Kaika suvõülikooli matkapäiv vei uma keele ja kultuuri hoitja võrokõsõ timahava Vana-Võromaa ja üteliidsi Eesti lõunatippu.

Matkapäiv nakas’ pääle Mõnistõ muusõumi mant iks ülikooli väärilidselt: rektoriketi sai kaala muusõumi pernaanõ Tulviste Hele ja akadeemilist juunt avitiva ummi ettekandidõga hoita Fastrõ Mariko ja Kõivupuu Marju. Kadsoaost, puhtusõpidämisest ja kemmergukultuurist inneskidsel aol kõnõl’ kirivält Mõnistõ muusõumi tüütäja Pazuhanitši Romet.

Edesi võtsõ uhja hindä kätte paigapääline miis Silla Silver, kiä vei rahva kaema, midä põnõvat ümbrekunna luudusõst löüdä võit. Nii sai Lepä Reinu juhtmisõl kaia karstilehtriid, tulõta üten Mõttusõ Hugoga Karisöödi külä maalilidsõ pidoplatsi pääl miilde nii mõisa- ku ka mõtskunnaaigu, saista Palo Anneli iistvõtmisõl Peetri jõõ kaldõ pääl ja tunnista mi kandin esierälist kalkkivimüürü.

Päälelõunadsõn lämmüsen nakas’ nii viiekümnest inemisest seltskund lõunatipu poolõ astma. 4,8 kilomiitret pikk matkarada oll’ tävveste kuntimüüdä, et muu hulgan putmalda mõtsa imehtellä, mõni kikkasiin kotti ja saksatoomõmari vai mustik suuhtõ panda.

Päävä lõpõtusõs sai muusõumi muro pääl võrokeelitsit laulõ laulda: alostusõs üten Pulga Jaani ja Mõnistõ kooli latsiga ja lõpus Visseli Malle pilli perrä.

Kabuna Kaile jutt ja pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit