Joba 16 aastakka peetäs märdikuu edimädsel täüsnädälil võro keele nädälit. Tuu tähendäs, et nädäli joosul saa võro kiilt kuulda inämb ku hariligult. Võro keele nädälit kõrraldas Võro instituut, a üten lüü nädäli tegemiisil hulk inemiisi ja asotuisi üle Vana-Võromaa ja kogo Eesti.

«Võro keele nädäli pidämine sai alostusõ 2005. aastagal, ku oll’ Võro instituudi 10. hällüpäiv. Märgotimi sis, kuimuudu taad tähüstä suurõmbalt, et võro kiil olnu rohkõmb pildi pääl. Edimädse võro keele nädäli aigu teimi kleepsukampaania «Tan või pruuki võro kiilt». Noid klepse om täämbägi mitmõl puul nätä,» tulõtas tuukõrdnõ instituudi päälik Eichenbaumi Külli nädäli pidämise alostust miilde.

Märdikuu alostusõn peetäs võro keele nädälit tuuperäst, et sis om koolõn aigu võrokeelitsit üritüisi tetä: koolivaheaig om läbi saanu ja jõuluaig ei olõ viil käen. Kooli ja latsiaia omma täämbägi tähtsämbä asotusõ, kon võro keele nädälit suurõmbalt peetäs. Võro instituudi direktri Kuuba Rainer löüd, et võro keele nädälil võinu nuu koolioppaja, kiä võro kiilt mõistva, ummi ainõtunnõ kah võro keelen anda. Viil kuts tä üles kõiki asotuisi ja ettevõttit tuu nätäl inämb võro kiilt pruukma. «Võro keele nädälil võinu kõik asutusõ ja ettevõttõ pitä kuunolõkit, kundõdõga kõnõlda ja kirju kirota võro keelen. Mõnõ aasta iist om meil tuust hää näüdüs, ku tuukõrdnõ Põlva maavanõmb Taro Igor andsõ vällä võrokeelidse maavanõmba kõrraldusõ,» seletäs Kuuba. Viil kuts tä üles tuu nätäl võrokõisi lippu vällä pandma.

Timahava vahtsõ vungiga

Timahava plaanitas võro keele nädälil hulga säänest midä varatsõmpilgi aastil. Näütüses lätt edesi kuuntüü Vikerraadioga, kost tuu nätäl saa kuulda pall’o inämb võro kiilt ku muido. A plaanin om ka hulga vahtsõt. Näütüses võro keele agendi kampaania ja mäng «Võrokõsõ välläkutsõ».

Minevädsen Uman Lehen vällä kuulutõt võro keele agendi kampaania läts’ suurõ huuga käümä. Tähtaos andsõ hinnäst üles ligi 250 inemist, kiä plaanva võro keele nädälil agenditüüd tetä.

Võro keele nädälil näüdätäs ka vahtsit võrokeelitsit välläandit. Kõgõ tähtsämb noist om võro vanasõnno raamat. «Eestin om vannusõnnu korjatu joba jupp aigu, üle riigi egäst kihlkunnast. Kalla Urmas otsõ vannusõnnu andmõbaasist vällä säändse vanasõna, miä omma Vanalt Võromaalt üles kirotõdu. Tull’ vällä, et mõnõ omma säändse, midä muial Eestin ei olõ, mõnõ omma tuntu ka muial Eestin, a Võromaal tsipa tõistmuudu,» and Kuuba Rainer aimdust, midä vahtsõst vanasõnaraamatust löüdä või. Vanasõnaraamadu ettenäütämisel plaan Võro draamastuudio tetä Võromaa vanasõnno perrä väiku tiatrikava.


Võro draamastuudio valmistas hinnäst prooviruumin võro keele nädälis ette. Plaanin om tetä väiku kava vahtsõ vanasõnaraamadu perrä ja tuu raamadu näütämisel ette kanda. Draamastuudio nuuri juhendas näütlejä ja lavastaja Tagametsa Tarmo. Rahmani Jani pilt

Hulga võro kiilt saa kuulda ka muusõumõn. Vana-Võromaa kultuurikuan tetäs pidolidsõlt vallalõ võro keele aoluu näütüs. «Olõmi tuud mitu aastat sinnä ehitänü. Nätä saa keele aoluku alatõn keelepuust ja kiränäüdüssist kooni vahtsõ aoni vällä. Et kuis taa võro kiil ülepää tegüsi, midä võro keelen om tettü ja midä põra tetäs,» kõnõlõs Kuuba Rainer.

Latsilõ saa tuu nätäl valmis lavvamäng «Hummogust õdaguni», midä saa mängi vürfli ja nuppõga. Plaan om sääne, et koolilatsilõ tetäs veidü keerolidsõmb, latsiaialatsilõ tsipakõsõ lihtsämb lavvamäng.

Võrokõsõ välläkutsõ

Vahtsõnõ mäng om tett ka suurilõ inemiisile, tuu nimi om «Võrokõsõ välläkutsõ». «Ku olõt hädän tollõga, et piät võro keelest luku külh, a tunnus keerulinõ, minkast pääle naada, and taa mäng mõttit,» seletäs mängo iistvõtja Laanõ Triinu. «Omma egäsugudsõ põnõva ülesandõ ja nä ei olõ sukugi rassõ täütä. Hää om ka tuu, et kiäki ei panõ hindit, sa esi hindat hinnäst. 16 ülesannõt om parasjago, võit tetä kõik är, a võit ka vällä valli õnnõ nuu, miä miildüse,» kuts tä kõiki võrokõsõ välläkutsõn üten lüümä.

Võro keele nädäli kava ja muu teedüs om Võro instituudi kodolehe wi.ee pääl.

Rahmani Jan

Kae tast mängu «Võrokõsõ välläkutsõ»:

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit