Keväjädsel aol üräskidega võitlus ei olõ hää mõtõ:

kahju saava üräski luudusligu vainlasõ

 

Kuus, kon nõgla omma viil halla, a kuur joba maan. Pilt om tettü 2018. aastaga suvõl. Tuu suvi oll’ üräski jaos perädü hää ja sõs oll mõtõt mõtsast vällä vidädä üräskidega tuurit puid. Kuuba Raineri teedä tuul aastal väega pallo mõtsaumanigu ragosivä ja vidäsivä kah, a RMK tekse 2018. aastagal sanitarragomist õnnõ 3906 ha (harva, ku RMK om nii veidü sanitari tennü). Kuuba Raineri pil

Keväjädsel aol, ku tsirgu pessä tegevä, piässi RMK egäl juhul ragomisõ saisma jätmä. Ku tahetas üräski süüdüisi puid är kor’ata, tulnu tuud tetä suvõ poolõ. Keväjädsel aol suurõ räüsäga minnä üräskiga võitlõma, tollõ tulõmusõs tulõ üräskit viil rohkõmb.

Üräsk tulõ sisse, ku kuusõ omma nõrga. Kuusõ omma nõrga sõs, ku om kuiv. Esieränis ku massinidõga om sulamaaga tettü määnestki hoolõragomist ja mõtsaalodsõ omma segi käänetü ni juurõ purus sõidõtu. Selle et nuu puu ei jõvva nii pall’o vaiku aia, et üräsk koorõ ala är upusi.

Luudusõn käävä asja niimuudu, et ku üräsk lätt elävä kuusõ koorõ ala, sõs kuus nakkas vaiku ajama ja üräsk upus vaigu sisse är. Ku üräskit om veidü, sõs kuusõ jääse elämä. Ku üräskit om pall’o, sõs kuus ei jõvva nii pall’o vaiku aia, et noid kõiki är uputa.

Üräskit om püütü püünispuiõga. Tuud tetti mineväl saandil Eestin kah. A tuu tähend’, et joba veebruarin vai märtsin raoti maaha ütsigu kuusõ. Näile minti perrä kas aprili lõpp vai maikuu, pääle toda, ku oll’ nätä, et üräski omma koorõ ala lännü.
A põra kõnõldas, et piät ragoma pall’o. Seo pall’o ragominõ tähendäs, et üräski jaos tetäs elo viil parõmbas. Esieränis, ku puid võetas maaha keväjä.

Püünispuiõst om kassu õnnõ sõs, ku nuu puu kõik är kooritas. Et munast vällä tulnu vaglakõsõ es jõudnu suurõs saia. A ku üräskidega palgi viiäs kohegi saeveski platsi pääle, sõs vahtsõ üräski tulõva sääl koorõ alt vällä ja lindasõ edesi, et vahtsit puid süvvä.

Ku mineväl saandil oll’ Eestin harilik, et kuusõ-koorõüräskil oll’ suvõ joosul õnnõ üts havvõ, sõs seol saandil om köüdüssen ilma lämmämbäs minekiga piaaigu egä aastak olnu kats havvõt. 2018 oll’ suvi kuiv, kuum ja pikk. Üräski tõnõ havvõ sai väega kõva. Mõtsamajandusligult pidänü üräskit tagasi hoitma 2018. aasta suvõl vai sügüse. Sõs, ku oll’ nätä, et kuusil vaik joba juusk, kuiki nõgla olli viil hall’a.

Väega pall’o mõtsaumanigu tuud ka teivä. Näivä sõs joba är, et üräskit om pall’o. Ma esi pidi kah üte platsi lakõs ragoma. A üte jao üräskide süüdüisi puid jätse ma ka ragomalda. Täämbädses om nätä, et ütsjago kuusi om mul kuionu, a kuionuisi sisse omma hähnä joba pessi kah tennü. Tõnõ jago vanno kuusi eläs edesi.

RMK tekk’ 2018. aastal sanitarragomist veidemb, ku oll’ varramba tennü. 2017–2018 õnnõ kats kolmandikku tuust, miä tetti 2015–2016. Selle et 2018 olli hinna perädü hää ja sõs raoti suuri lahmakidõ viisi toda, midä müvvä saa.

Sõs es viisi RMK otsi noid ütsikiid puid, kon üräsk koorõ all. Nii et RMK esi jätse 2018 tüü tegemädä. Ku keväjä mintäs mõtsakuiva lõikama, sõs tuu om viil suurõmb viga. Selle et mõtsakuiva pääl elässe üräskide vainlasõ.

Putukatiidläse ütlese, et üräskide vainlasõ saava uma haripunkti aastak vai kats pääle toda, ku üräsk om tulnu. Tuu tähendäs, et 2020–2021 nakkas nõsõma üräskide vainlaisi arv. Nuu omma tsirgu ja satika, kiä söövä üräskit ja näide vaklu. A ku naatas ragoma täpsele tuul aol, ku tsirgu tahtva pessi tetä, sõs järeligult tsirkõ arv ei saa suurõmbas minnä. Ja asi lätt õnnõ hullõmbas.

Tšehhi- ja Saksamaal kõik nuu suurõ kahjustusõ ommaki mõtsamajandamisõ viku tulõmus. Selle et sääl om joba üle saa aasta majandõt puhtkultuuriga. Saksamaal omma intensiivselt majandõdu mõtsa liigivaesõ. Mõnõst mõtsast omma mõnõ liigi kogoni peris är kaonu. Mõnõ tsirgu näütüses. Hähnä omma kõgõ tähtsämbä.

Saksamaal om joba minevä saandi lõpust proomitu mõnõn paigan säänest majandamispraktikat, et mõnõ üräskirüüste ommaki jäetü tävveste putmalda. Elo om näüdänü, et üräskide vainlasõ omma tagasi tulnu ja midä aig edesi, toda veidembäs sääl kandin üräskirüüste omma jäänü.


 
 
Kuuba Rainer,
mõtsaumanik
(Elurikkusõ eräkund)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Riigimõtsa majandamisõ keskusõ (RMK) juhatusõ liigõ Uuetalu Tavo kõnõlõs pressiteedüssen «RMK päst Eesti mõtsa kuusõ-koorõüräski küüdsist» niimuudu:

15. aprillil nakkas RMK haldusõn olõvan riigimõtsan keväjä-suvinõ ragomisrahu, midä RMK om pidänü joba 2002. aastagast ja midä pidä ka timahava. Siski piämi timahava mi mõtsu kaitsõs ragomisrahu aol tegemä riigimõtsan ragomist, et likvidiiri ohtligu kahjutegevä putuka kuusõ-koorõüräski tekütedüid kahjukoldit ja hoita är kahjuri edesilevimist sinnä, kon parhilla viil mõtsa omma terve. Ragominõ pututas 1000 hektärit ehk 0,1% miljoni hektäri suurudsõst riigimõtsast, ülejäänün osan jääs pesätegemise aignõ rahu mõtsaeläjile alalõ. Ku mi üräski levikulõ täämbä piiri ei panõ, omma mi mõtsa pia kuionu ja elolda nigu pall’o Tšehhi- ja Saksamaa mõtsa. Tuuperäst tulõ tetä kipõstõ ja tõhusalõ, likvidiiri är kahjustuskoldit ja ennetä edesist kahjuri levimist.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit