Statistigaammõt om avaldanu 2021. aastaga rahvalugõmisõ tulõmuisi tuu jao, kost saa teedä, kuimuudu inemise hindasõ uma «murdõkeele» mõistmist. Noist tulõmuisist saa ütte-tõist teedä ka võro keele kõnõlõjidõ kotsilõ.

Võro instituudi direktri Kuuba Rainer kai edimäidsi tulõmuisi ja võtt’ vahtsõ tiidmise kokko:

«Tävvelist analüüsi ei olõ jõudnu viil tetä, a edimädse numbri paistusõ küländ hää. Tulõmusõ kuulutõdi vällä niimuudu, et Võro murdõ kõnõlõjit om üle 90 000 ja säälhulgan Seto murraku kõnõlõjit üle 20 000. A ku võro kiil ja seto kiil eräle võtta, tulõ vällä, et ütsindä võro keele kõnõlõjit om seo vahtsõ statistiga perrä tsipa üle 72 000. Nii et võro keele mõistjidõ nummõr om taa kümne aastaga paari tuhandõ kõnõlõja jago sadanu (2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä pidäsi hinnäst võro keele mõistjas päält 75 000 inemise – toim.). Tuuiist om seto keele mõistjidõ nummõr lännü pia kats kõrda suurõmbas. Sääl takan või olla tuu, et ku 2011 oll’ võimalik valli õnnõ üts põlinõ piirkunnakiil, sis nüüd oll’ võimalik üldä, et mõistõtas mitund. Ja et võrokõisi om rohkõmb, sis või olla, et noid võrokõisi, kiä ütlivä, et nä mõistva seto kiilt kah, omgi rohkõmb ku noid setosid, kiä ütlivä, et nä mõistva võro kiilt kah.

A ku kõnõlda tuust, miä om kümne aastaga juhtunu võro keele kõnõlõjidõga, sis ma tei üte säändse lühkü rehkendüse, et ku panda vastajidõ vannusõlõ kümme aastat otsa, sis pidänü meil olõma kõgõ vanõmban vannusõrühmän, mis oll’ 65 ja vanõmba, üle 30 000 võro keele mõistja, a om üle 20 000. A selge tuu, et vana inemise läävä är, sinnä ei olõ midägi tetä. Samal aol kõik noorõmba vannusõklassi olli säändse, kon lisas toolõ, et inemise omma saanu kümme aastat vanõmbas, om kõnõlõjit mano tulnu. Esieränis hää om, et kõvastõ om keelemõistjit mano tulnu noorõmbin vannusõgrupõn, 0–14- ja 15–29aastaidsi hulgan.

A halv om iks tuu, et vanõmbit inemiisi om iist är lännü rohkõmb, ku noorõmbit võro keele mõistjit mano om tulnu. Nii et ku kõnõlda võro keele tulõvikust, sis kimmäle piät kõvõmbat jõudu pandma sinnä, et koolõn-latsiaidun võro kiilt opada. Ja vanõmba-vanavanõmba piät ummi latsi ja latsõlatsiga võro kiilt kõnõlõma. Seo kümne aasta kogõmus näütäs meile, et ku sammamuudu edesi lätt, sis jääs võro keele mõistjidõ manotulõminõ vannu inemiisi ärminemisele alla.

Inemiisi, kiä omma ütelnü, et nä mõistva võro kiilt, om seo aoga mano tulnu. Järelikult lätt midägi iks häste kah. A tuujaos, et võro kiil püsümä jäänü, piät keelemõistjit viil rohkõmb mano tulõma.

Statistigaammõt om lubanu jagada ka täpsempä teedüst, et saanu teedä, kon nuu keelemõistja eläse, niisama võrdluisi kümne aasta tagudsõ saisuga.»

Rahmani Jan


Võro instituudi direktri Kuuba Rainer. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit