Uma söögi pakmisõ nätäl

Tulõva nädäli, 15.–21. rehekuuni peetäs jälki Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuu tähendäs, et nädälist ossa võtva söögikotussõ pakva 15 euro iist kolmõkäügilist lõuna- vai õdagusüüki, miä om tettü päämidselt paigapäälitsest söögikraamist. Üts vahtsõnõ söögikotus, miä Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälist ossa võtt, om Sulbi kohvik Urvastõ kihlkunnan Sulbi külän. Kohvigu pernaanõ Turi [...]


Pranglilaanõ ristipedäjä mano sai palvõpink

Mihklipääväl pühitsedi Lõunõ-Tartumaal Pranglilaanõn ristipedäjä man sisse palvõpink. Luudusõkaitsõ all ollõv Kaatsi ristipetäi om üts piätüspaik palvõrännutii pääl, miä lätt Tal’nast Piritä kloostrõ mant Vahtsõliina kandsi manu. Piritä kloostri sõpru seldsi iistvõtmisõl tuu pink sinnä sai. Pingi tegemist kõrrald’ Pareki Lagle, kinkalõ ma tsipakõsõ nõvvu kah anni. Palvõrännutii kotsilõ saa lähembält lukõ internetist aadrõsi palverand.ee [...]


Võro keele ja kultuuri oppaja saiva oppust

27. süküskuul härgüt’ Valga gümnaasiumi karjääri- ja projektijuht ni oppaja Oleski Pille Võrol võro keele ja kultuuri oppajit nippega, kuis tekütä opilasin huvvi perimüse vasta. Olesk soovit’ haarda latsi elävä ni õkvadsõ kogõmusõ kaudu: nt vanna raamatut tasus kõgõpäält ku mitte hambaga tsälgätä, sõs vähämbält nuhuta. Kõik oppaja lätsi koolitusõlt kodo umatettüisi seebikeisiga, miä kirädü [...]


Põlva maakunnan otsitas kodaniguütiskunna aasta tegijit

Vällä om kuulutõt konkurss kodaniguütiskunna 2018. aasta parõmbidõ tegemiisi ja tegijide löüdmises Põlva maakunnan. Tunnusta tahetas aasta kodaniguütisüst, valli Põlvamaa sädeinemine, aasta vabatahtlik ja aasta kodanigualgatus. Ligemb teedüs e-postiga kaisa.tammoja@polvamaa.ee. UL


Vahtsõ rahvapillimuusiga e-opiraamadu

Minevä riidi näüdäti Võrol vahtsit e-opiraamatit, mink perrä saa pillimängu oppi. Raamadu omma interaktiivse, miä tähendäs, et päält lugõmisõ saa säält ka videoid kaia ja kullõlda. Täpsembäle saa projekti kotsilõ lukõ ja raamatit kaia internetin aadrõssi https://folkmusicbaltics.weebly.com/ pääl. UL


Võrol kõnõldas väikeisi kiili meediämaastigust

19.–20. rehekuul tulõ Võro instituudin konvõrents teemal «Paigapäälidse väiku keele vahtsõ digiao meediän». Väikeisi kiili elonhoitmisõ man om meediä arõndaminõ väega tähtsä. Meediämaastigu muutuminõ vahtsõl digiaol või üten tuvva nii hääd ku halva. Hääs näütes saa tuvva tuhandiid mano tulnuid võimaluisi odavalõ luvva ja jaka teedüst. Halv om tuu, et teedüst om ülearvo pall’o ja [...]


Midä sügüsedsel aol tarõn tetä võinu

Aiakraam om üles võet ja no om aig naada märkmä, midä tarõn tetä andnu. Säändse külmä ja tuulõga taha-i vällä jo minnäki. Tarõn om peris hää telekat vai arvutit kaia. A om võimalus tetä ka midägi, miä periselt alalõ jääs. Näütüses juttõ kirota vai näputüüd tetä. Jah, jälleki lätt valla Uma Lehe jutuvõistlus. Seo om [...]


Jacobsoni Külli: olõ-i ausa luudust halvastõ är tarvita

Matõmaatigaoppaja ja käsitüüettevõtja Jacobsoni Külli eläs Räpinä vallan Männisalu külän. Perämäne kats nädälit om tä pandnu pall’o hindä vunki tuu pääle, et võidõlda plaanitava tselluloositehassõ vasta. Uma Leht uursõ, miä tedä võitlõma sund. Kuimuudu sääne uudis, et ti kodo lähkül om kotus, kohe arõndajidõ meelest pasnu suur tselluloositehas, ti egäpääväst elorütmi mõotanu om? Ku ma [...]


Iiba korgõ klotsitorn lätt ümbre

Egaüts om vast latsõn puuklotsõ torni säädinü. Senis panni naid manu, ku torn nii korgõ sai, et ümbre kaldu. Nii tükis meil egäsugutsõidõ mooduasjuga kah olõma, et senis tahat naid jär’est enämb ja enämb, ku asi summa lätt. Ja ku sis kelgi koskil miilde halgatus, et mõni asi ei olõ tervüsele vai luudusõlõ hää, sis [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 20. kiri. Umast ull’usõst   Poisi läävä hummogu latsiaida ja tulõva säält kodo jalgrattaga. Sõit om selge ja jalaga ma näidega sammu pitä es jõudnu. Nii mi sis käümi, kolm rattasõitjat. [...]


Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus

Hää lugõja ja kirotaja! Uma Lehe 15. jutuvõistlus om no vällä kuulutõt. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmba kirätükü saava avvohinna ja hää jutu trükümi lehen är 2019. aastaga joosul. Võistlusjuttõ sordi: 1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu Lugu, [...]


Piimäpukijuttõ kirotaja Marje

Rõugõ kihlkunna Krabi külätiatril käü 19. huuaig. Seo süküs mängvä nä tükkü «Piimäpukijutu’», kon, nigu Krabi tiatritüken õks, saa nätä ja kuulda kõvastõ võrokeelist nall’a. Külätiatri vidäjä, näütemängõ kirotaja ja lava pääle säädjä Mürgü Marje löüd, et as’a nakkasõ vällä tulõma sis, ku midägi mano opit. «Kiäki olõ-i sündünü tark, kõik aig om midägi oppi,» [...]


Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu. Tarto latsihaigõmajan   Pääle meditsiinikooli lõpõtamist 1974. aastal saadõti minno mu hindä tahtmisõl tüüle Tarto latsihaigõmajja Oru uulitsalõ. Tuu oll’ küländki tummõ aig. Latsõ kuuli päämidselt katõpuulsõhe tävvüpalanikku, entsefaliiti ja leukeemiähe. Päämidse roho olliva penitsilliin ja streptomütsiin. Noid parõmbit antibiootikummõ kas [...]


Sündsä pardisaan Sepä Aleksandri

2. diviisi staabi sõaväepiltnik Niilusõ Jaan võtt’ uma pildimassinaga üles kõik tähtsä tegemise seo väeosa aoluust. Eesti vabahussõan tull’ tihtsäle ette võtta mehetsit asju, et sääl häste toimõ saia. Nii om Niilusõ Jaan üles võtnu üte ummamuudu sõamehe meheteo. Pardisaan Sepä Aleksandri jäi 1919. aastaga hainakuun Pihkva all punatsidõ kätte vangi ja tä taheti Moskvahe [...]


Kuimuudu võita valimiisi

Eesti latsi kätte ja kuuli om jõudnu raamat, millen näüdätäs siilipoiss Priidiku seikluisi läbi mitmõsugumaidsi perremudõlit, tõisi siän perrekunda, kon om kats essä. Raamatun jutustas pullipoiss Piitre, et tima edimäne esä pull Roobert om kõgõ kõvõmb pull ja tõnõ esä pull Paul tege väega häste süvvä. Ekrelasõ, kiä es levvä pildi pääl lavva takast pullõ [...]


Salaperäne pästjä

Lugu juhtu mu uno Albertiga, kes oll’ joba ammuki täüsmiis ja tüüt’ uma esä (mu vanaesä) talon Rõugõ vallan Paborissa külän. Oll’ joba illanõ süküs – kartolivõtmisõ aig. Ka uno tüüt’ uma esa ja imäga kartolipõllu pääl. Tsilku veidükese vihma, ilm oll’ udsunõ ja jahe. Õdagus oll’ pere nii väsünü, et kiäki es taha inämb [...]


Oi, määne häbü!

Mu imäl oll’ kats täditütärd. Üts elli Võrun, tõnõ mi kodukülän. Ku liinasõsar maalõ küllä tull’, käve nä vahel ka meid kaeman. Tuukõrd juhtu ma kah kotun olõma. Ku külälise tulli, naksi mi imäge piagi sahvri ja köögi vahet vuur’ma. Küläkosti tuudi jo kah ja söögilaud paistugi peris sündsä ollõv. Imä oll’ esäle nellä silmä [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Rongisõit Memm ja taat olli maainemise ja elli raudtii lähkün. Ku oll’ vaia liina minnä, sõidi nä sinnä rongiga. Tuukõrd käve viil Petseri-Tarto vahet rong. Ütskõrd olli nä jäl Tarton käünü ja sõidi joba kodo poolõ. Taadikõnõ oll’ Tarton õllõga kiilt kastnu. Rongi ütetoonilinõ mürrin pand’ taadi magusahe magama. Jaam, kon vanapaar maaha pidi minemä, [...]


Muda Mari pajatus

Lõikuspühä Ma kuuli raadiost, et talomehe tegevä viil rehekuul haina. Kuiki om suur süküs käeh ja põimupühä ussõ iih. Seo imelik aasta om kõik pää pääle käändnü. Külbmise- ja põimuao omma segi. Niisama omma viimädse nädäli jõudsahe seemend külbnü poliitigu, a saaki saama nakkasõ nä viil keväjä. Suurõmb osa parteisiid om uma lubahusõ inne valimisi [...]


Maolda nali

Ei taha massa Maamiis om liinan söögikotussõn ja küsüs, midä täämbä söögis pakutas. «Kas ti massa tahati?» küsüs söögiandja. «Massa ma taha, a massa ei taha,» kost maamiis, ku söögipordsu hinda näge.