Mu eelmisen artiklin es olõ vast jutu jüvä eriti selgele vällä tuud. Proovi paranda.

Pääle söögiraiskamise om mii ütiskonnan viil lugõmada hulk raiskamiisi, midä inemine põrõlt vast ei panõ väega tähele. Küll nakkas tähele pandma, kui elu kitsas lätt, ja sis nõsõs kärä, et milles tuud vai taad andsakut asja ei olõ är lõpõtõt, kuna om tegemist sulaselge raiskamisega.

Näütüses võit tuua reklaami kõigi ummi vormega ja üldse kõgõ tävvega. Valimisreklaam säälhulgan. Tohutu kokkuhoid, ilma et inemise midägi kaotanu, kui ütiskond tuust valla ütles.

Vai võtami nuu pall’u kõnõld inimõigusõ. Mu meelest om täämbädsen maailman kats inimõigust: olukõrran, kon puul süüki lätt prügümäele, piat egal inemisel olõma õigus vähämbält kõrd päävän uma kõtt kõrralikult täüs süüä. Tuu om edimäne inimõigus, aga tuud või valitsus tsipa tagasi võtta, kui asi väega ahtakõsõs lätt.

Tõnõ inimõigus om sääne, midä ei valitsus ega kiäki tõnõ tagasi võtta ei tohe (ei saa). Kui kõtt om kõrd täüs süüdü, piat inemisel olõma võimalus kongi uma peräsoolik tühäs laskõ. Ka sis, ku üttegi senti karmanin ei olõ.
Noidõ katõ inimõigusõga ei olõ asja sukugi hää ja noist eriti kõnõlda ei taheta. Tuu asõmõl kõnõldas arvamusvabadusõst, süämetunnistusõ vabadusõst jne.

Võtami aoluu appi. Inglise purjelaivun oll’ kapteni sõna säädüses. Meri lihtsält om purjelaivalõ nii ohtlik, et sääl piat kõik aig kehtimä sõaseisukõrd (eriolukõrd, ku nii inämb miildüs). Kiä nakas’ kapteni käsu pääle targutama, tuu puudi raa otsa. Et ülejäänü meeskond terves jäänü.

Üts mi ministri ütel’ ildaaigu, et Hiina läts’ uma eriolukõrraga nii kavvõndalõ, et kiä uulitsalõ tull’, tuu lasti maha. Tuu vast omgi sõaseisukõrd, loodami, et hiinlanõ tiid parembalõ.

Demokraatlikun ütiskonnan tuud tetä ei saa, nuu saadiku hääletedäs maha. Kui rahvalõ omma määndsegi hüve kätte antu, sis demokraatlik riik noid inämb käest võtta ei saa, muidu ku ainult sõaseisukõrran.

Sõaseisukõrran demokraatia inämb ei kehti. Nigu tä es kehti Inglise purjelaivan. Vai Hiinan.

Meil põrõlt kehtis, koonis sõda ei olõ ametlikult vällä kuulutõt. Kui kuulutõdas, sis jääs demokraatiast perrä vast ainult tuu, et võit valida Inglise vai Hiina variandi vahel.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit