesi. Irisejä tütär sai nii vanas, et täl oll’ aig sünnütämä minnä. Nuu, kiä haigõmajan viil Irisejät mäleti, mõtli, et jäl või hädä tulla. A pelgüs oll’ as’alda: Irisejä tütär es olõki irisejä, oll’ säänesama pudipõllõ meisterdäjä ja retseptikirotaja nigu kõik tõõsõki.