Uma riigi sünnüpäiv!

Tulõva nädäli om tähtsä päiv: Eesti riik saa 100 aastakka vanas. Inne suurt sünnüpäivä om paslik miilde tulõta, kuimuudu vanastõ pito oodõti. Raamadu «Kuiss vanal Võromaal eleti» perrä om Ortusõ Mari Veriora vallast kõnõlnu niimuudu: Vanast oodõte pühhä ja pito pikil silmil. Pito oodõte väega tuuperäst, et sääl sai nal’atada. Lõbu ja nali oll’ vanast [...]


Elo Võro liinan 100 aasta joosul sai filmi sisse

Vabariigi aastapääväl kell 14 näüdätäs Võrol Kandlõ kultuurimajan edimäst kõrda filmi «Kõik sündü Võrol». Tego om režissöör Murusalu Ruti dokumentaalfilmiga, kon kõnõldas perämädse saa aasta elost Võro liinan. «Ku kolm-neli aastakka tagasi naati vällä kuulutama konkurssõ Eesti 100. sünnüpäävä tähistämises, tull’ mul mõtõ tetä film umast kodoliinast Võrost. Olõ tan üles kasunu ja koolin käünü [...]


2017. aastaga kinämbä raamadu vällä valitu

Minevä nätäl kuulutõdi Eesti rahvusraamadukogon vällä 2017. aastaga ilosamba Eesti raamadu. 25 ilosamba raamadu siän om ka mi kandi inemiisi ja paikuga köüdetüid raamatit. Eesti suurõtiimuusõumi vällä antu Rääski Mairo raamadu «Ajarännak Eesti- ja Liivimaal» kotsilõ om hindamiskogo ütelnü, et tego om muudsa mõisaraamatuga, mink lugõminõ pakk peris aorännäkut. Raamadu om kujondanu Urmi Evelin. Latsiraamadu [...]


Mõtsavele puut saa 25 aastakka vanas

Vabariigi aastapääväl saa Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo puut 25 aastakka vanas. 1993. aastagal valla tett puut om elänü üle parõmbit ja halvõmbit aigõ, täämbä müvväs sääl innekõkkõ uma talo piimä ja piimäst tett kraami. Teno toolõ, et pall’o rahvast käü Lätimaal Hopan poodin, om tii pääle jääväl Mõtsavele talo poodil perämädsel aol olnu inämb kundõsit: iks [...]


Puulpääväne laulupäiv Varbusõl lõpõs salongiõdaguga

Joba seo puulpäävä, 17. veebruaril tulõ Varbusõ muusikamõisan kokko projektikoori Mehe mõtsast edimäne laululaagri. Ütenkuun opitas Uma Pido miihikoori ja ütiskoori laulõ. Laulõ opitas tuuperäst, et minnä 2. juunil tulõvalõ võrokeelitsele Umalõ Pidolõ. Laagripäiv lõpõs kell 19 salongiõdaguga, kon astva ummi laulõ ja juttõga üles Ilvesse Aapo, Pulga Jaan ja Rahmani Jan. Kolmõ laulutegijä ülesastminõ [...]


Uma Pido uut söögijoogi pakjit

Uma Pido kuts pidolõ söögimüüjit! Oodõdu omma innekõkkõ Vana-Võromaa söögitegijä, kiä pakva paiklikku süüki mõistligu hinna iist! Kandidiiri võiva lämmä söögiga kauplõja, a niisamatõ väikumba kohviku uma esitett kraamiga ja kasvosöögi pakja. Pido kõrraldaja uutva, et söögipakmisõ plats üten söögipakjidõga olõs osa pidost ja pidotundõst. Tuuperäst soovitas nätä paiklikku umaperrä vällä näütävit söögikaartõ, telke ja [...]


Imemaa

«Ime ei olõ tuuperäst olõmada, et mi timäga harinu olõmi,» om kirotanu üts kirändüskriitik. Ja tõtõst: ku naada perrä märkmä, sis putumi egä päiv kokko imeasjuga. Küländ suurõs immes või pitä ka Eesti Vabariigi välläkuulutamist 100 aasta iist. Eesti kultuuri ütes suurõmbas väärtüses ja immes om mi umanäolinõ rahvaluulõ. Suurõmbalt naas’ tuud kokko korjama Põlvast [...]


Mu Eesti

Mu Eestin avitasõ inemise ligimäidsi, huulva umast maast ja luudusõst   Mu Eesti om kotus, kon ma olõ sündünü, kasunu ja kost ma taha-i ilmangi är minnä. Tan ommava mu juurõ, süä ja inemise. Neosama inemise, kiä huulva umast kodumaast ja kandva edesi mi rahva kõgõ suurõmbit väärtüisi – kiilt ja kultuuri. Mu Eestin om [...]


Tamra Kait: elokotus määräs saatusõ

Võromaa muusigamiis Tamra Kait saa inne Eesti riigi 100. sünnüpäivä presidendi käest Valgõtähe IV klassi teenetemärgi. Märk antas tuu iist, et timä helüloomingust om vägevähe tunda uma maa, keele ja rahva avvustamist. Midä arvat tuust, midä avvomärgi andmisõ põhjusõs tuudi? Eks tuu iks nii om. Algusõ om kõik saanu aost, ku es olõki viil säändsel [...]


Vast olõmi ildas jäänü?

Mi riigin tükis mõnõ hõelas kiskva asjaga vahel nii olõma, et ku hädä viil suur ei olõ ja mõni ütsik juttu tege, et medägi peat muutma, sis ei tetä tuust hädäldämisest suurt vällägi. A ku asi hull, võedas tuu suurõ jutuga ja nigu talguisi kõrran üles, kõnõldas egäl puul nädälide viisi. Ja sis jääs õks [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 8. kiri. Kas kõik, miä helkäs, om iks kuld? Suurõ jao eestläisi arvaminõ Rumeeniä ja rumeenläisi kotsilõ ei olõ ülearvu kitvä. Kül arvatas, et tego om mustlaisiga, vai löüdäs mõni muu [...]


Küläraadio stardipauk Urvastõn

Riidi, 9. radokuu päiv. Urvastõ seldsimaja muusõumitarrõ om üles säetü arvuti, tuu kõrval laud, kon pääl väiku mikrofon. Tan piäs õkva pääle nakkama vahtsõnõ ettevõtminõ, mink nimes «Ajan roitmine Contraga». Tuu kujotas hindäst jutuajamiisi, kon kõnõldas Urvastõ kandi aoluust. Nuu jutuajamisõ võetas üles ja noid saa internetist õkva ja ka perrä kullõlda. Kell saa 14. [...]


Kiluvõiuleib vabariigi aastapääväs

Pidulaud om kõigi suurõmbidõ sünnüpäivi aigu tähtsä. Eesti Vabariigi sünnüpäävälavva pääle passis häste kiluga võiuleib. Uma riik and inemiisile võimalusõ tunda rahvustunnõt, olla minkastki üts osa: kõnõlda umma kiilt, hoita umma maad, inemiisi ja kultuuriperändit. Kõkkõ seod, miä meid rahvusõna ühendäs. Sada om illos nummõr – om, midä hoita, väärtüslidses pitä ja latsilõ edesi anda. [...]


Ilmahulgus

Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü. Kats presidenti «Kas mehe võiva kah presidendis saia?» ollõv küsünü latsõ Islandil. Selle et väiku riigikõnõ Island, kon kõgõ maa pääle kokko om inemisi kolmõ Tartu jagu, oll’ maailman edimäne, kiä hindäle naasõ presidendis julgusi valli. Tuu juhtu aastal [...]


Muusõum sai uma tarõ

1941. aastagal alostanu Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi mano sai kokko nii suur kodoluukogo, et oll’ vaia umma majja. Tuukõrdnõ direktri Krulli Aleksandri ai as’a niikavvõdalõ, et Võro liinan maaha lahutava vana Krümmeri koolimaja krundi pääl alostõdi 1976. aastagal vahtsõ muusõumimaja vundamendimulgu kaibmist. Läts’ viil mõni hää aasta ja majakarp sai pistü. A viil pääle säidset [...]


Ütesugumanõ tohtõrdus

Nüüt om sääne asi, et loomuhaigõ ommava Eesti är rüüvnü. Säändsesama nigu Hollivuudin, a viil hullõmba. Hollivuudi perverdi kiusasõ õnnõ naisi, näütäse näile jõvvupositsiooni päält kaaraterrä, a mi ummil ei olõ määnestki vaiht, kas naanõ vai miis: nä saisva, riista ripakilõ, ja õnnõ ähkvä. Aastalõpp ja presidendi kõnõ. Mullõ miildü, president oll’ illos, ilm Vabahusõ [...]


Kõõks

Kolhoosi algaastil pidivä tuksambõ koloosniku talvõl mõtsatüü normi täütmä. Karla Ruudigõ es olõ koloosniku. Nä tüütivä suvõl turbaraban. Et näil talvõl midägi tetä es olõ, lätsivä nä vaesilõ koloosi orjõlõ appi Ähijärve taadõ palkõ lõikamõ. Mõtsatüü näil selge. Siberin sai sõa aigu korpusõn mõtsa lõigatus. Karla karas’ Rebäsega Veliki all sakslasi poole üle ja sõdisi [...]


Mis tõsõn ilman sünnüs

Tsõdsõ Hilda elli Tartu liinan. Ku tä maalõ käümä tull’, tundsõ ma, tütärlatsõtirts, häädmiild: tä tõi üten liinanänni ja pall’u rõõmu. Egä hummugu lei tä uma huulõ vereväs, mul kah, puudõrd’ nõnna, mul kah, käändse hiusilõ krunnõ, mullõ kah, pandsõ kaartõ ja jutt juussõ kipõstõ. Noid tä juttõ võisõ ma kullõlda. Häste om miilde jäänü [...]


Tossu Tilda pajatus

Lahja äriprojekt Latsirahha naati mano masma. Üte suurõ perre imä oll’ väega õnnõlik tuu 33 euro üle, mis timä arvõ pääle lisas sattõ. «Ütskõrd tunnõ, et latsist om kassu,» kitt’ tä. Riigitüül tä latsi peräst jo pall’o kävvü es saa. Latsõ omma aastidõga suurõs kasunu, kõgõ noorõmb viil sõkk koolitiid. Õnnõs eläs suurõmb osa latsist [...]


Muda Mari pajatus

Valitsusõ kittüses Kuuli raadiost, et valitsusõl om valmis plaan, kuis viina ja ollõ müümisest puudu jäävät massu tagasi saia. Riigikassa täütmise jaos nõstõtas pensionnõ. Midä suurõmba omma pensioni, tuud rohkõmb saa pensionääre käest tulumassu võtta. Tuu om väega hää ja ettenägejä plaan. Vet egä päiv kõnõldas uudissih, kuis pensionääre tulõ kõrrast mano. Ku kõiki vanno [...]


Maolda nali

Aastapäiv tulõkil Muusigaoppaja astus klassi ja näge, et timä tuul om kaonu. «Kon mu tuul om?» Kõik omma vakka. «Hää külh. Sis om nii, et saistakõ ti ka kõik pistü. Täämbä har’otami terve tunni hümni laulmist. Vabariigi aastapäiv tulõ jo pia.»