«Mu liin, mu kiil» – säänest nimme kand turismikõrraldaja Mustmaa Ulvi vällämärgit ettevõtminõ, miä tuu seo suvi 40 priitahtlikku kõnõlõma huviliidsilõ uman keelen umast liinast ja ummist tegemiisist. Plaan om sääne, et 13. piimäkuust kooni põimukuu lõpuni tulõ egä päiv üts kõnõlõja kell 11 Võro liina keskplatsi pääle ja alostas säält umma tsõõrikäüki. Kokko tulõ niimuudu 80 päivä, ku kiäki umma luku kõnõlõs ja liina näütäs.

«Neo ei olõ peris liinaekskursiooni. Egä kõnõlõja kõnõlõs umma luku tuust, kuimuudu seo liin om timä liin,» seletäs Mustmaa Ulvi. Nii näütüses võiva kõnõlda rahvatandsja, kuis Võrolt om tandsupitto mintü, muusigu ummist läbielämiisist jne. Sama lugu om kõnõlõjidõ keelega: egäüts pruuv kõnõlda umma luku uman kodokeelen.

«Ega taad võro kiilt om jo egän külän esimuudu kõnõldu. Kiäki ei saa üteldä, et mu esä kõnõl’ võlssi. Mu esä kõnõl’, nigu tä kõnõl’, a tä kõnõl’ vähä tõistmuudu ku 20 km edesi. Nii omgi: mu kiil tähendäs tuud, et ma kõnõlõ säänest kiilt, nigu mu kotun kõnõldi,» ütles Mustmaa Ulvi.

Et võro kiilt rohkõmb kuulda olnu

Võro kiil oll’gi tuu, mille pääle mõtõldõn Ulvilõ sääne ettevõtminõ päähä karas’. «Mullõ hindäle võro kiil hirmsahe miildüs. Mu meelest om taa mõnus ja makus ja võru keelen om veidikene huumorit, nall’a seen. Taha, et nuu, kel huvi, saanu võro kiilt rohkõmb kullõlda. Ku läämi Saarõmaalõ, olõmi väega rõõmsa, ku kuulõmi, et kiäki ütles: pöder kröbistas pöösas. A ku inemine Võromaalõ tulõ, sis niisama tä võro kiilt väega ei kuulõ, ku tä just Veeroja Eda suidsusanna ei trehvä. Liinapildin ja kohvikin-puutõn om taad kiilt iks väega veidü kuulda,» löüd Mustmaa Ulvi.

Nii märgot’ki Ulvi ummi tutvidõ pääle, et kellel olnu midägi põnõvat kõnõlda, ja naas’ noid inemiisi läbi kõlistama. Kuigi seltskunnan om ka mõni peris giid, om inämbüs rahvast iks määndsegi muu eriala päält.

Kirriv seltskund sai kergele kokko

«Seltskund om häste kirriv ja ellu nännü. Kõik ei olõ peris liinainemise, om ka näütüses põnõvit Rõugõ inemiisi, kellel kiil häste vällä tulõ. Om kuulsid nimmi, nigu Navitroll’a, Contra ja Padari Ivari, a om ka säändsit, kedä mi võiolla ei tunnõ, a kes omma kah hää jutuga ja valmis kõnõlõma. Ja määndse tiiru kiäki liina pääl tege, tuu om timä hindä plaan,» seletäs tä.

Inämbüs inemiisi, kellele Ulvi ettepanõgi tekk’, olli tuuga kõrraga häämeelega peri. «Ku ma taad punti kokku ai, sis oll’ hää tunnõ, ku inemise ütlivä: «Muiduki, teemi är, kats kõrda suvõ joosul ma iks lövvä tuu ao!» Oll’ väega äge, et kõik taadõ hüpsivä. Muiduki oll’ ka noid, kes ütlivä, et nä vast ei kõnõlõ nii häste ja iks ei julgu, a suurõmb jagu olli kõrraga nõun. Mul hindäl oll’ kah põnnõv: ku ma vahtsõ inemisega kõnõli, sai jäl positiivse laksu.»

Küläliisile ja uma liina rahvalõ kah

Nii omgi pundin 40 inemist, kes egäüts suvõ joosul kats kõrda Võro liinast, Võromaast ja ummist tegemiisist kõnõlõma omma lubanu tulla. Kullõjis oodõtas nii Võromaa küläliidsi ku ka uma kandi rahvast. Kullõjilõ omma ekskursiooni massulda, a ku kiäki taht ja väega miildüs, sis või ka kõnõlõjalõ juutrahha anda.

«Rikkas mi seoga ütski ei saa, a kullõja võiva visata rahakõsõ vai paar. Ma olõ nännü vällämaal säändsit asju, et trip for tip: juutraha iist liinatuur. Tuu oll’ kah üts asi, kost ma seo mõttõ sai. A periselt om taa iks puhtalt vabatahtlikkusõ projekt,» kõnõlõs hulga välämaal ümbre hulknu Mustmaa Ulvi.

Rahmani Jan


Ettevõtmisõ vällämärkjä Mustmaa Ulvi Võro liina keskplatsi pääl. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit