Nimel Urgard om täämbädsen Eestin 53 kandjat, nimel Urgand – 12. Naist nimmist omma ka t-ga lõppõva varjantsi, nt kirändüskriitik ni juunikommunist Oskar Urgart (1900–1953) ja Vinnemaa telekuulsus Ivan Urgant (s 1978), kinka vanaimä Niina om Urgant, a Niina vanaesä Hindrik oll’ viil Urgand.

Räpinä kihlkunna Kahkva mõisan pand’ opõtaja Heller sarnatsit nimmi koguni viis: Urgar, Urgarz, Urgask, Urgand ja Urgard. Urgard panti Väiku-Viirksu Urgava Paabu perrätulõjilõ. Kuigi Paabu lelläpoja Piitre perrätulõjilõ panti Urgarz (Urgartz), omma ka mõnõ tuu nime saanu ildamba üle lännü Urgardi nime pääle. Paabu tõsõst lelläpojast Urgava Jakopist sai algusõ Urgand. Näide edevanõmb, arvada vanaesä oll’ 1731 Sicka Urgawa Peep.

Priinimmi alussõs om sõs lisanimi Urgava, midä löüdü 1731 muialgi ku Väiku-Viirksun – Kahkva külän Urckowa Thomas, Pahtpääl Urgawa Hint ja Kirmsin Urgawa Mert. Setomaal Mikitämäel om kotus Urguva.

Seo ummamuudu lisanime tekütäjäs piä ma vanna (Novgorodi muudu) idaslaavi kiilt, miä es tunnista hellü ju- (ю-) sõna alostusõn. Hariligu edenimega Juri (Jüri) poig säändsen keelen es olõ mitte *Jurkov, a *Urkov. Nimest Juri om seo ilma aigugi vinne keelest kirja pant muganduisi У́рий, У́рец, У́рка ja У́рко.

Lisanime Liivimaa poolõ pääl pruukmisõn sai tugõvast k-st –g: *[urkava] > Urgava. Niimuudu ei tulõta taa inämb sukugi miilde Juri poiga, küll aga veidükese alambsaksa mugandust Jurg. Egäl juhul om Urgava-lisanimi Lõuna-Räpinä ja Põh’a-Setomaa väega ummamuudu nimi.

Eestistämisel muudõti nimi Urgard Kahkvan nimmis Udumäe, Urb ja Urvand, Pindi vallan Lannu, Oraval Salo. Nime Urgand eestistämist olõ-i olnu.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit