Üleriigilidsel võistlusõl olli parõmba kats Hippõ

Timahavadsõl Eesti tiidüsagõntuuri kõrraldõdul opilaisi uurmistöie üleriigilidsel võistlusõl juhtu esieräline lugu: võitjidõ siän oll’ kats Hipõ-nimelist. Gümnaasiumi humanitaarainidõ katõgoorian sai edimädse kotussõ Saarõ Hipp, kiä uursõ lemmikeläjide nimmi, ja 8. klassi uurmistöie arvõstusõn sai reaalainidõ alal edimädse kotussõ Visla Anni Hipp, kiä uursõ Õdagumere reostusõ muutumist perämädsel aol. Hipp om nimi, midä om pantu vast [...]


Üts päiv Võromaalt peri söögiga

Käümä om lännü vahtsõnõ ettevõtminõ, miä om mõtõldu paikligu söögi kitmises ja väikuidõ ettevõttidõ tugõmisõs. Mol’ovihku ehk Facebooki om luudu vahtsõnõ lehekülg, mille nimi om «Üts päiv». Sääl om üllen välläkutsõ koton istvilõ inemiisile. Tulõ valli üts päiv nädälist ja tetä tuu päiv süvvä päämidselt kodokandist peri söögikraamist. Tuusama lehe pääle saa uma söögipildi vai [...]


Bartosiki Tuulikki muusigaaokirä valikun

Tähtsä maailmamuusiga aokiri Songlines valisi uma jürikuunumbre edekümne artistivaliku sekkä ka Võromaa juuriga akordionimängjä Bartosiki Tuulikki üten timä sügüse ilmunu albumiga «Torm veeklaasis». Tuulikki esi ütles, et om väega meelütet tuust, et säändsen tähtsän aokirän kõrvuisi tunnustõdu maailmamuusikidõga är om nimmatu. «Olõ väega positiivsele üllätünü, et Võromaa mõtsu vibratsiooni akordioni pääl läävä maailmamuusiga valdkunna tegijile [...]


Konkurss «Aigu om» saa läbi seo kuu lõpun

Vana-Võromaa käsitüükaupu ja meelüsside luumisõ konkursi lõpptärmin om ligi, a viil jõud mõnõ hää mõttõ päält asju luvva. Oodõtas käsitüükaupu ja meelüssit, miä näütäse vällä Vana-Võromaa ummamuudu olõmist, a omma samal aol elon tarvilidsõ as’a. Konkurss lõpõs mahlakuu viimätsel pääväl kell 16, seos aos piät olõma kõik asja jõudnu Võro instituuti. Parõmba tüü hõigatas vällä [...]


Midä hääd mi taast eriaost üten võtami?

Paistus, et elo nakkas harilikku rütmi tagasi minemä. Meil om kül viil eriolokõrd, a märgi joba näütäse, et pia saa taa läbi. Midä muud tähendäs tuu, et poliitiku tegevä jäl ullõ reklaamõ vai vahetasõ ministrit vällä. Eriolokõrrast vällä tulõminõ ei käü säändse pauguga, nigu oll’ timä tulõk. Vällä tulõ tulla tassakõistõ ja ei või unõhta, [...]


Tsirgurahu aigu mõtsa ei raota!

Keväjädsel aol üräskidega võitlus ei olõ hää mõtõ: kahju saava üräski luudusligu vainlasõ   Keväjädsel aol, ku tsirgu pessä tegevä, piässi RMK egäl juhul ragomisõ saisma jätmä. Ku tahetas üräski süüdüisi puid är kor’ata, tulnu tuud tetä suvõ poolõ. Keväjädsel aol suurõ räüsäga minnä üräskiga võitlõma, tollõ tulõmusõs tulõ üräskit viil rohkõmb. Üräsk tulõ sisse, [...]


Kas mi taha võõrõid kallista?

Mul om üts tutva vanaproua, eluaignõ kooliopõtaja, kel alasi nägu naarul ja kiä ega sandi asja man mõnõ hää külle kah löüd. Ildaaigu ütel’ tä, et viirusõhirmust om no vast niipall’u kassu, et taa kallistamine vähämbäs jääs. Timä meelest ollõv imelik, ku inemise, kiä vääga suurõ sõbra ja kalli sugulasõ ei olõ, teretämise vai õnnõ [...]


Hiina vai Inglise variant?

Mu eelmisen artiklin es olõ vast jutu jüvä eriti selgele vällä tuud. Proovi paranda. Pääle söögiraiskamise om mii ütiskonnan viil lugõmada hulk raiskamiisi, midä inemine põrõlt vast ei panõ väega tähele. Küll nakkas tähele pandma, kui elu kitsas lätt, ja sis nõsõs kärä, et milles tuud vai taad andsakut asja ei olõ är lõpõtõt, kuna [...]


Kasvumajaimänd Elgita

Täämbä kirota ma umast naabrinaasõst, kiä Kärgula ristin lilli ja aiaviläkasvõ kasvatas. Kenderi Elgita om sutnu tetä umast suurõst huvialast hindäle tüü, miä aasta läbi rakkõn hoit ja väikutviisi ka leevä lavva pääle tuu. Perämäidsil aastil om harilik asi, et aasta alostusõn kaos Elgita kohegi är. Muidu küländ jutukast naasõst ei olõ äkki midägi kuulda, [...]


Timahava ei taha kevväi tulla ja koroona är minnä

Timahavva olõsi nigu kats säädüsperrä. Kõgõpäält tuu, et kevväi ei taha tulla, ja tõsõs, et koroona ei taha minnä. Mõlõmba vinütäse. Olõmi joba tõist kuud isolatsioonin. Edimält oll’ väega harinõmalda, a midä aig edesi, toda kerembäs läts’. Inemine harinõs egä as’aga. Ega taa karantiin umgi katõ otsaga asi. Kedä taa viirus õkva pututas ja kes [...]


Hädä ots iks inemist. Kuvvõs jago

Latsi hädä Latsil um luustik vällä arõnõmada ja luu umma viil painduva ja pehme. Näütüses, ku latsõl jääse sõrmõ ussõ vaihõlõ, sis ei lää luu katski (vällä arvat raudussõ vahelõ jäämine). Latsõ satasõ sakõhe, a teno näide luiõ paindumisõlõ teküs murdõ veidü. Inämbähe teküs rangluumurd, mis saias rattaga uppi sõitõn. Ka um viimätsel aol sakõmba [...]


Priinime lugu: Urgard ja Urgand

Nimel Urgard om täämbädsen Eestin 53 kandjat, nimel Urgand – 12. Naist nimmist omma ka t-ga lõppõva varjantsi, nt kirändüskriitik ni juunikommunist Oskar Urgart (1900–1953) ja Vinnemaa telekuulsus Ivan Urgant (s 1978), kinka vanaimä Niina om Urgant, a Niina vanaesä Hindrik oll’ viil Urgand. Räpinä kihlkunna Kahkva mõisan pand’ opõtaja Heller sarnatsit nimmi koguni viis: [...]


Õigõl aol võlss kotusõh

Paar nädälit pääle toda suurt Tsernobõli pauku sattõ ma haigõmajja. Pauk es olõ külh kuigimuudu mu hädän süüdü. Ma esi olli koskilt külmä saanu, kõgõpäält tulle kõrralikult vallus kusõmi palavik (põiepõletik) ja säält lei edesi rahudõhe (neerud). Jaoskonna tohtrõ, sis es olõ viil peretohtriid, leüdse, et rahu omma nii suurõh palavikuh, et ei avita muud [...]


Tossu Tilda pajatus

Hindä kaitsminõ Hindä kaitsmisõ teemä om esieränis tähtsä parhilla, ku meid om ründämä naanu jälle koroonaviirus. Kas saa luuta kässimõskmisõ, tarõn püsümise ja rahva seen ollõn Hiina kalli tolmumaski pääle, tuud võit esi arvada. Abis om iks, nigu üteldäs. Üts mu tutva kõnõl’ uma kogõmusõ perrä, et Vinne aol olli eski oktoobrilatsil võistlõmisõs koton ummõldu [...]


Muda Mari pajatus

Olõmi kõik veterani Ma kuuli raadiost, et täämbä om veteranipäiv. Riigilipp tõmmatas vardahe ja peetäs avvu seeh noid inemiisi, kiä omma parõmba maailma iist võidõlnu. Üle kuu ao om Eestih olnu ka sõda silmäga nägemädä vainlasõ vasta. Tuugiperäst, et vainlast nätä olõ-i, piät egäüts meist egä päiv valvõl olõma. Nii mi olõmigi kõik sõaveterani. Ma [...]


Parm tsuskas: kar’alaskmisõpäiv

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.