Täämbä kirota ma umast naabrinaasõst, kiä Kärgula ristin lilli ja aiaviläkasvõ kasvatas. Kenderi Elgita om sutnu tetä umast suurõst huvialast hindäle tüü, miä aasta läbi rakkõn hoit ja väikutviisi ka leevä lavva pääle tuu.

Perämäidsil aastil om harilik asi, et aasta alostusõn kaos Elgita kohegi är. Muidu küländ jutukast naasõst ei olõ äkki midägi kuulda, ainukõsõs elomärgis om kasvumaja korsnast nõsõja savv. Jürikuun nakkasõ internetti tulõma edimädse pildi Elgita lillest ja lehekuun koli tä uma kraami kasvumajast vällä. Sis om timä kodoümbrus nigu suur lilliturg. Ja turg tä periselt ka om: Elgita kasvatas kasvõ iks müügis.

«Päämine rõhk suvõlillel ja köögiviläkasvõl. Timahava om tagavaraga pantu kurki, tomatit, paprikat. Esi sortõ, esi värve, esi suuruisi,» seletäs Kenderi Elgita.

Kasvumajan om Elgita majandanu joba aastit. Edimädse tiidligu müügikasvumaja, kon naas’ kurkõ kasvatama, tekk’ tä joba seo aastasaa alostusõn. Kõgõpäält olliva kurgi, edesi tomat. Sis tomadi- ja kurgikasvu. «Umal aol ütli, et ma ei panõ üttegi asja maha, miä süvvä ei sünnü. A sis ütel hääl pääväl mõtli, et mõni lillikene võinu kah olla. Ja täämbädses ommaki lilli suurõmba jao kasvuhoonõst hindä ala võtnu,» kõnõlõs tä.

Latsi peräst kodonõ tüü

Koton tüütämise valisi Elgita latsi peräst. «Ku latsõ olli väiku, sis oll’ selge, et näide kõrvalt tüül kävvü ei saa. Ei saa olla tarõ külm, ku nä koolist tulõva. Kasvatami eläjit, a tuust jääs sissetulõk veitüs, nii tulli kasvu manu. No om sais, ku vanõmba latsõ omma kotust är, üts viil om kotun. A kasvumaja om suurõmbas ja põnõvambas lännü.»

Lillikasvatus om nigu umaette tiidüs. «Tan om pall’u oppi: lille om pall’u ja põnõvit ja kasvatamisõ aigu om vahtsit huvisid manu tulnu. Mõni lill vanastõ es miildü, näütüses pelargon: hirmsa ja haisas. No om tä üts mu lemmikit.»

Huvi lille kasvatamisõ vasta vei Elgita ka täüskasunust pääst vahtsõlõ opma. Umal aol veterinaaris opnu naanõ om perämäidsil aastil Räpinä aiakoolin aiandust opnu ja piäs seo suvi ka tuuga ütele poolõ saama. «No ku ma kasvõ pääle nii kõvastõ olõ lännü, löüdse, et tuu papõr võinu kah karmanin olla. Midägi saa esi nokitsõdõn kah teedä, a su maailm jääs kitsas. Esi pruuvminõ ja katsõtaminõ võtt aigu ja ei olõ mõtõt jalgratast leiuta, ku tuu om joba tettü,» seletäs Elgita. Räpinä koolin saa tä lisas tiidmiisi väikuaia kujondusõst, siini ja viinamarju kasvatusõst.

Ostja ja müüjä oppasõ tõõnõtõist

Elgita om hinnäst koolitanu ka turundusõ ala pääl, pruuvnu müümist mitmidõ laatu ja turgõ pääl, a lõpus jäänü iks kotost müümise mano. «Mullõ miildüs, et inemine saa valli ja kaia, määne kasv vai lill tälle õkva miildüs. Ma või kül pilte internetti üles panda, a pildi iks näütäse veidükese tõist värvi. Tan om mul kõgõ parõmb valik. Kundõga om nii, et saa tälle soovita ja nippe manu kõnõlda. A mõnikõrd om ka niimuudu, et ostja tiid inämb ku ma, sis saa ma timä käest oppi,» kõnõlõs Elgita.

Parhillatsõn eriolokõrran om Elgital tettü sääne kõrd, et ostja saava kül kasvumajja sisse, a ütekaupa ja õnnõ sis, ku om aig ette kokko kõnõldu. Lehekuun lätt asi lihtsämbäs, sis saa lilli ja kasvu vällä viiä. «Olõ märknü ka koduvidämise pääle, sis ku kurgi-tomatitaimõ tulõva,» seletäs tä.

A kas sääne jantminõ är kah tasus? «Ku esi tiit, sis tasus. Olõnõs, määndse omma su nõudmisõ. Ku tahat reisil kävvü ja restoranin õdagust süvvä, sis ilmselgele ei olõ tuu võimalik. A uma massu saa är mastus ja leevä lavva pääle. Vorsti kah, esiasi, kas õkva suitsuvorsti. Ja esiki ku tulõt õnnõ ots otsaga kokku, om kõgõ tähtsämb, et tüü miildüs. Ku tuu är kah tasus, sis olõt üte tüü iist saanu kats hääd asja kõrraga,» löüd Kenderi Elgita.
Ligembält saa kaia timä tegemiisi kotsilõ Mol’ovihu lehe «Elgita taimed» päält.

Rahmani Jan


Vahepääl käü Elgital kasvumajan abin tütär Liis, kiä om pandnu kah mõnõ kasvo potti kasuma ja hoolitsõs noidõ iist esi. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit