Palga omma nõsõnu

Minevä nädäli Põlvan ja Võrol peetül tüümessil pakuti päält 150 tüükotussõ, mitmõ ala meistri saava palka päält tuhandõ euro ja eski hooldõkoton om palk miinimumist korõmbalõ nõsõnu.   «Otsi kolmõ-nellä palkmajaehitäjät, joonestajat-projektiirjät olõssi kah vaia – ehitüstüüd om nigu eelmidse buumi aigu,» ütel’ OÜ Hobbiton Home üts juht Lõbu Ragner. «Kõgõpäält saadami huvilidsõ Vanaajamaja palkehitüse [...]


Mõts või lõunatipu kaivandusõst pästä

Keskkunnaministeeriüm võtt kaitsõ ala varigu ja laanõ (salu- ja laanemets) viien Eesti paigan, Vanal-Võromaal tahetas tetä vahtsõnõ luuduskaitsõala Eesti lõunatippu Karissöödä külä ümbre. Karissöödä kaitsõala haard umbõs 1200 ha varikut ja 600 ha laant. Kaitsõala seen om suurõmb jago tuust maast, kohe ettevõtja tahassi tetä kats suurt dolokivikaivandust (kotussõ omma kaardi pääl triibulidse). Paikligu luuduskaitsja [...]


Paisutaminõ luubi all

Vanal-Võromaal om pia 130 paisu, mille jaos piässi umanigu timahava viilua küsümä. Viilupa om vaia sis, ku viist tetäs hüdroenergiät, ku vett om paisutõt vähämbält miitre jago (ku viin eläse hõrnas vai harjus, sis 30 cm jago). Ku pais om madalamb, sis tulõssi iks luataotlus är tetä, no keskkunnaammõt või sis otsusta, et lupa ei [...]


Edimäne võrokiilne jutupäiv

Seeni om Sännä kultuurimõisan Adsoni Arturi avvus luulõt loetu, timahava omma latsõ sinnä oodõdu 27. 04. kell 12.30 Jaigi Juhani avvus võrokiilsit juttõ kõnõlama. Jutupääväle omma oodõdu Vana-Võromaa latsõ. Egä osalinõ esitäs üte võrokiilse jutu, ette või kanda ka hindä luudut. Kõgõ parõmba jutukõnõlõja valisõ vällä kullõja – egäüts saa anda helü umalõ lemmikulõ. Sännä [...]


Opata om vaia peris tüüd!

Tüünkäümisreformi tsõõrõ ala om jäänü hulga inemiisi. Üts ja tõnõ kaibas meediän, et tä om tunnistõt terves ja aetas tüüd otsma. Lugõ ette uma kümme tõpõ ja ütles: ma ei jõvva jo tüüd tetä! No omgi nii: haigõ sälläga ei jõvva 12 tunni pistü saista ja viinerit saia sisse toppi. Olku tuu palk määne taht [...]


Tarkust kogokunnalõ!

Ku as’ast pall’o ei tiiä, sis nakkatki pelgämä Nii mõnõhki küläh om inemiisi, kes pelgäse vahtsõ suurõmba valla tulõkit. Ega inemise täpsele ei mõista üteldägi, midä nä pelgäse. Edimäne pelgämine om, et kuis ma sinnä vallamajja saa, tuu om kavvõh ja võõrah majah. Inemine kõnõlõs tuud murõt ka naabrilõ ja no pelgäs joba kats inemist. [...]


Tammõ Kaia: nuuriga tüütegemine hoit hinnäst kah herksä!

Põlva kooli ja Põlva gümnaasiumi oppaja Tammõ Kaia (54) sai Põlvamaa ettevõtlusõ edendäjä nimetüse – tä om pikkä aigu andnu latsilõ edesi ettevõtlusõ pisikut. 2016. aastal sai timä iistvidämisel algusõ 12 vahtsõt opilasfirmat. Kuis su egapääväne koolielo vällä näge? Põlva koolih (põhikuul – UL) oppa maatiidüst ja majandusoppust. Sääl om ka üts säitsmendä klassi minifirma. [...]


Toomõpuukõ kuts kullõma

Lasva valla lauluansambli Toomõpuukõ saa 20 aastat vanas. Kõik omma oodõdu aastapääväkontsõrdilõ 20.03. kell 12 Tsolgo külämajja. Nimekirän om meid 12 lauljat, juhatas Videri Koidu. Laulnu olõmi pall’odõn kotussin, üten olõmi löönü ka Umal Pidol. Ku uman vallan om laulu-tandsupido, sis olõmi iks platsin. Ku laulma kutsutas, läämi hää meelega. Kõgõ noorõmb laulja om 46aastanõ, [...]


Meistrikäega tettü käsitüüsokulaat

Söögimeistri Värtoni Anti (37) vahet’ Urvastõ Nõiariigi koka ammõdi paprõtüü vasta, et jäässi aigu ka käsitüüsokulaadi tegemises. «Mõtõ oll’ juba ammu umma loomingulist puult sokulaatõ tegemisega arõnda,» kõnõlõs Anti, kiä om ka tordimeistri. «A kunagi es olõ tuus aigu. Ku mu 12aastanõ poig Kevin ütel’, et sukka nigunii rehkendä ei saa, sa olõt kõik aig [...]


Latsõ meisterdi perimüsmuusikilõ kingis 320 külmäkapi-käokiräst

Vana-Võromaa latsõ teivä Moisekatsi Elohelü jaos 320 käokiräst, kingitüse tulõtasõ rahvamuusigapidoliidsilõ miilde festivali idee autorit ja pääkõrraldajat Podekrati Üllet. Käokirässe (eesti k lepatriinu) omma tettü mitmõst esi matõrjaalist (vilt, lang, luidsa, karvatraat jne) ja kleebidü külmäkapimagnõdi paprõhoitja pääle. Mano om kirotõt ’käokiräs’ kah. Käokirä-kingitüisi meisterdi Vana-Võromaa latsõ kuu aigu. Üten lei 14 latsiaida, kon om [...]


Tähemõrsja Moisekatsi Elohelül

Timahavadsõ Moisekatsi Elohelü festivali vallategemisel saa kullõlda Põlva kihlkunna rahvaviie perrä tettüt oratooriummi «Tähemõrsja». Oratooriumi autor Meistri Erki ütel’, et muusikateos om pühendet Moisekatsi Elohelü pääkõrraldaja Podekrati Ülle elotüüle. «Olõmi pall’o kõrdi üten löönü Moisekatsi Elohelül, kon Ülle haard’ üten nii pall’o inemiisi,» kõnõl’ tä. ««Tähemõrsjaga» ütlemi tälle aituma. Mullõ om rahvamuusigasäädide kirotaminõ olnu iks [...]


Pupikliinik Võro liinan

Kunagi oll’ Võro liinan umaette asotus, kon latsi mängoasjo praavitõdi. 1964. aastal tetti ETKVLi poodi Juveel tõsõ kõrra pääl vallalõ teenindüskombinaadi Tamula pupipolikliinik. 1960. aastil oll’ mängoasjo veidü ja nuu olli kalli. Latsõ hoitsõ ummi lemmikit väega ja ku mõni katski läts’, oll’ ikmist pall’o. Sis tull’gi pupipolikliinik appi. Pildi pääl om nätä, kuis pupitohtri [...]


Peris elo om ikäv!

Mul om vahtsõnõ arvudi ja naksi päält pikki aastit jälki kompuutrimängõ mängmä. Vanastõ mullõ es miildü, sõs olli mängu peris elost viletsämb graafika ja helüga, peris elo sisu oll’ kah mängõ umast kõvõmb. No omma mängo peris elost ette jõudnu. Ku mullõ mängon kiäki ei miildü, ma või täl pumppüssäga pää otsast laskõ vai auto [...]


Rahapada

Mi talo üte naabriperemehe nimi oll’ Peeter, a kutsuti tedä Petras, tõnõkõrd viil vanas Petras. Tä elli umah elämiseh naasõ ja katõ latsõga. Muido es olnu hätägi, tulliva läbi, a ku sai, tükke tä iks taad topsipõhja kaema. Ku rohkõmb sai, sis oll’ peris kuri ja ai umma peret majast vällä. Ku pur’oh es olõ, [...]


Äpärdüs mütsüga

Taa lugu juhtu mu vanaesäga, kes eläs Räpinäl. Hummogu oll’ vanaesäl kipõ bussi pääle. Rõivit vahetadõh istsõ tä sängü pääle ja pand’ sinnä uma karvamütsü kah. Must kass tõmmas’ hinnäst musta mütsü kõrval kerrä ja jäi magama. Suurõ kipõga haarsõ vanaesä mütsü perrä, a haarsõ hoobis mustast kassist kinni. Kass hiitü ja lei küüdse vanaesäle [...]


Bussijuhi hädä

Aastit tagasi oll’ mu esä bussijuht ja sõitsõ Võro-Tarto liini. Ütskõrd jäi täl Tarton inne tagasitulõkit aigu ja tä läts’ tõsõ bussijuhiga juttu aama. Aiva juttu ja kõndsõva ümbre bussi, et üteliisi kaia, kas bussiga om õks kõik kõrran. Ütekõrraga kaiva, et kõrval saisva bussi alt nakas’ midägi vällä juuskma. Üts mammikõnõ läts’ müüdä ja [...]


Piigli ei avida!

Üts miis võtsõ salahuisi naasõ, kedä õkva ülearutsõ silmäiluga õnnistõt es olõ. Läts’ kuun naasõga sugulaisi poolõ kartulivõtmisõ talussilõ. Hummukusüük oll’ süüdü, rahvas kõik põllu pääl. Majaperemiis läts’ viil tarrõ kaema, kas säält iks tuli sai är lastus. Tarõn oll’ tuusama naistõrahvas ja säädse hinnäst hoolõga piigli iin. Peremiis kai, ohas’ ja ütel’: «Latsõkõnõ, ei [...]


Suur tülü

Naanõ ja miis tülütsivä. Kõva helügä naanõ lõvvas’ nii, et terve külä helisi. Tasatsõmb miis es saa midägi vasta üteldä. Kõrraga jäi naanõ vaiki. Miis küsse tassakõistõ: «Memmekene, mis nüüt juhtu?» Naanõ kärät’ vasta: «Piä suu! Ma liimi proteesi suuhtõ tagasi ja röögi sis edesi!» Lehe Lonni


Tossu Tilda pajatusõ

Sepp es salli segäjit Umal aol tekk’ sepp Priidu uma abilisõga väega kõrralikku tüüd. A tä es kannata sukugi, ku mõni tedä tüü mano segäma tull’. Kutsmada küläliisist vallasaamisõs olli sepäl uma kavalusõ. Tuud juhtu sakõst, et sepikotta tüknü segäjä säält ärpalotõduisi püksõ vai kuhtiga är pagõsi. Priidu sellet’, et sepätüü omgi sääne, kon tulõkibõna [...]


16.03. Õuruupa Ülembkogo presidendis jäie Donald Tusk

Brüsselih kokko tulnu Õuruupa Liidu maie valitsuisi juhi otsusti, et järgmädses katõs ja poolõs aastagas saa Õuruupa Ülembkogo presidendis jälki Donald Tusk, kiä om tuun ammõtin olnu 2014. aastaga joulukuust. Tusk oll´ inne tuud Poola pääministri ja Ütiskundliku Platvormi eräkunna päälik. Õnnõ Poola parhilladsõlõ pääministrile Beata Szydłolõ, kiä esindäs Säädüse ja Õigusõ eräkunda, ülembkogo valik [...]


20.03. Briti parlament toet’ kõnõluisi Õuruupa Liidust är minekis

Suurbritannia parlament võtsõ vasta ja kuningaimänd Elizabeth II kuulut vällä säädüse, miä lupas pääministri Theresa Mayl naada pääle Õuruupa Liidust är minemise käügiga. Õuruupa Liidu lepingu artikli 50 perrä piät valitsus saatma Brüsselihe ammõtlidsõ kirä, et Õuruupa Kommisjon ja Briti valitsus saanu naada umavaihõl kõnõlõma, kuis liidust ärminek vällä näge ja midä tuu õigõhe tähendäs. [...]