Riigimõtsa majandamisõ keskus kutsõ 10. põimukuul kõiki huviliidsi kaema, kuimuudu lätt suu vahtsõndaminõ Ess-suu vana turbakaivandusõ pääl, miä om teno kaitsõ ala võtmisõlõ edespite kaivandamisõst päsnü.
Suu pääl käümist võtsõ iist tüürühmä juht Kulli Ain, kiä om haridusõ poolõst maatiidläne ja uur muu hulgan tuud, kuimuudu kliima mõotas tan ilman ainidõ tsõõrikäüki ja sotsiaal-majanduslikkõ protsesse. Teedüst ja põnõvit näütit puistas’ tä nigu käüssest ja nii juhtugi, et plaanitust kolmõst tunnist sai piaaigu neli, a kõnnituid sammõ oll’ vaivalt 3000.
Kaivandusala pääle om tettü hulga katsõtükükeisi. Mõõdõtas CO2, metaani ja naarugaasi vällälindamist nii mustava turbakaibmisala päält, lapikõisi päält, kohe vahtsõ haina pääle omma kasunu, ku ka luudusligust suust. Nimelt tegevä turbakaivandusõ, ka nuu, miä omma mitukümmend aastakka tagasi maaha jäetü, turba lagonõmisõl tegünevide gaasõga keskkunnalõ suurt kahju.
Tsipakõsõ hiidütäv oll’ nätä puiõvirnu kaivandamisalast läbi minevä asvaldi veeren ja kuulda, et kujundusragumist jakatas ka suu veere pääl – iks tuujaos, et lakõsuu saanu sinnä tagasi tulla.
Õkva naatas Ess-suun lagonut turbakihti osalidsõlt päält är vidämä, turbasammõlt külbmä ja kuivõnduskraavõ sulgõga kinni pandma. Lakõ ala pääl tarvitõdas kraavõ sulgmisõs hübriidkoppa, miä liigus ütteviisi häste nii maa pääl ku viin. Turbasamblõ tükükeisi külbmises piäs suu pääle tuudama lakju roomikidõga lumõraa-traktor. Külvetü samblõtükükese katõtas põhuga kinni, et samblõnakatus püsünü võimaligult likõlik. Seo om suusamblõ külbmise man ka kõgõ ohotundlikumb kotus: ku sügüse poolõ om pikält kuiv, kuius ka sammõl är, a ku ülearvu satas, või vesi vallalidsõ samblõtükü minemä uhta.
Ku kõik häste lätt, piäs nuu paiga, kohe sammõl pääle om külvetü, viie aastaga jäl samblõsuu olõma. Sääl, kon õnnõ kuivõnduskraavi kinni pandas, võiva suuhaina vahtsõst kassu 10–15 aastaga joosul. Illus oll’ nätä, et Ess-suu om ummi haavu esi kah ravitsõma naanu: vana kaivandusõ õdagupoolitsõn jaon roosatasõ jo kurõmarjavaiba, ruumasõ kikkamarja ja joovigu (tan joovigu tõtõstõ ruumasõ, nä ei kasu korgõn puhman nigu hariligult).
Nuu paiga, kohe suuhaina omma kõgõ inämb esi pääle kasunu, piäski säändsenä alalõ jäämä ja esi ummi hainu edesi kasvatama. Võrdlusõs jäetäs putmada ka üts plats, kohe om kõgõ veidemb hainu pääle kasunu. Kõgõ madalampa suu jakku paisutõdas üles järvesilm, et Ess-suun saanu ellä inämb sortõ tsirkõ ja eläjit.
Tüürühmä vidäjä Kulli Ain kõnõlõs huviliidsilõ, kuis lätt suu vahtsõndaminõ Ess-suu vanan turbakaivandusõn. Konnula Airi pilt
Viil põnõvat teedüst, miä käügi päält miilde jäi:
• Samblõsuu sais 90–95% kuun viist.
• Hektäri kooritu turbamaa päält lindas aastan taivadõ 3,5–5 tonni hüdsäsnikku (süsinik).
• Suuhainu päälekasumist inneskiidsile turbakaivanduisilõ sekä päält kuivõndamisõ ka lämmus: jaanipäävä paiku või tan maa olla 60 kraati lämmi.
• Ess-suu om tegünü mitu tuhat aastakka tagasi niimuudu, et umbõs sama suur madala viiga järv kasvi tan kinni.
• Edimäne teedüs Ess-suu kuivõndamisõ kotsilõ om peri 1890. aastist, ku talupoigõl oll’ vaia karjamaad suurõmbas tetä. Ildampa om turvast tarvitõt eläjile allapanus, a näütüses ka Urvastõmõisa meierin jahutusijä hoitmisõs. Vanõmbat kaibmist tulõtasõ miilde suu kaivandamada osan kandilidsõ mulgu, miä viireþiimi periselt ei mõota.
• Turbasammõlt om pantu ka haava pääle, selle et tä om kasunu valupuhtan keskkunnan, om pikä kiuga ja umajagu pisiläisi-vastanõ. Turbasammõl nutsutas hindä sisse haavavedeligu, miä muidu halvas läävä, a samal aol and likõt hindä seest vällä, nii ei kuiu haava veere katski.
Konnula Airi
Kurõmarjavaip kaivandusõ veere pääl näütäs, et Ess-suu om ummi haavu esi ravitsõma naanu. Konnula Airi pilt