Kunstiakadeemiä tudõngi ehiti Tsooru järve pääle tsuklõva taasperilde savvusanna

Eesti kunstiakadeemiä sisearhitektuuri tudõngi ehiti Tsooru järve pääle tsuklõva savvusanna. Tego om edimädse «suidsupääsläsega» Antsla valla umanäolidsõmbas luumisõ projektist «Tagurpidi Antsla».

«Seo om teedäolõvalt edimäne Eesti tsuklõv suidsusann ja ehitämine lätt häste kokku tuuga, et käümän om sanna-aasta,» seletäs Antsla valla kultuuri- ja nuursuutüü spetsiälist Tombaku Merle.

Mõtõ Antsla valda midägi esierälist ehitä tull’ Antslast peri kunstiakadeemiä tudõngi Tõniste Trine kaudu. Et kunstiakadeemiän tetäs edimädse kursusõ praktilidsõs tüüs üts väiku ehitüs, sis pakuti vällä, et tudõngi võinu tuud tetä Antsla vallan. Samal aol oll’ Antsla rahval vällä märgitü valla esierälidsembäs muutmisõ projekt «Tagurpidi Antsla», mink mõtõ om valla esi kotussihe pistü säädi umanäoliidsi maamärke. Taasperilde Antsla mõtõ lihviti mõnõ ao iist «Vunki mano!» mõttõtalossil.

Tsuklõva savvusanna projektilõ panniva autori nimes «Pühä viha». Nimi and mõista, et suidsusann om võrokõisi jaos pühä kotus, tõõsõst külest jäl tuud, et sannan vihutas. Kujondus om sannalõ tettü nii, et alomanõ jago om musta värmi ja ülemine valgõ. Toda tuuperäst, et sann paistunu taasperilde ollõv: hariligult nakkas jo vahtsõl suidsusannal ülemine jago innemb mustas minemä.

Tudõngi ehiti sanna Tsoorun kats nädälit. Ummilõ tegemiisile saiva nä tukõ paikligõlt ettevõtjilt ja vallalt.

Tombaku Merle jutu perrä jäivä tudõngi esi uma praktikaga väega rahulõ. «Nä kõnõli, et Tsuuru tulõk om nigu vanaimä mano minek ja näil olli silmä likõ, ku nä sanna vallategemisel kõnnit pei. Olli õnnõliku ja väega väsünü, selle et neo kats nädälit olli näide jaos kõvva tüüd täüs. Ka kotusõpääline rahvas elli tudõngidõ tegemiisile üten. Tihtsäle käüti ehitämist kaeman ja tudõngi tundsõva, et nä omma tan hoitu,» seletäs tä.

Jutt põimukuu lõpun valmis saanust tsuklõvast savvusannast om joba ilma pite lakja lännü ja tegünenü om huviliidsi, kiä tahtnu Tsooru järve pääle sanna minnä. Tombaku Merle ütles, et parhilla om üts huvilinõ, kiä om valmis sannamehes nakkama. «Suidsusannal piät õks üts kimmäs kütjä olõma, ei saa nii, et egäüts kütt, kuis mõist,» seletäs tä. Nii et õigõ pia või luuta, et huvilidsõ saava vahtsõn sannan lõunõt võtta.

Rahmani Jan


Tudõngi ja juhendaja tsuklõva suidsusanna vallategemise pidol Tsooru järve veeren. Tombaku Merle pilt


Tsuklõv suidsusann om seestpuult harilk suidsusann uma keresse, lava ja vii lämmistämise anomaga. Keedussõ Päär-Joonapi pilt

UMA Leht