Miä juhtus sis, ku liinaekskursiooni juhtva inemine võtt uma tiidmise aoluu kotsilõ aolehist, umahindä mälehtüisist vai mõtlõs peris esi vällä? Arvada säält hääd nahka ei tulõ, ku sa õkva peris luulõtaja ei olõ.

A Contra om peris sündünü luulõtaja. «1974. aasta 22. urbõkuul, ku ma Võru haigõmajan sündü, oll’ Kandlõn olnu luulõ etlemise võistlus,» tuu tä näüte, määndsit asju võit vannost aolehist löüdä.

Minevä nätäl oll’ Contra katõl pääväl liinaekskursiooni «Mu liin, mu kiil» vidäjä. Kas nuu jutu, midä tä kõnõl’, omma vällä mõtõldu, aolehest loetu vai tõtõstõ sündünü, tuu piät lehelugõja esi är tundma. A säänest juttu Contra uma ekskursiooni pääl ai.

Võro gümnaasiumi maja

«Tuu om olnu mõisamaja, a sääl om ammust aost ka kuul olnu. Kuvõrd ma olõ väega suur Läti-huvilinõ, sai teedä, et arvada käve sääl koolin üts Läti kuulsambit luulõtajit Čaksi Aleksandrõ. Tuuperäst, et oll’ sõaaig, edimäne maailmasõda, Riian kävevä kõva lahingu, Riia Aleksandri kuul kolisi paaris aastas siiä Võro liina.»

Võro liina keskplats

«Seo plats, midä ti siin näeti, om joba mitusada aastat vana. Neo omma kuulsa Võrumpää linnussõ varõmõ. Seo oll’ joba tuulaol väega muudsa ja kavval lahendus, noh, nüüd om veidükese laonu, a võiti inämb-vähämb ette kujuta, et siist oll’ vainlasõl peris rassõ üles ronni. A rohkõmb ma seost ei tiiä kõnõlda.»

Riigimaja

«Vähembält mu nuurusaol oll’ tan maavalitsusõ maja. Taa om olnu mu jaos väega hää maja, tan anti mullõ elu edimäne kirändüspreemiä – Bernard Kangro preemiä.»

Trammitii raudtiijaama

«Ma olõ vannu lehti lugõnu, kõnõlõ tuust, mis lehe omma kirutanu. Ma ei tiiä, kuis periselt om, olõ tuud usku, et ku leht kirutas, sis tuu niimuudu om. Leht kirut’ plaanist, et piäs tegemä Võro liina trammitii. Tuu olõs lännü keskliinast raudtiijaama. Oll’ jutt, et volikogu istungil kõnõldas ja arutõdas, kuimuudu ja kas tuu väega kallis ei lää, kas hinnäst är tasus. Egäl juhul ildampa, ku oll’ uudis tollõst istungist, kon trammitiist juttu pidi tulõma, tuust inämb juttu es olõ. Ma ei tiiä, äkki es võetagi pääväkõrda. Ja nigu mi tiiämi, Võrun ei olõ täämbädse pääväni trammi.

Arvada oll’ tuul istungil tähtsämpi asju aruta. Üts otsus, mis tetti, oll’ sääne: Võru-Valga karskuspäiv vabastõdi lõbustusmassust. Oll’ aasta 1927, karskust peeti tuu aig küländ au seen.»

Jüri uulidsa algus

«Seod tiid pite saa Antslade minnä. Ku ma viil nuur olli ja elu oll’ illus, läts’ taa üle Antsla maantiis. Sis oll’ Antsla kõgõ tähtsämb keskus Eestin. Nüüd om tuul uulitsal määnegi tõnõ nimi, määnegi muu paik om vahepääl Eestin väega tähtsäs keskusõs saanu.»
Karja uulits

«Kirändüsluulidsõlt väega tähtsä uulits, tan omma tüütänü-elänü nii Kreutzwald ku Ruitlanõ. Ja tast om löütü üts vana-ao naasõ pääluu.»

Sõakomissariaadi maja

«Ku ma nuur olli, sis oll’ sääl sõakomissariaat. 25. urbõkuul 1993 tulli seo maja manu ja sis viidi minnu rohkõmb ku katõs kuus kotust minemä. Tuu om mu uma kiudutamisõ aastapäiv. Iroonia oll’ viil tuu, et minnu viidi Peipsist ülespoolõ Ida-Virumaalõ. Sääl elli veidü inemiisi ja tuud kanti kutsuti Eesti Tsiberis.»

Kuis Tamula järv nime sai

«Ku Katariina II oll’ tulnu siiä liina tegemä, oll’ tä ütelnü: «Siiä mere viirde ma tahaski liina tetä!» Tä tull’ jo koskilt peris sisemaalt ja tälle tundugi, et Tamula om meri. A üts külämiis ütel’ tuupääle: «Taa mula jätä kül nüüd!» Katariina sai aru, et omgi Tamula, niimuudu sündü taa peris illus nimi.»

PRIA teenindüsbüroo

«Taa om tähtsä maja. Siiä majja käü kogu Võrumaa kokku. Seo om PRIA!
Ma olõ tennü seost majast laulu Vennaskonna luu «Riia mu arm» viie pääle:

… piir juusk ku kuld,
vällä jääs mõtsaviir.
Maa olku liiv
vai puhas muld,
PRIA tuud finantsiir.
Paprõ käen, jälki lää
liina, kos piltilusa maja seen
uut PRIA mu arm!»

Katariina kohvik

«Siin om maja, kon eläse Kersna Vahur ja Liina, vähembält ma olõ Mol’ovihun nännü, et nä omma kõik aig seo maja iin.»

Tsiaperre kujo Võromaa söögikeskusõ iin

«Seo om eesti imä kuju. Siin juhitas tähelepannu, et ei olõ mõtõt häbendä avalikult rõnnaga süütmist. Mu meelest om väega märksä, et eesti imä monumendin om ka esä. Seo näütäs, et perekunna kõgõ tähtsämb murõ ei olõ tuu, kas esäl om õllõkõtt iin vai ei, pääasi, et tä om latsilõ väega hää esä!»

Rahmani Jan


Contra Võro liinaplatsi pääl, vai nigu tä esi ütles, Võrumpää linnussõ varõmidõ man. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit