Kaarna Kalev: ku om hää idee, tasus uman kodokandin ettevõtõ luvva
Ühisnätäl (21.–27.11.) pidä tähtsäs ütenkuun luumist ja ettevõtmist
Põlva maakunna nuuri jaos om vällä hõigat ideekonkurss päälkiräga «Välgatus» – noorõ opva uma kodokandi häti tähele pandma ja vällä pakma, kuis võisi nuu kõrda saia. Ütitsel nädälil, 24.11. om Põlvan ideeturg, kon nuuri miiskunna saava hindä mõttõ käümätoukamisõs avitaja. Nuuri avitas 12 uma ala as’atundjat, üts noist om puidutüütlemise ja müüblituutmisõ kompetentsikeskusõ Tsenter juht Kaarna Kalev (38) – Raplan koolin käünü Rõugõ juuriga miis, kiä tull’ elämä Põlvahe.
Mille tahat avita nuuril ummi mõttit arõnda?
Taha anda uma osa, et noorõ julgusi ummi mõttit ello viiä ja pruugissi tuu man seoilma-ao võimaluisi. Taha avita löüdä lihtsit välläpäsemiisi hätile, miä edimält pall’o rassõ tunnusõ.
Noorõ pelgäse, et näil olõ-i rahha, tutvuisi, et nä ei mõista vai ei saa. A saa külh. Üte Tarto ülikooli majandustiidüskunna tudõngiga arotimi timä kattõ äriplaani. Tä oll’ märgotanu, et mõlõmbaga päälenakkamisõs olõssi vaia 5000 eurot. Märgotimi puul tunni ja tull’ vällä, et tä saanu joba hummõn 50 euroga pääle naada.
Konkurss käü keväjäni, midä plaaniti tuus tetä, et ti võistkund võidassi?
Tulõ kõrra perrä kokko saia ja kokko kõnõlda, mis tüüjupi omma noorõ valmis järgmädses kokkosaamisõs är tegemä. Keväjäs saa väiksist ärtettüist töiest suur kuhi.
Tsentri juhina taha avita nuuri, kelle plaan om köüdetü puust tettüisi asjoga. Ooda, et miiskund om valmis pruuvma. Minevä aasta käve Tsentrist läbi Tarto Miina Härma gümnaasiumi opilasfirma, kiä tekk’ puust laptop’i-alossit (et üsk kuumas es lännü ja hoias puutrit hää nuka all). Noorõ saiva opilaisifirmadõ konkursil kolmanda kotussõ ja möivä aastaga maaha 80 alust. Nä olli är pruuvnu 90% plaanõst, midä mi ollimi ütenkuun märgotanu. Poolõ noist es tüütä, a tõsõ tüütivä väega häste ja mõnda olli nä viil edesi märgotanu. Säändse suhtumisõga miiskunda tahassi juhenda!
Ku häste mõistva noorõ miiskunnatüüd tetä?
Miiskunnatüüd saa-i noorõ väega pall’o pruuvi. Ku määnegi oppus om, sis hariligult visatas nä nii-üteldä vette ja üteldäs, et piät midägi är tegemä. Väega sakõst käü mäng tuu pääle, kiä kõgõ inne murdus ja tõisi iist tüü är tege. Õnnõ nuu miiskunnajuhi saava hää kogõmusõ, kiä mõistva osa ülesandit tõisilõ anda, pruuki är inemiisi mõistmiisi ja tahtmist oppi.
Ku Tsenter minevä sügüse valla tetti, sis Võro liinapää kitt’, et teno Tsentrile om Kagu-Eestil võimalus saia Eestin puuvaldkunna tippkeskusõs. Kuis tuuga lätt?
Meile om jõudnu päält 200 päringu: küsütü om nõvvo ja api prototüüpe tegemise ja laboripruuvõni vällä. Kuun kõrra om meil teemahummok: uma valla as’atundja kõnõlõs tuutõarõndusõst ja tuutmisjuhtmisõst, vahtsist võimaluisist nigu 3D-skänmine ja 3D-modelliirmine. Perämäne kõrd oll’ kuun 50 ja internetist kai perrä viil mitusada huvilist.
Olõmi saanu pall’odõl ettevõttil avita ummamuudu tuutit vällä märki. Tsentrin om pruuvmisõ jaos hulga massinit, näütüses pinnaprinter ja harjamismassin.
Wermoga pruuvsõmi, kuis saa harjamismassina abiga tetä puud «vanõmbas». Päält tuud printsemi pääle maahakuurdunu värvi pildi. Säänestmuudu tett puust kapp jätt tundõ, et om Bahama saarõ pääl tuulõ käen kümme aastat tassakõistõ vanõmbas saanu. Villändi Aknõ-Ussõga printsemi jälki ussõ pääle tammõspooni ja Spidermani pildi. Ettevõttit huvitas sääne pruuvminõ – tahetas tetä ummamuudu asjo.
Kuuntüün Maripuu Indrekuga teimi 14 sohvalavva prototüüpi: kontorin saa sohvast tetä lavva, kohe pääle saa mõttit tsikõrda, ja ku ideerünnak om läbi, lavvast jäl sohva tetä. Mõtõ om tuun, et asotusõl es pidänü ülearvo pall’o müüblit olõma.
Mändse niši omma tühä, kohe tasos uma vahtsõnõ ettevõtõ tetä?
Mõtlõmisõ kotus om tuu, määnest teenüst saa uma tuutõ man müvvä. Taburetti ei suta tetä nii odavalõ, et sullõ kah iks rahha kätte jääs. A teenüs tähendäs näütüses, et sa viit tabureti kõgõ kipõmbalt kätte vai et su tabureti jõudva kõgõ õigõs aos peräle.
AS Tiksoja Puidugrupp tege Tartomaal magamistarõmüüblit. Kundõ omma Prantsusmaa poodiketi. Tiksoja pakk näile mugavat ja hääd protsessi mõttõst tähtaos peräleviimiseni, kukki Vietnamist saasi müüblit osta 20% odavampa.
Nuu Prantsusõ poodi luutva, et Tiksoja esi märk näile vällä sängü ja kapi, midä prantslasõ osta tahassi. 8–10 aastaga om Tiksoja Prantsusõ turust nii hää pildi saanu, et tiid tuud parõmbalõ ku prantslasõ esi.
Kas Võromaal om mõtõt uma ettevõtõ tetä?
Ku tiit midägi ummamuudu, sis kotus ei olõ väega tähtsä. Piät olõma hää mõtõ, pruukma seoilma-ao massinit ja tüüvõttit, masma tüüliisile hääd palka. AS Toftan näüdäs’ är, et ku massat 1400–1600 palka, sis tulõ 20 kotussõ pääle 212 kandidaati.
A ku olõ-i säänest palka massa?
Sis tulõ ümbre mõtõlda, mille su kundõ ei olõ nõun sullõ nii pall’o masma, et sul jääs rahha palga masmisõs. Ku ettevõtõ ei olõ valmis muutuma, sis ilm juusk täl iist är.
Eestin palk nõsõs ja om nätä, määndse ettevõttõ tuu pääle inne kinni pantas. Üts oll’ näütüses sprottõ karpi pandmisõ ja Vinnemaalõ müümise ettevõtõ. Plekk-karbi hind oll’ sprotikarbi müügihinnast 70%…
Mugu inämb ostõtas CNC-tüüpinke, mis sutva programmi abiga esi lõigada ja puuri. Üts köögimüüblitegijä ütel’, et tüü, mis inne võtt’ aigu kümme päivä, saa nüüt tetä kümne tunniga.
No muudsa massina taadõ om vaia häid tüüliisi, kiä midägi är ei sopõrda.
Kae, ku su tüülidse kõik aig hinnäst ands’akalõ üllen pidävä, sis om midägi võlssi noidõ reeglide ja põhimõttidõ man, mille perrä su ettevõttõn tüüd ja otsussit tetäs. Reegliid ja otsussit tege ettevõttõ juht. Nii et tulõ minnä piiglihe kaema…
Küsse Harju Ülle
Kaarna Kalev näütäs Tsentrin tettüt Tsentri meelüst (meenet). Harju Ülle pilt
