Minevä puulpäävä, 14. joulukuul peeti Võrol Kreutzwaldi muusõumin Lauluesä mälehtüspäivä, kon anti kätte timahavanõ Kreutzwaldi mälehtüsmetäl ja stipendiüm.

Timahavanõ mälehtüsmetäl anti kirändüstiidläsele Veidemanni Reinulõ. «Veidemannilõ anti Kreutzwaldi mälehtüsmetäl rahvuseeposõst «Kalõvipoig» kirotavidõ kirändüsuurmiisi iist. Pikäaolidsõ ja missiooniga tettü tüü iist eesti kirändüse ja kultuuriluu mõtõstamisõ ja tutvastegemise man,» kõnõl’ Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi juhataja Hollo Aimi.

Muusõum and vällä ka Kreutzwaldi stipendiümi ütele noorõlõ inemisele, kiä om viil uma tii algusõn. Nii om Lauluesä avaldanu suuvi uman testamendin. Stipendiümi saaja esitäs muusõumilõ egä aasta üts Vana-Võromaa gümnaasium. Timahava valisi Kreutzwaldi stipendiümi saaja ummi parõmbidõ siäst vällä Räpinä ütisgümnaasium. Stipendiümi sai Naruski Ragnar, kiä opp 12. klassin.

Klassijuhataja om timäst kirotanu nii: «Ragnar om tüükäs ja andõkas, täl om uma kimmäs ilmakaeminõ ja elofilosoofia, kon omma väega tähtsä tervüsligu eloviisi. Timä huvialas omma kirändüs ja aolugu ja om luuta, et tä tegemiisist kuulõmi viil edespite.»

Rahmani Jan

Mälehtüsmedäli saanu Veidemanni Rein ja stipendiümi saanu Naruski Ragnar 14.12.2019 Võrol Kreutzwaldi tarõn. Rahmani Jani pilt

Koolin om umbõlõ mõnna – säänest päälkirja kand seo sügüse valmis saanu võrokeeline koolimuusikal, miä tulõ püüne pääle vahtsõ aasta urbõkuu lõpun. Muusikali teksti kirot’ Contra ja muusiga viiemeistre Ripsi-Laulu Piret.

«Lugu sünnüs üten Võrumaa koolin ja om iks tuust, kuimuudu inemise ei saa ütstõsest arvu, a määndsegi hää juhtumise läbi nakkase parembide arvu saama. Ja tuustki, kuimuudu egäst sõnast või kulleja hoobis tõistmuudu arvu saia, ku ütlejä tuud mõtelnu om. Ja kuimuudu suure liina ja vähembä liina inemise võiva esi muudu mõtelda, a ummete omma inemise nii siin ku sääl küländ üttemuudu,» kõnõlõs muusikali teksti vällämärkjä Contra.

Et parõmbalõ arvo saia tuust, midä täämbädse ao koolilatsõ mõtlõsõ ja kõnõlõsõ, tekk’ Contra teksti kirotamisõ aigu ka «välätüüd»: käve Võro Keskliina kooli üte klassi latsiga kõnõlõman, et uuri, midä nä mõtlõsõ. «Esihindäst ma arva, et noorõ kõik üttemuudu ei mõtlõ, nii et ku üte noorõ muudu nuu näütemängu tegeläse ommava, tõse muudu nä jälleki ei ole,» löüd kiränik.

Muusikal om pikemb lavateos, kon om juttu, laulõ ja tandsõ. Taa žanr olõ-i Contra jaos võõras, tä om esi kah näütlejänä üten muusikalin üten löönü.
Võõras ei olõ muusikali kirotaminõ ka viiemeistrele Ripsi Piretile. Tä om kirotanu muusiga vähembält viiele muusikalilõ. A Contra teksti pääle muusikat kirota oll’ tsipa esimuudu külh. «Väega nall’akas, tõtõstõ, süämest sai naarda,» seletäs Ripsi Piret.

Taa muusikali kirotamisõ man tull’ Võro muusigakooli direktorina tüütäväl viiemeistrel hinnäst süvembäle kurssi viiä täämbädse ao nuurimuusikaga. Näütüses kullõl’ tä inne räpiluu kirotamist är hulga parhilladsõ ao Eesti räpilaulõ. «Ma pidi väega pall’o seod stiili kullõma, et arvu saia, kuis räppi tetä. Seo ei olõ mu egäpääväne kullõmislektüür,» seletäs Ripsi Piret. Vahtsõn koolimuusikalin om katõssa esi stiilin laulu.

Vahtsõ koolimuusikali toova edimält lava pääle Võro Keskliina kooli latsõ. Sääl koolin om varrampa kah muusikalõ tettü, a võro keelen tetäs edimäst kõrda. Kooli huvijuht ja muusikalin näütlejänä üten lüüjä Koobi Anu seletäs, et näide kooli latsil om väega hää miil, et saava säänest asja tetä. Contra kirotõt tekst näile väega rassõ ei olõ, õnnõ laulja piät veidükese rohkõmb pingutama ku hariligult. A tä om kimmäs, et muusikali tegemisega saias häste toimõ ja 26. urbõkuul 2020 saa tuud Võrol Kandlõ kultuurimaja tiatrilava pääl nätä.

Mõttõ luvva vahtsõnõ võrokeeline muusikal käve vällä Uma Pido projektijuht Tigasõ Merike päält tuud, ku oll’ käünü minevä aasta Võro Keskliina kooli muusikali kaeman. Ku esietendüs är om olnu, pakutas vahtsõt muusikali mängmises ka tõisilõ koolõlõ.

Rahmani Jan

Edimädsele võrokeelitsele muusikalilõ muusiga tennü Ripsi Piret klavõri takan. Rahmani Jani pilt