Valmis om saanu tulõva aasta Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2019. aastaga pääle. Seo om joba 30. sääne raamatukõnõ, kost saa kaia tulõva aastaga kallendritähtpäivi ja lukõ umakeelitsit kirätöid ja oppuisi.

Tulõva aasta tähtraamatun om päält kallendriosa viis esi jako. Raamadu juhatas sisse Lukka Ene artikli tuust, kuimuudu perimüstähtpäivi ja pühhi aastatsõõr toetas inemise elämist ja olõmist.

Juttu tetäs võro ja seto kultuuri jaos tähtside inemiisiga, kinkal om tulõva aasta tsõõrik sünnüpäiv. Ummi mõttit kõnõlõsõ Saarõ Evar ja Jüvä Sullõv, söögiretsepte jaga Luigasõ Inara.

Raamatun om ka pernaasõoppuisi ja kõnõldas maarahva seldsielost Võromaal 1920.–1930. aastil. Viil saa lukõ Kauksi Ülle ja Säinasti Ene kirotõduid vahtsit latsijuttõ ja Panga Milvi, Häniläse ja Haavaoksa Pauli luulõtuisi. Pääle tuu om juttu käsitüüst ja är om trükit hulga söögiretsepte.

Nigu perämädsel aol kombõs, lõpõtas tähtraamadu krooniga, kost saa lukõ, midä om viimädse aasta joosul võro ja seto kultuurin vahtsõt ja põnõvat tettü vai vällä antu.

Tulõva aastaga tähtraamadu sääd’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Aheliku Heili. Tähtraamadu and’ vällä Võro selts VKKF, tugi Eesti Kultuurkapital.

Tähtraamadu edimäne suurõmb vällätuuminõ om seo pühäpäävä, 28. rehekuul Lindora laadu pääl. Kiä omma kimmä tähtraamaduhuvilidsõ, piäs sääl üles otsma Vana-Võromaa käsitüütelgi. Muul aol saa tähtraamatut osta tüüpäivilde Võro instituudist (Tarto uulits 48, Võro liin).

Rahmani Jan

Minevä nädälivaihtus peeti Mooste rahvamuusigakoolin täüskasunuidõ süküslaagrit. Säänest laagrit, kon pilli mängitäs ja opitas üüpäiv läbi, tetäs Moosten joba neläs süküs.

«Ku olõt jätnü sälä taadõ pikä tüünädäli, sis om sääne sügüsene nädälilõpp su muusiguelo üts aasta tippsündmüs,» kitt rahvamuusigakooli iistvidäjä Sildoja Krista süküslaagrit.

A midä sääl laagrin täpsembäle tetäs? «Mängitäs ütstõõsõlõ, opitas ütenkuun vahtsit pillilugusiid. Kiäki ei kammanda ega juhi, tetäs nii, nigu õkva kõgõ parõmbalõ passis,» seletäs Sildoja Krista. «Süküslaagri pand egäüte pillimänguvõimu esierälidselt proovilõ: ku kavva järest sutat sa kolmõ päävä joosul pilli mängi, mitu luku är opit, kas tahat laagrikavva ka unõtunnõ säädi.»

Süküslaagri tege esierälidses viil tuu, et küllä tulõva pillimängusõbra kavvõmbast kah. «Nii omma joba alostusõst pääle mika pundin Tal’nast klubist Söepõletajad peri pillimängjä,» märk Sildoja Krista är.

Laagrit vidävä kats Mooste rahvamuusigakooli väsümäldä täüskasunut opjat, joba kooli alostusõst pääle majan toimõndava Plaani Reet ja Koosapoja Kadi. «Süküslaagri köüt rahvast, selle et kõrraldajil om helkämine silmin,» võtt Sildoja Krista laagrijutu kokko.

Opja vannust ei kaia

Mooste rahvamuusigakuul luudi 2012. aastaga sügüse. Alostusõn plaaniti pakku muusigaoppust tuuaigsõ Mooste valla rahvalõ. «Jutu muusigakoolist, miä uut opma kõiki suuvjit, huulmada vannusõst ja pillist, läts’ kipõstõ edesi ja no käüdäs mi mano joba Tartost, Võrost, Räpinäst, Põlvast ja kavvõmbast kah,» seletäs Sildoja Krista.

Muusigakoolin opatas mängmä mitmit rahvapille, innekõkkõ tetäs individuaaltunnõ. A tähtsä om ka egäsugumanõ kuunmängmine. Ja pall’o käüdäs esinemän, nii kodo- ku vällämaal. «Niisama toimõndami kogokunnan kontsõrtõ kõrraldamisõga, veemi läbi suvõ- ja süküslaagriid, kõrraldami erialapäivi, teemi rahvusvaihõlist kuuntüüd,» kõnõlõs Sildoja Krista.

Parhilla opp Mooste rahvamuusigakoolin kokko 166 esi vannusõn pillimänguhuvilist. Inämbüs opp pilli joba aastit. «Seltskund om seo, miä meid kokko tuu. Tegemist om maainemisele elotähtsä olõmisõga – muusiga ja tandsu abiga läbikäümine. Elämi peris ello, teemi esi ummi päivi ilosambas,» om Sildoja Krista kimmäs.

Mooste rahvamuusigakoolin oppas säidse perimüsmuusikut-oppajat. Päämidselt tetäs tüüd Moosten, a muusigakooli opikava perrä opitas ka Viimsi vallan Haabneemen. Ja mõnõ pillitunni omma Võro liinan, kon eläs kooli kandlõoppaja.

Rahmani Jan

Täüskasunuidõ süküslaagri puulpäävähummogudsõn opitarõn opas’ laagriliidsile kats vahtsõt luku Mooste rahvamuusigakooli iistvidäjä Sildoja Krista (keskel viioliga). Koosapoja Kadi pil