Voonakõisi aig

Lambakasvatajil omma põnõva ao – käen om lambidõ poignõmisõ aig. Karula kihlkunnan lambit kasvatava Rõõmu talo pernaanõ Tali Liilia seletäs, et ku lambit om õigõlõ söödetü ja poigõ tuuja lamba vällä valitu, sis poignõmisõ aigu suuri häti olõma es pidänü. «Perämädse kuu-puultõist tulõ anda hainalõ lisas muud kah. Ku õnnõ haina annat, sis tälle tuud [...]


2018. aastaga alostusõn mõtsast löütü kikkaseene

2. vahtsõaastakuu pääväl umma Võro vallan Meeliku külän olõvat maakoto kaema minnen löüdse võrokõnõ Kabuna Kait mõtsa alt kilo kikkasiini. Varatsõmbast aost om teedä, et kõgõ illatsõmpi kikkasiini om lämmäl talvõl säält kandist löütü inne jõulõ. «Mõtli, et aigu om, lää käü tsiiru «alan mõtsan» – niimuudu kutsutas mi perren tuud ammu teedä kikkaseenekotust,» seletäs [...]


Vanaajamaja saa 20

Mittetulundusütisüsel Vanaajamaja om seo nätäl tsõõrik tähtpäiv – saa 20 aastakka ütisüse luumisõst. Vanaajamaja uur, oppas ja tutvustas Eesti taloarhitektuuri ja traditsiooniliidsi ehitüsvõttit. Ütisüs taht nõsta inemiisi tiidlikkust vannu majju iist hoolõ pidämisel ja and nõvvu vannu majju vahtsõndamisõ man. Kõrraldõdas hulga kursuisi, kon opatas kõkkõ traditsioonilidsõ Eesti ehitüsega köüdetüt. Umma koolituskeskust pidä Vanaajamaja Moosten. [...]


Põlvan tulõ loeng Hurdast ja Eesti rahvaluulõ arhiivist

Põlva keskraamadukogon kõnõlõs 19. vahtsõaastakuul kell 18 rahvaluulõarhiivi tiidrü Kalkuna Andreas. Timä loengu teema om «Hurda Jakob ja Eesti rahvaluulõ arhiiv». Loenguõdagu kõrraldas Põlva keskraamadukogo üten Hurda Jakobi nimelidse Põlva rahvaharidusõ seldsiga. Kõik huvilidsõ omma oodõdu kullõma. UL


Wana Wõromaa Wunkorkestri pidi timahavast edimäst laagrit

12.–13. vahtsõaastakuul pidi umma edimäst timahavast laagrit Wana Wõromaa Wunkorkestri. Orkestrin mäng päält 30 perimüsmuusigaopja Moostest, Mõnistõst, Vahtsõliinast ja Võrolt. Orkestri tüü käü niimuudu, et kõrra kuun saias 24 tunnis kokko ja opitas Vanalt Võromaalt peri pillilukõ. Ja ku kutsutas, käüdäs noid ka mängmän. Järgmäne ülesastminõ om orkestril urbõkuun Leedun. Wunkorkestri laagri peeti seokõrd Võro [...]


Uma Pido kuts miihi mõtsast pidolõ laulma

Järgmäne võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido tulõ 2. juunil 2018 Võrol Kubijal. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla mehe, kiä parhilla ütegi koori man üten ei lüü, a tahtva Umal Pidol miihikoori laulõ üten laulda. Uma Pido laulõ opma oodõtas viisipidäjit miihi. Ütenkuun opitas är miihikuurõ laulu ja miihi osa ütiskoorilaulõn. Noodi perrä laulmisõ [...]


Kõva räkin

Mõnõ päävä iist kuuli ma määnestki kõvva räginät. Es mõista edimält arvada muud, ku et vast ammu oodõdu miinuskraadi rägistäse mõtsan. A peris kimmäs tuu asi õks es olõ. Vahtsõnõ aastak ei olõ tahtnu kuigi häste vunki sisse saia. «Sukugi ei taha tüüd tetä,» kurda tutvalõ. «Ma kah ei taha,» kurt timä vasta. Säändsit jutuajamiisi [...]


Mis meil hätä om?

Ärmi lasõmi esierälidsel juubõliaastal hinnäst kur’al üles küttä ja viha tii pääle juhti   Seo aasta om esieräline. Mi uma riik om pia saa-aastanõ. Kas mõistami esi ka toolõ pasvalõ hinnäst üleväl pitä? Vai om elo jo nii hää, et otsimi tüllü sääl, kon tuud ei olõ. Vahtsõ aasta edimäidsil tunnõl nakas’ jo mürgü pritsmine [...]


Küläpuutõ kinnipandmisõst tõsõlt puult letti kaiõh

Kodo lähküst egäpäävädse söögikraami kättesaaminõ om õndsa võimalus. Olkõ leeväpäts otsah vai suidsupakk tühi, hää õks, ku saat kodo ligi poodih är kävvü. Maapuutõ ellojäämise võtmõsõna paistus olõvat kraadikraam, et ku inemine ost pall’o olt ja viina, sõs om õnn õkva kõiki hoovi pääl. Ka kinnipanõgi-juttõ pääle om õhatu kõgõpäält, et kost sis olt ja [...]


Autolaavka Aarna külä muudu

Neläpäävä hummok. Vällä kaiõh om kuigi tõistmuudu. No muidogi, lumi om üüse maaha sadanu. Ja õkva pall’o lummõ – eski uarmakõsõ omma saina veereh. A ku om neläpäiv, sis om meil Aarnah autolaavka päiv. Tulõ kaia, mida sälgä-jalga panda. No sälgä pandmisõga olõ-i murõht, a jala otsa saa-i joht plätosit panda. Tulõ miilde, et mul [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 6. kiri. Har’otuisi pääajolõ Nigu muudsalõ aolõ kombõs, om mi maja all kah autidõ saisuplats. Neläaastanõ Kõu vahepääl küsüs, mis seo platsi all om. Ütle vasta, et muld. Poig jää-i rahulõ [...]


Noorõ kunstnigu pildinäütüs Põlva raamadukogon

Triibulidsõ püksi jalan, haaknõgõl musta pinsagu rõnnan ja lühembä, paiguldõ sinitses värvidü hiussõ: saagõ tutvas, seo om 15aastanõ Metsa Loona, kiä tekk’ minevä neläpäävä valla uma pildinäütüse Põlva raamadukogon. Loona lõpõt’ minevä keväjä kittüsega Tarto latsikunstikooli. Siiämaalõ om tä kõgõ suurõmb õnnistuminõ kunstin Eesti Rahva Muusõumi joonistusvõistlusõl uma vannusõrühmä võitminõ. «Ülesandõs oll’ valli üts mustri [...]


Mi perre televiisorilugu

Ku inemise naksiva pääle minevä saandi keskpaika edimädsi televiisorit kodu tuuma, olliva mu vanaimä ja vanaesä arutanu, kas tuu asjandus tulõssi hindäle kah soeta. Vanaesä olõssi õkvalt nõun olnu, a vanaimä mõtõl’ joba ette, kuimuudu nuu talutüü kül tettüs saava, ku vanaesä televiisorit vahtma nakkas. Vanaimä oll’ mõnikõrd hädän olnu, ku vanaesä aolehte lugi. Vanaimä [...]


Ilmahulgus

Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü. Eläjide süümine Ma olõ nüüt jo õigõ hulka ilma müüdä tiirutanu ja egäsugutsit asju pruuvi saanu. Kõgõ jällembä omma vast ollu Islandi delikatessi rai ja hai. Mõlõmba, nii hai ku rai puhul om kõgõ hullõmb hirmsa kusõhais – nail [...]


Telegraafiaparaat

Telegrammõ saatminõ nakkas är häädümä, a aastakümnide iist oll’ tuu üts sidepidämise vorm. Täämbädse Normani Erichi tett pildi pääl om Vahtsõliina sidejaoskunna tehnik Tirpi Kallistrad, kiä parandas telegraafiaparaati 1956. aastaga 19. vahtsõaastakuul. Säändse aparaadi välläarõndus naas’ 1937. aastagal, ku õnnõ morsekoodiga tüütäv telegraafiaparaat tekk’ säändse muutusõ, et sai edesi anda teedüst tähemärkega. Sisetiidüsligun uurmisinstituudin tett [...]


Kunstmudso pukki!

Mnjah, Kama nõud no käsüvalitsõjat. Mitte pall’o aigo tagasi tahtsõ samma asja Kaplinski. A ma taha inemise asõmõlõ valitsõma kunstmutso. Inemisest tulõ otsustamiisi man lähembä paarikümne aasta joosul tävveste vallalõ saia. Ma ei usu ei Kamma, ei Kaplinskit. Hinnäst ammuilmagi mitte. Inemisel om tuu inemise loomus. Tuu and üte käega ja samal aol tõsõga topõld [...]


Tsohkatadõn üle tarõpõrmandu

Latsõpõlv om lahe aig… Niimuudu om luulõtanu Tungla Leelo. Külh timä joba tiid! Mu latsõpõlv jääs kavvõlõ. Oll’ päältsõa aig – vilets ja vaenõ. Ummõtõ om tuust aost jäänü pall’o ilosit mälestüisi. Egäkõrd vast mitte nii ilosit… A olku pääle. Ellimi Võrosuul jaama lähkün Aida uulitsal esä ehitedün majan. Vahel tull’ sõsaraga kah ummapääd koton [...]


Esi tettü, häste tettü

Mu kadunu esä oll’ umal aol ollu kangõ loomuga uhkõ miis. Ja mille ei? Kuigimuudu sai ta hindäle murõtsa väiku musta tsiklikese, millega sai Võru liina tüüle kävvü. Esi sündünü ja kasunu Varstu külän, ja nüüt liina tüüle, mis tuust, et väikeste Võru liina, a õks liina. Tuuperäst sõs nõna veidü pall’u pistü nõssigi. Et [...]


Tossu Tilda pajatus

Piniaasta tulõkil Kuu ao peräst nakkas Hiina kallendri perrä piniaasta. Perämäne oll’ katstõist aastat tagasi. Üten Võromaa küläklubin otsusti pensionääri tuukõrdsõt piniaastat tähüstä ütenkuun. Naasõ küdsi piirakit ja kuukõ ni meisterdi muud hääd-parõmbat lavva pääle pandmisõs. A üts naispensionäär kai, et mis pido tuu ilma pääväkangõlaisilda. Tuud ei tiiä, kuimuudu tä suurõ pinikar’a kokko ai, [...]


Muda Mari pajatus

Riikevaihõlinõ elo Kuuli raadiost, et aasta algusõh oll’ riikevaihõlinõ latsõ tegemise päiv. No ma saa arvu külh, mille mul om pall’o sõpru ja sugulaisi, kelle sünnüpäiv om septembrih, sügüse alostusõ kandih. Aastah om 365 päivä ja egä päiv om määnegi riikevahelinõ päiv. Ku kõik nuu päävä är pitä, sõs elämises ei jääki aigu. Ma saa [...]


Maolda nali

Kost naanõ peri om? Kunagi elli Karula kandin üts Vello, kedä kutsuti Aadus, selle, et tä vanavanaesä nimi oll’ olnu Aadu. Ku timä käest küsti, kost tä naanõ peri om, ütel’ tä väega aigupite: «Lits…mõtsast.» Naanõ sai sis egä kõrd väega pahatsõs.