Kommunismiga omma mul tävveste selge suhtõ. Mullõ om koolin kommunismi tundmise iist hindiid pantu ja olõ kats tippkommunisti teost piaaigu pähä opnu. Kõgõpäält: Engelsi kõnõ Marxi haua pääl. Tuu oll’ 1,5 lehekülge pikk ja mõtõ oll’ selge ja kehtis siiämaani. Mõtõ esi om sääne: Marxi kõgõ suurõmb avastus oll’, et inne valitsusõ püürdmist tulõ kõtt kõvastõ täüs süüä. Kasulik manitsus ka kuulmeistriide streigi puhul.
Tõnõ tippkommunist, kink sõnnu ma surmatunnini ei unõhta, oll’ Võru miis Männiste. Timä briljantsuutra alas’ sõnnuga: «Kuidas, kuidas, Nohrin? Palun täpsustage, kas kogu see asi toimus ainult teie initsatiivil ja märade poolt…» Tsitaadi lõpp, tagumine osa lätt ülearu sügäväle zootehnikiide hingeellu.
Kuna ma olõ uma olõmise poolõst ohmu, sis võtsõ Jüri tuu initsiatiivi punkti puhtalt hindä pääle, minust ei olõs jo kiäki tuud usknu. Tegelikult oll’ asi vastapidi, Jüri arvas’, et avitas tuust, ku märä täkuga tõnõtõist nuhutasõ. Ma olli tuu, kiä vei täkku ka takastpuult märä manu. Jürile olli ma süämest tenulik, et tuu asja umas võtt’ ja naistõ naarukrambi pistüpäi vällä kannat’. Piat ütlemä, et näide (Linda kolhoos) puult saadu preemia oll’ kuninglik tasu tuu piinliku momendi iist.
Taha üteldä, et ku kiäki koostas kommuniste kuulsatõ kõnõdõ raamatu, sis Männiste uma piasi sääl olõma aukotussõl.
Pulga Jaan
Toimõndusõlt: et taast mõtõlusõst parõmbalõ arvo saia, tulõ mano kullõlda Pulga Jaani juttu «Bilansikommisjon» https://helüait.ee/akno-kyigi-raamega-pulga-jaani-monusa-jutuq/ lehe päält.