Mõnistõ muusõumin saa savvusannan kävvü

Minevä puulpäävä oll’ Mõnistõ talorahvamuusõumin Kuudsil kütet sann. A seokõrd es olõ tego hariligu puulpääväga. Rahvas oll’ kogonu muusõummi, et ütitselt vahtsõst vallalõ tetä vana savvusann. Kokkosaamisõ alostusõn kõnõl’ muusõumi pernaanõ Tulviste Hele tuust, kuimuudu ja kelle abiga sanna vallategemine võimaligus sai. Seo sann om ehitet 1926. aastagal ja oll’ pruukmisõn 1980. aastidõni koolimaja lähkül. [...]


Suvõga tsuklõ saan Lõuna-Eesti järven

Võti hindäle plaani ujju timahava saan Lõuna-Eesti järven. Tsukõlnu olõ joba 63 järven. Ütskõrd keset külmä talvõ, sõs, ku oll’ õkva käümän kõva pidu Eesti hällüpäävä avvus, mõtli ma, midä võinu Eestile umalt puult kinki. Mõtõ linnas’ õkva suvõ manu. Võrumaal om häste pall’u ilusiid järvi, midä olõ joba ammu nätä tahtnu. Köüdetült Eesti Vabariigi [...]


Varustini Andrese «Sandisuu ei võlsi» Rõugõn ja Sulbin

6. hainakuul tetti Rõugõ kunstikuurin ja 7. hainakuul Sulbi kohvikun valla Varustini Andrese, tõõsõ nimega Parmu karikatuurõ ja koomiksidõ näütüs. Kunstnik kõnõl’ Sulbin ummi töie kotsilõ niimuudu: «Inämbüs naid pilte omma Õhtulehen är ilmutõdu, osa om niisama kah tettü. Mul om sääne lemmikpaik nigu Sandisuu, geniaalnõ kotus. Ma esi olõ Rebäseküläst, a ku ma olõs [...]


Hurda avvohinna saiva timahavva Allasõ Tiia ja Saukasõ Rein

21. hainakuu pääväl antas Põlva rahvaharidusõ seldsin üle Jakob Hurda rahvuskultuuri avvohinna. Timahavvadsõ avvohinnasaaja omma folklorist ja Hurda-uurja Saukasõ Rein ja võrokeelidse koolioppusõ kõrraldaja Allasõ Tiia, kelle tegemise aokirändüsen, kultuurikõrraldusõn ja projekte vidämisen omma avitanu võro kultuuri tähtsäs tetä ja alalõ hoita. Avvohinna välländmist tugõva Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlva vallavalitsus. UL


Valmis om saanu vahtsõnõ võrokeeline latsiraamat

«Teedu ja Peedu, süümä!» om nal’alinõ raamat kõgõst tuust, miä süüki ja süümist pututas. Kirivide pilte ja lustiliidsi johtumiisiga saa selges, miä süvvä sünnüs, miä ei, kuimuudu om viisakas lavva takan hinnäst üllen pitä ja pall’o muud. Teedu ja Peedu tegemiisist om soomõ keelen vällä antu 19 ja eesti keelen neli raamatut. Taa om edimäne [...]


Võrol tulõ latsifestival

28.–29. hainakuul peetäs Võro liinan latsifestivali. Katõ päävä seen om üle liina pall’o huvvipakvat – mitmõsugumadsõ atraktsiooni, etendüse, seiklusõ, silmämuutmisõ, tsirkus, multiga ja pall’o muud. Tegemiisi jakkus egän vannusõn latsilõ ja latsõmeelitsile. Inämb teedüst saa: vorulastefestival.ee UL


Vana-Võromaa turismivoldik

Kokko om säet voldik, miä tutvustas Vana-Võromaa sannakombit, paigapäälist süüki, pillitraditsiooni ja muud umanäolist. Säält löüd ka Võromaa kaardi, kohe omma pääle märgitü vana kihlkunna ja tähtsamba kultuuriväärtüse. Voldik anti vällä eesti, võro, soomõ, inglüse, läti ja vinne keelen. UL


Võtami rahulikult ja jäämi inemises!

Käve ildaaigu Rumeeniä pääliinan Bukarestin ja kõik oll’ nigu iks põnnõv ja tõistmuudu, a mullõ jäi silmä üts asi, miä ma arva, et võinu iinkujos olla kõigilõ ka tan – rumeeniä inemine. Näil om sääl seo olõminõ lihtsämb ja rahulikumb: uulidsa pääl kõndva inemise aigopite, poodin mu käest väikeisi sente kiäki es taha ja tõõsõn [...]


Leesalu Diana: heng ütles, et taha midägi kodokandin tetä

Ummist tegemiisist kõnõlõs Põlvast peri tiatritegijä Leesalu Diana (35), kiä om üts Eesti hinnatumb lavastaja ja dramaturg. Kost ti peri olõti? Olõ kasunu ja koolin käünü Põlvan, a mu imä puult vanavanõmba omma peri Mikitämäe kandist. Suurõ jao koolivaheaigõst ja nädälivaihtuisist olli latsõpõlvõn sääl kah. Väikust paigast peri olõminõ ja tsipakõsõ ka seto kultuuriga kokkoputtuminõ [...]


Mõttõlõmisõst (meditiirmisest)

Mille om vaia mõttõlõmist, miä paistus nigu mittemidägitegemine   Ülikooli edimädsel aastagal panni hinnäst kirja meditiirmise koolitusõlõ. Olli mõttõlõmisõst tsipa lugõnu ja tahtsõ tuud pruuvi. Nigu joba ette arvssi, es astu ma kipõstõ vahtsõhe maailma, kon suurõn õnnõn ümbre lindõlõ. Perän pikkä loengit täüs päivä lätsi edimäste meditiirmistunni. Üten oppajaga naksimi opma hindä kokko võtmist [...]


Suvinõ kirändüsnõu

Kuigi suvõl tahassi kõik aig vällän aiamaa pääl passi vai mõtsu piten roita, sõs egä kõrd olõ-i tuu jaos kõgõ parõmb ilm. A lugõmisõs passis õkva sääne ilm väega häste. Vihmatsidõ päivi jaos löüd siist väiku soovitusõ kõigilõ, kiä võro kirändüse vastu huvvi tundva, a ei tiiä, kost alosta. Kaplinski Jaani «Mõtsa ja tagasi» (2014) [...]


Kunsti seen kasunu Kirke

Nuur luujaheng Rumvolti Kirke (15) om hää näüde tuust, kuis loomingulinõ ja kimmäs kodo and latsilõ võimalusõ hinnäst vällä näüdädä. Kunst, muusiga, kirändüs, a ka näütüses sulgpall – kõik nuu omma kunstnigupaari Rumvolti Aivari ja Jõgi-Rumvolti Ruti tütre Kirke elon väega tähtsä. Määne timä nägemine naist asjust om ja kas ka timäst kunstnik või saia, [...]


Orava koolin oll’ rahvidõvaihõlinõ folkloorilaagri

29. piimäkuust 2. hainakuuni peeti Orava koolin rahvidõvaihõlist latsi folkloorilaagrit, kon muiõ tegemiisi hulgan sai valmis ka etendüs eesti ja udmurdi märdikombist. Laagrin oll’ katõssa last Udmurdimaa pääliina Iževski kunstõ koolist, niisama katõssa Orava kooli folklooriansambli Käopojad liigõt ja neli last Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist. Laagri teema oll’ maskõ sälgä säädmine ja santmisõ kombõ, miä sis [...]


Jaigi sünnüaastapäiv

1999. aastaga 15. hainakuul tähistedi Sännä mail pidolidsõlt tast peri kirämehe, aokiränigu ja haridustegeläse Jaigi Juhani (13.01.1899 – 10.12.1948) 100. sünniaastapäivä. Timäle tetti tuul pääväl valla mälehtüskivi, vallategemise man olli ka Jaigi tütär Ilo ja poig Koit üten naasõ Anuga. Seo pildi tekk’ Jakobi Kaido. Tuukõrd istuti perreliikmõ mälehtüsparki ka elopuid ja Rõugõn tetti valla [...]


Mõttõlda soovitusõ

Modell, näütlejä ja ettevõtja Kardashiani Kim, kiä om teedüperäst räppär Westi naanõ ja väega pall’odõ naisi iidol, jaga sotsiaalmeediän umalõ ilmadusuurõlõ avvostajidõ hulgalõ vagiinahuuldusõ soovituisi, määndsit ma Uma Lehe lugõjalõ väega es soovitanu. Mõnõ puhul võit uma vagiina sinnäsamutsõhe käändä, mõnõ soovitusõ puhul raiskat jälki ilma as’alda pall’o rahha. Selge tuu, et vagiina iist tulõ [...]


Latsõpõlvõ kassi

Mi olli sõsaraga ütevana, tuuperäst teimi latsõn kõiki asju kuun. Vahel õks kiusassi ja iksõ kah. Seo lugu sündü, ku mi olli kuus aastakka vana, imä ütel’ – säitsmes pääl. Latsi aru saatsõ ekä tegemist, mis sündü tarõn, muru pääl vai nurmõn, juhtu kas hindä vai eläjidega. Meil elli tuukõrd mitu kassi, a ütel õnnõgi [...]


Külänaisi umakohus

Vinne aol otsõ rahvas iks parõmbat paika, kon tüüd, kortinat ja suurõmbat palka saanu. Liiguti ütest paigast tõistõ. Egä kõrd, ku küllä tull’ vahtsõnõ inemine, oll’ ka uurmist ja puurmist. Vahtsõnõ tulõja panti proovilõ ja avitõdi vai sis halvustõdi, ku oll’ põhjust. Üten Põlva maakunna peräpõrgun mõisa viinaköögi majan oll’ kortõri saanu tsiatalitaja. Tiieti, et [...]


Tossu Tilda pajatus

Kasaritsa miis ja võõramaa sõna Kasaritsa miis käve uma autoga ilma pite sõitman. Naanõ oll’ kah üten. Poolamaal müüdi elämiisi man värskit kurkõ, tomatit, marju – ütesõnaga säänest kraami, mis parhillatsõl aol pindre pääl ja puhman kasus. Säälsaman värtide ja sainu pääl näiva nä plakadi muudu silte, kohe oll’ suurõlt kirotõt: JAJA. Naanõ mehega naksiva [...]


Muda Mari pajatus

Taha umma rahha tagasi Ma kuuli raadiost, et tuu massulda bussisõidu raha tulõ massumasja tengelpungast. Et kor’atas kõiki inemiisi käest massu kokko ja sõs jaetas vahtsõst bussisõidu iist lakja. A ku ma sukugi bussiga sõida-i, sõs kohe tuu mu raha jääs? Ma sõidassi külh kellä kümne aigu paar piätüsevaiht poodini ja sõs kodo tagasi. A [...]


Maolda nali

Hää palsam Vanamiis ja vanamutt omma sannan. Vanamiis löüd andsagu pudõli. Küsüs, mis tuu om. «Seo om palsam,» vastas vanamutt. Vanamiis uur viil pudõlit ja pitsitäs säält tsipa peo pääle. «Noh, tulõ siiä, ma palsameeri su är!»