Seo kuu keskpaigan peeti Misson Pullijärve veeren soomõugrilaisi laagrit, kon opati, kuimuudu uma keele ja kultuuri hääs är tarvita arvudivõrgu võimaluisi. Osalidsõ saiva oppust, kuis kirota artikliid Vikipeediä-nimeliste võrguentsüklopeediähe ja kuimuudu professionaalsõmbalt är pruuki sotsiaalmeediä võimaluisi. Nädälipikkunõ laagri olľ üts osa soomõ-ugri filmifestivaali FUFF tegemiisist ja tuust võtt’ ossa säidse uma maa kultuuriaktivisti.

«Meil om filmifestivalil sääne hädä, et vahtsit filme tetäs veidü. Tuuperäst otsimi hoolõga terve aasta säändsit inemiisi, kiä omma keeleaktivisti ja midägi tegevä ja saanu ildampa filme tetä. Mõtõ om kasvata umma võrku, otsi inemiisi, kedä saanu usku. Ei taha väega tsinovnikidega läbi kävvü, otsimi peris tegijit. Kiä periselt huulva umast keelest ja kultuurist,» selet’ filmifestivali kõrraldaja Csüllögi Edina laagrirahva kokkokutsmist.

Ku varrampa om tettü filmitegemise oppuisi, sis seokõrd otsustõdi härgütä väikeisi kiili kõnõlõjit umma kiilt rohkõmb internetin tarvitama. Üts lihtsämpi võimaluisi tuu jaos om artiklidõ kirotaminõ võrguentsüklopeediäle Vikipeediä, kon pall’o inemise umast vabast tahtmisõst kirotasõ. «Vikipeediä om väega tähtsä. Seo om väikeisi kiili jaos viil tähtsämb ku suuri kiili jaos. Niimuudu teküs ülekaehtus tuust, kuis kirotõdas, saa kokko säädi keelekorpust (valituisi, digiteeritüisi ja reeglide perrä korda säetüisi tekste kogo). Esiki ku elläv kiil är kaos, mis või pall’odõ soomõ-ugri kiiliga juhtuda, jääs midägi, midä saa takastperrä kaia,» ütel’ Csüllögi Edina.

Opitüü käve laagrin niimuudu, et kõkkõ, midä kõnõldi, prooviti õkva ka arvutin är tetä. «Säändse as’a omma vaia praktikan läbi tetä, nigu ka filmioppusõ puhul,» kõnõl’ Edina.

Esi keelin esi suurusõga Vikipeediä

Laagrin oppusõ saaja omma peri Vinnemaa esi soomõ-ugri kotussist. Misso jõudsõ üts hant, kolm marilast, kats udmurti ja üts komi.

Umakeelidse Vikipeediä sais om esi rahvil esimuudu. Näütüses handi keelen om õnnõ neli artiklit, a tuu omgi väega veerepääline juhus. Inämbüisi om iks ka väikun keelen tuhandit sissekandit. Näütüses maridõl om näide katõn keelen, nii mäe- ku niidümari keelen mõlõmbal ligi 10 000 Vikipeediä artiklit. Vikipeediät tetäs ka võro keelen, säält saa parhilla lukõ päält 5500 artikli.

Laagriliidsi päämine juhendaja, eestikeelidse Vikipeediä aktivist Kruusamäe Ivo ütel’, et Vikipeediä om hää võimalus, kuis saia uman keelen entsüklopeediät. Trüküentsüklopeediä om kallis ja jääs tuuperäst inämbüisi tegemädä. «Priitahtligult tettäv võrguentsüklopeediä nakkas kah tüüle, nigu mi näemi eesti- vai inglüsekeelidse Vikipeediä päält. A küsümüs om tollõn, et sinnä om vaia kriitilist massi inemiisi mano. Seod mi tan hoolõga teemiki,» kõnõl’ vikipedist Kruusamäe Ivo.

Väikuin keelin tettävä Vikipeediä man pidä Kruusamäe Ivo tähtsäs innekõkkõ umakultuuriga köüdetüid ja väikumbist paigust kõnõlõviid artikliid, selle et tihtipääle tiid paiklik rahvas noist as’ost inämb ku kongi kavvõmbal elläv tark.

Savvusann, muusõumi ja külälidse

Üts laagrist ossavõtja oll’ mari luulõtaja Sungurova Raisiya. Tä eläs ja tüütäs kül Marimaalt 2000 kilomiitret kavvõl Surguti liinan, a om egä päiv mari kultuuriga köüdet: oppas umilõ latsilõ mari kiilt ja and vällä umakeelitsit luulõraamatit. Raisiyal om vällä ant kolm luulõkoko ja tä om saanu ummi luulõtuisi iist preemjit, tõisi siän Eesti hõimurahvidõ programmi vidäjide käest. Raisiya kitt’ lisas opiprogrammilõ laagri hääd kultuuriprogrammi: käüti jo külän Lõunõ-Eesti inemiisil ja asotuisil ja võeti ka laagripaigan küläliidsi vasta.

Nii sai laagrirahvas kävvü Tarton Eesti Rahva Muusõumin kaeman «Uurali kaja» püsünäütüst. Võrol käüti Vana-Võromaa kultuurikuan ja Võro instituudin. Sõidõti ka Setomaalõ, kon saadi kokko sootska ja Seto ateljee-galerii vidäjidega. Viil trehväti ütele sünnüpääväle ja käüti Kütioro veere pääl savvusannan.

Mari luulõtaja kitt’ eräle savvusannast lumbin käümist: ku alostusõn olli osalidsõ tsipa hiitünü ja pelksivä alastõ sanna minnä, sis perän es taheta sannutamist lõpõta.

Laagri kõrraldaja Csüllogi Edina ütel’, et kultuuriprogramm oll’ vällä märgitü tuuperäst, et ei saa jo kõik aig istu ja arvutilõ artikliid kirota. Lisas tundu kõrraldajalõ, et kokkosaaminõ Lõuna-Eesti kultuurirahvaga võinu härgütä ka laagrirahvast umakultuuri inämb hoitma.
Mõni küläline jõudsõ ka laagripaika ummilõ tutvilõ küllä. Näütüses Ilvesse Aapo Räpinäst käve kah hinnäst kõrras ugrilaisilõ näütämän.

Rahmani Jan


Laagri perämäne õdak. Pildi pääl omma opja, külälidse ja kõrraldaja Naulaineni Anti, Tsemishevi Andrei (mari), Udoratini Nikolai (komi), Sungurova Raisiya (mari), Ilvesse Aapo, Shikhova Lukeria (udmurt), Timofeeva Nadežda (mari), Kruusamäe Ivo, Csüllögi Edina, Kiluski Tõnu ja Kulikova Polina (udmurt). Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit