Priinimel Kaha om täämbädsen Eestin 99 kandjat. Edimält panti taa vana kiräviie kujul Kahha, ka seo nimekuju om täämbä olõman. Nime sündümise kotus om Põlva kihlkunna Eostõ külä Kahuots. Muu Eostõ oll’ tuudaigu Vahtsõ-Koiola mõisa all, a Kahuots Vana-Koiola all. Katõ talu nime mõisakirjun olli Koti (Kotti), a Põlva kerigukirjun Koti-Kahu (Kotti Kahho). Opõtaja J. G. Schwartzi (Vana Varts) pantu edimäne priinime kuju ollegi Kahu (Kahho). Vähä ildamb panti hingelugõmistõ Kahha ja tuulõ tull’ perrä ka Põlva keriklik pruuk. Nii omgi, et Põlva põlitsõ Kahusõ kandva priinimme Kaha, a priinimi Kahu om muialt sisse tuud.
Priinimel Kahar om 191 kandjat. Vannu pandmisõ kotussit om kats. Kudina mõisan Põh’a-Tartumaal panti seo nimi kujul Kahhar Kahara talu nime perrä. Põlva kerigumõisan, kon esändäs oll’ seosama Vana Varts, pandsõ tä priinime Kahhar Kahu (Kahho) taludõn. Mille Varts säändse nime tulõt’? Muidu tekk’ tä kerigumõisan lisanimmist õkva priinimmi nigu Lepp, Hiir ja Kurusk vai lühendedüid nimmi nigu Rammuli > Rammo ja Koroli > Koro (Korro). Tan pidi olõma määnegi põhjus, mille kerigumõisa Kahusõ Kahu nimme es taha ja saiva priinimes ilusa tähenduse ja kõlaga Kahara nime.
Kas kerigumõisa Kahhar oll’ ka kuigimuudu mõotajas, et Vana-Koiola mõisavallan nimmi kimmäs määrämise aigu saiva Eostõ uma niisamatõ nimes a-ga Kaha?
Kahu ku lisanimi ja talunimi om Eestin häste vana ja küländ levinü. Priinimes panti taad umbõs 13 kotussõn, kõgõ rohkõmb Mulgimaal, Põh’a-Villändimaal ja Saarõmaal. Kallasmaa Marja om päämidsis nimealussis pidänü kahupää är märkmist vai sõs sõnna kahu ku kerge külm. Seo om ka võro keelen tunnõt ku kahutama – külm võtt maa päälmädse kihi kõvas, kahutas är. Kahupää om muiduki inemisenimes parõmb võimalus.
Põlva kihlkunda jõudsõ Kahu lisanimi Karilatsi kaudu. Sääl om 1688. aastal olnu peremiis Kahu Mick, 1744 Kahu Paap. Huvitavalt om ka näütüses Saarõmaal seod nimme vahel kirotõt ütekõrdsõ h-ga. Saksa muudu kiräviien tege tuu võimalikus, et välläütlemine oll’ pikä a-ga, *[kaahu] vms. Sääne sõna ehitüs vii mõttõ kõrvuisi säädmisele vinne nimmiga. Vinne rahvakeelen om Kaahha (Ка́ха) säändside ristinimmi nigu Akaki ja Arkadi mugandus. Muiduki, ku õnnistusi vällä uuri, et 17. aastasaa Kahu jõudsõ Põlva kihlkunda näütüses Mulgimaalt, satas vinne nime võimalus är. Vana, tundmalda peritolu edenimi Kahvri (Caffer) võissi kah vabalt lihtsamba vormi *Kahu anda. Ka Soomõn om (küll küländ veidü) sugunimme Kahunen ja Kaahunen.
Nimme Kahar om võet ka 1921. aastal Petserimaal Irboska vallan. Ka eestistämisel om üts Krausberg võtnu sarnadsõ tähendusega nime Kahar. Üts Kaha jälleki om võtnu vahtsõ nime Piiroja.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.