Joba viimädse koolitunni lõpun nakkasõ mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten siplõma ja kratsma, nigu olõs kusiraudsigu püksin. Nä uutva nädälivaihtust ja autoga krossisõitu.
A sõidus tulõ ette valmista. Massinil om vaia kummõ kontrolli ja mahla moodori sisse panda. Ka massina süänd om vaia putita, et sõidus valmis olla. Nuu massina olõ-i säändse, minka trullnoki kummõ kõrvõtasõ ja tiiveere pedäjit üles otsva. Krossimassinil omma puuri seen ja poissõl sällän rõiva, mis tuld ei võta, ku midägi juhtuma piässi.
Nädälivaihtusõl jõudva rahvakrossi ringraa pääle umbõs katssada mehepoiga. Ega nä kõik kõrraga ei sõida, näid lastas valla iks jupikaupa: moodori võimu, tsõõrõ veo ja poissõ vannusõ perrä. Kõgõ noorõmba omma katsa- kooni ütetõistku-aastadsõ, nuu omma tulõvigutegijä. Nimä saava sõita nii, et suurõmb miis, kellel luba om, istus kõrval.
Tuud krossi om peetü pia kolm aastat, sõidõtas Misson, Tarvastun, Piirojan ja Aluveren. Mu poisi omma egäl puul häid kotussit saanu. Om kül ka katussõ pääl oltu, lumõvalli kinni jäädü, moodorist omma mahla vällä päsnü ja siduri kärssämä lännü, a tuu käü kõik ralli mano.
Ma olõ kül ütelnü, et laskõ iks tõisil kah võita, a kos nimä, iks gaas põhja ja minek.
Hää miil om tuust, et poissõl om uma hobi ja näist kasusõ kõva mehe, ei opi pättüisi tegemä.
Noorõ mehe, kaegõ uma massina üle ja ehitäge ümbre. Ja sis raa pääl näemi!
Reinerti Elmo
Mulla-poisi omma pikkä aigu rahvakrossin häid kotussit saanu. Eräkogo pilt
Krossisõidu aigu või minnä ka nii, nigu pildi päält nätä. Eräkogo pilt