Hindajidõkogo kommõntaari

Säinasti Ene:

Tasõ om kõva. Hää miil om, et taad jutuvõistlust võetas väega tõsitsõlt ja arotõdas sugulaisi vaihõl. Nii oll’ mu meelest mito luku saanu esi inemiisi puult kirja pantus.

Ku ma varrõmpa olõ ütelnü, et väega pikk jutt olõ-i hää, sõs ka pikemb lugu või olla laabsahe kirotõt ja hää lukõ. Näütuses kooliao mälehtüse olli kül pikä, a väega lämmä süämega kirotõdu.

Kahro Marek:

Kõgõ inämb miildü mullõ vana ao pajatusõ, a küländ helde käega puistsi punktõ ka vahtsõmba ao juttõlõ. Mu jaos kõgõ etembide juttõ jüvä saa kokku võtta üte lausõga: tegijäl iks juhtus! Peris värski teema, millest kirutõdi, om massulda bussisõit – tuu või olla kah umaette seiklus. Seokõrd tull’ võistlusõlõ mitu juttu, kon kõnõldi är kaonust abielusõrmussõst vai vussi lännüst pulmapidust. Tohho hullu, kas säändside asju peräst meil omgi nii vähä säädüslist paarihiitmist? Hää ports juttõ oll’ luudusõst ja noid oll’ väega hää lukõ. Mõni elläi, tsirk, putuk, maruhuug ja piksenuul või uma tahtmisõ perrä toimõnda, inemine kaes õnno päält ja pand immes. Omgi hää! Nii kavva, ku luudusõ üle imehtedäs, taad ka hoitas.

Reimanni Hildegard:

Olõ folkloristikatudõng ja mõista üteldä, et võistlusõlõ oll’ saadõtu hulga juttõ umist kogõmuisist. Inämbüs asju oll’ juhtunu jutustaja nuuruspõlvõn. Hää nali ja kirriv keelepruukminõ tull’ juttõlõ kasus. Ja väiku ilokirändüse pututus oll’ kirss tordi pääl.

Valpri Valdo:

Tõsõ rahvaluulõarhiivi lugõja arvssi kah, et ütsjago meile hindamisõs saadõtuid juttõ om teemast vällä kirotõt. Mõnõ naist olliki jo õigõ hää, a mis tiit, ku püsü-i teeman «Luudusõ vägi».

Mullõ miildü Pondso Jakopi jutt. Muidõ jutte seen hää näütüs tuust, et inemist ei mõota luudusõn õnnõ tuulispask ja räüss, a eläjäarmastus kah.

Rammuka piksetormi lugu oll’ häste läbi kirotõt, tõi pildi silmi ette. Ei tiiä, kas om taa lugu joba ammu henge pääl olnu, om kirotamisõs eräle aigu võetu vai om tegemist sündünü kirämehega (-naasõga).

Annoma Inge:

Kõgõ tulõ kasus ummi tundidõ, kogõmuisi ja tiidmiisi jutu sisse poimminõ, miä tege laembas ka lugõja silmätsõõri. Säändsit juttõ oll’, a võinu olla viil inämb.

Juttõ hindsi viil Hiiemäe Mall Eesti Rahvaluulõ Arhiivist ja Allasõ Tiia Võro instituudist. Aituma hindajilõ, kõigilõ võistlusõl ütenlüüjile ja jutuvõistlusõ avvohinduga tugõjilõ!

Hindajidõkogo kommõntaari2018-12-18T13:33:11+02:00

Jutuvõistlus om kokko võetu

Uma Lehe 15. jutuvõistlus tõi 86 vahtsõt võrokeelist juttu

 
Uma Lehe timahavanõ jutuvõistlus om läbi saanu. Seokõrd saadi lehele ummi juttõ 47 autorit, kokko tull’ võistlusõlõ 86 juttu.

Jutuvõistlusõ ja üteliidsi katõgooria «Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu» võidujutu:

I kotus
Niklusõ Mare, jutt «Taasperilde matus». Jutt sai ka Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) kombõtundja eräpreemiä.

II kotus
Kiviti Kadri, jutt «Üümajalinõ».

III kotus
Antoni Annika, jutt «Endel».

Katõgooria «Luudusõ vägi» (hinnas’ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi hindamiskogo) võidujutu:

I-II kotus
Johansoni Madis, jutt «Vesipüks».
Paborti Daisy, jutt «Hädän nigu Pondso Jakop pääsukõisiga». Jutt sai ka ERA eläjäkaitsõ preemiä.

III kotus
Johansoni Madis, jutt «Puu hing».

Kategooria «Lugu, midä es juhtu» võit:
Raudkatsi Ene, lugu «Ookean es võta minnu vasta».

Eräpreemiä

Aidma Hele, lugu «Kos nõssi larm» – Muda Mari preemiä ja lugu «Alas’ suur esämaasõda» – koolijutu eräpreemiä.
Alopi Ene, lugu «Musta värvi ülikunnast» – vahtsõ moodu eräpreemiä ja lugu «Tähelepandmisõst» – hää tiatriluu eräpreemiä.
Hanimägi Heidi-Hele, lugu «Üts sõa-ao mälestüisi» – aoluumälehtämise preemiä.
Ivastse Kasper, lugu «Pulmapäiv» – hää jutu preemiä.
Kindma Maimu, lugu «Pääasi, et magusat saas» – magusajutu eräpreemiä.
Kolodinskaja Külli, lugu «Kummut, kolmõ poolõga kapp ja Stirlitz» – stiilipuhtusõ eräpreemiä.
Koori Helve, lugu «Lamba õnnõtus» – ERA eläjäluu eräpreemiä.
Leoki Hilja, lugu «Nall’aluukõnõ kolhoosist» – kolhoosijutu eräpreemiä.
Liira Singa, lugu «1939. a suur piksetorm Rammuka küläh» – hää keelega hää jutustaja eräpreemiä.
Liiva Aasa, lugu «Opitunn terves elos» – ERA opitunni eräpreemiä.
Lillemetsa Mare, lugu «Massulda sõit» – täämbädse ao jutu eräpreemiä.
Linderi Kaja, lugu «Roodsin käük Victoria laivaga» – reisijutu eräpreemiä.
Läti Vaike, lugu «Kõik alost’ kürvitsest» – eräpreemiä «Jutt nigu romaan».
Oleski Villem, lugu «Üte härävasika elo-lugu» – eläjäluu eräpreemiä.
Orassoni Elmet, lugu «Hussikäküsmängu» – luuduspildi eräpreemiä.
Orassoni Rael-Adiina, lugu «Naanõ, kes es tiiä ussisõnnu» – luudusõkaeja eräpreemiä.
Plumanni Kaja-Riina, lugu «Ello jäi» – ellojäämise eräpreemiä.
Pressi (Niidu) Heli, lugu «Niimuudu ka saa» – valimisjutu eräpreemiä.
Puuri Siiri, lugu «Pistä kinni» – magusajutu eräpreemiä.
Reiliku Kalev, lugu «Družba lugu» – Klaasi Urmassõ nimeline eräpreemiä mõtsu alalõhoitmisõ avvus ja lugu «Kes andsõ kõrraldusõ?» – tundmalda väe eräpreemiä.
Riitsaarõ Laine, lugu «Kuis ma jäi keretävvest ilma» – kooliao mälestüse eräpreemiä.
Säinasti Enno, lugu «Pur’on pulli omma ulli» – hää eläjäluu eräpreemiä.
Zilmeri Hele, lugu «Latsõ suu ei võlsi» – tunnõt jutu eräpreemiä.
Urmi Aili, lugu «Kooliao mälestüse» – hää meelenpidämisega autori koolijutu eräpreemiä.
Valpri Liina, lugu «Vana paiu hõlmu vahel piksepaon» – hää jutu preemiä.
Väljandu Ellen, luu «Naarusalat», «Verevä paprõ» ja «Rõõmuraasukõnõ ja Kilu-Mari» – hää jutukirotaja preemiä.

Tenokirä

Holstingu Jannu, lugu «Ma olõ-i seto».
Kure Hilja, lugu «Mälehtämi Lehestiku Pauli».
Panga Milvi, luu «Kontrolltüü» ja «Sidi, sidi tut!».
Raudheina Ene, lugu «Kuis vanastõ mõssu mõsti, siipi keedeti ja kangit pleegitedi».

Koolilatsi tenokirä ja preemiä

Jacobsoni Zoe Emilie, jutt «Suvõpäiv mõtsatalon» – ERA latsõjutu preemiä.
Kambeki Karl-Martin, jutt «Kuis mi jänese saimi».
Kambeki Kirke-Mai, jutt «Mi armsa jänes».
Maaski Aleksander, jutt «Seiklus Lätimaal».
Mjagkovi Maarit, jutt «Latsõsuu»
Paju Madli Ann, jutt «Uman tarõn julgõ olla».
Pekka Helari, jutt «Ei massa latsõ üle naarda» – lugu sai hindajidõ käest koolilatsist kõgõ inämb punktõ.
Plaado Maritte Arianne, jutt «Kuis mu imä latsõn ärinaasõs saamist har’ot’».
Raudsaarõ Lenna, jutt «UFO laiv, kummitus vai…?».
Vegneri Taavi, «Luudusõ vägi tege, mis taht».
Visseli Kevin, «Suidsusann taht opmist» – suidsusanna eräpreemiä.


Uma Lehe jutuvõistlusõ avvuhinnapido 7. joulukuul Võro instituudi saalin.

 
 
 
Niklusõ Mare
,
jutuvõistlusõ võitja

Oi kullakõsõ, ma es mõista ilmangi arvada, et saa edimädse kotussõ. Olõ kül ummi juttõ siiä aastid saatunu, a seo oll’ suur-suur üllätüs. Suur aituma kõigilõ!

Ma ei usu, et mukka rohkõmb om juhtunu ku tõisiga. A nall’a om saanu pall’u. Ja ku hindä üle naarda mõistat, sis om kõik häste.

Võidujuttu loe tast!

Jutuvõistlus om kokko võetu2018-12-18T13:45:04+02:00

Pühhiaig poliitikast priis!

Üts mu vangimajan istnu tutva kõnõl’, et täl oll’ sääl alostusõn lännü tülüs üte vinnemiilse vangiga. Tuu pääle oll’ mano karanu vanõmb ja kogõnumb vangin istja, löönü rusigu lavva pääle ja kärätänü: «Poliitikast mi tan ei kõnõlõ!» Mehe pei tuust reeglist kinni ja edesi oll’ istminõ olnu hulga rahuligumb.

Mi parhillanõ aig om kah ülearvo pall’o poliitikat täüs. Tan ei olõ midägi imehtä, valimisõ omma tulõman. A nii kõvva ütstõõsõ vasta olõmist ma varatsõmbast aost ei mäletä.

Inemiisil om õigus uma tulõvigu peräst murõhta. A valimisvõitlusõn näüdätäs pall’osid asjo lihtsämbä, suurõmba ja must-valgõmbana, ku nä periselt omma. Ja tuuperäst om parhilla ka hulga inämb vihatsit inemiisi ku muul aol.

Mis olõs, ku pruuvnu tetä poliitikast kõnõlõmistõ üte pausi? Vähembält pühhi aos. Saami kokko, kõnõlõmi umist tegemiisist ja plaanõst, olõmi rõõmsa. Ärmi lasõmi poliitikal ummi pühhi ja läbisaamiisi är tsurki.

Massa-i murõhta, kül vahtsõl aastal lätt ka muapilminõ edesi.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Pühhiaig poliitikast priis!2018-12-18T13:13:30+02:00

Vana-Võromaa saa Eesti söögi piirkunnas

Tulõva aasta keväjäst saa Vana-Võromaa Eesti söögi esindüspiirkunnas. Tuu tähendäs, et parhillanõ Eesti söögi piirkund Pärnumaa and taa tiitli Vanalõ-Võromaalõ.

Mi kandi esimuudu süüki ja söögikultuuri naatas sis pall’o inämb tutvas tegemä, ku tuud seoniaoni om tettü.

Maaeloministeeriüm and’ teedä, et Vana-Võromaa sai söögipiirkunnas selle, et mi kandin om umma süüki pikkä aigu hinnan peetü ja üles om ehitet umakandi puhta söögi kaubamärk Uma Mekk. Tuud märki kand parhilla päält katõsaa kuvvõkümne söögias’a.

Vahtsõ söögi-ettevõtmisõ nakkasõ pääle lehekuun. Et sis saava Vana-Võromaa söögivõrk ja Uma Meki märk kümme aastakka vanas, and tuu ettevõtmiisilõ viil tähtsüst mano.

Plaanin omma Uma Meki müügikotussõ vallategemise pido, laada, sööginädäli keväjä ja sügüse, taloturg pääliinan, Lõuna-Eesti söögikonvõrents ja pall’o muud.

UL

Vana-Võromaa saa Eesti söögi piirkunnas2018-12-18T13:11:52+02:00

Latsiaokirä Täheke võrokeeline nummõr

Joulukuun tull’ eestikeelidse Tähekese kõrval vällä ka võrokeeline nummõr, midä jaetas kingitüses Vana-Võromaa 1. klassi ja kõigilõ võro kiilt opvilõ latsilõ.

Tego om joba 15. võrokeelidse Tähekese numbriga, miä Rahvakultuuri Keskusõ tugõmisõl ilmus egä aastak õkva võro keelen.

Seokõrd om Täheke pühendet joulõlõ. Eränumbrin om üts peris vahtsõnõ joululaul «Tsihka-tsahka, jõulu omma käen», viil om peotäüs joululuulõtuisi Panga Milvilt ja Sinijärve Karl Martinilt. Kivirähä Andrussõ vahtsõnõ joulujutt «Kuus käü koolin» sai võro kiilde ümbre pantus. A Rahmani Jan kirot’ peris vahtsõ jutu «Savvusüüjä». Joulõ aol kõnõldas iks egäsugutsiid juttõ ja nii omma Tähekeiste saanu kats vanna jutust: üts kuusõ sündümisest ja tõõnõ Suurõ Vankri tähtkujo tegünemisest. Võromaalt peri kirämehe Jaigi Juhani 120. sünnüaastapäivä tähistämi timä jutu «Kuri kuumiis» avaldamisõga.

Taa kõgõ kõrval ilmus võrokeelitsen Tähekesen latsi umaloomingut, nall’u ja nuputamisülesandit, opatas meisterdämä paprõst kuusõkõist, tegemä umbõ hääd vehverkoogitainast ja rahvaluulõuurja Kõivupuu Marju kirotas väiku jutu vana ao joulõst. Edekaasõ autor om Kurema Kadi, numbri om toimõndanu Fastrõ Mariko.

Tähekese toimõndus

Latsiaokirä Täheke võrokeeline nummõr2018-12-18T13:10:10+02:00

Vällä anti Kreutzwaldi medäli ja stipendium

Minevä riidi, 14. joulukuul peeti Võrol Kreutzwaldi muusõumin Lauluesä mälehtüspäivä, kon anti kätte timahavadsõ Kreutzwaldi mälehtüsmedäli ja stipendium.

Seo aasta anti vällä kats mälehtüsmedälit. Üte sai rahvuseeposõ «Kalevipoeg» läti kiilde tõlknu Godiņši Guntars, tõõsõ pilteeposõ «Kalevipoeg/Kalõvipoig» tegemise iistvõtja Annioni Raoul. Mõlõmba medälisaaja kõnõli mälehtüspääväl ka ummist tegemiisist. Godiņši Guntars lugi läti keelen ette tükükeisi eeposõst ja Annioni Raoul näüdäs’ pilte pildiraamadu tegemise vaivast ja rõõmust.

Päält medälide anti vällä Kreutzwaldi stipendium. Tuu sai timahava Põlva gümnaasiumi opilanõ Kottise Jan-Mattias, kiä om kõva laulumiis, näütlejä ja jutukirotaja. Stipendium määrätäs egä aasta ütele Vana-Võromaa gümnaasiumi vai keskkooli nuurmehele.

Rahmani Jan


Värski medäli-saaja Godiņši Guntars ja Annioni Raoul ni Kottise Jan-Mattias. Rahmani Jani pildi

Vällä anti Kreutzwaldi medäli ja stipendium2018-12-18T13:08:51+02:00

Jaigi tundmalda juttõ raamat

Võromaalt peri kirämehe Jaigi Juhani loomingu sõprul om põhjust rõõmu tunda. Valmis om saanu raamat «Tundmata palu», kon seen kiränigu jutu, luulõtusõ, mälehtüse ja leheluu, midä innembä raamatun avaldõdu ei olõ. Pia saa valmis ka raamadu lühembäs tett juturaamadu-variants «Võrumaa joogi julgustükid». Mõlõmba raamadu om kokko säädnü ja peräsõna kirotanu kirämiis Sommeri Lauri, välläandja om Kaarnakivi selts.

«Raamadu tegemine naas’ tuust pääle, et ma sai tutvas Otsingu Henriga, kes om tulnu elämä Luhamõtsa Kurgja tallu, kon elli Jaigi vanaesä,» kõnõlõs Sommeri Lauri. «Kävemi mõtsatiid Luhamõtsa ja Roosiku vaihõl, miä või olla Jaigi koolitii, ja sis tull’ mullõ miilde, et võinu raamadu kah tetä: mul om noid juttõ otsitu,» seletäs tä.

Ligi 400-leheküleline raamat saigi valmis. Vahtsõ raamadu kõgõ tähtsämb osa omma jutu. «Mõnõ omma Võrumaa-jutu, nigu tutva Jaik, a osa omma liivlaisist, kats juttu, ja vabadussõast ja om üts lugu Itaaliast, seo om kõgõ rohkõmb uutmalda jutt,» tutvustas kokkosäädjä. Viil või löüdä kaasi vaihõlt reisimärkmit, suvõluukõisi tuust, kuis kiränik umal aol Kubijal suvit’, ja luulõtuisi. «Üts kimp om varatsit luulõtuisi, tõnõ tuust aost, ku tä joba Roodsin oll’. Roodsist omma uman keelen kah mõnõ,» seletäs Sommer.

Vahtsidõ raamatidõ valmissaaminõ oll’ kokkosäädjäl ja välläandjal tsihit Jaigi Juhani 120. sünnüaastapääväs, miä tulõ 13. vahtsõaastakuul 2019. Sommeri Lauri pidä Jaigi Juhanit hää sulõga tähtsäs LõunaEesti meelelaadi kokkovõtjas. «Ku mõtlõt, et 120 aastat pääle sündümist tulõ viil niipall’o vahtsõt vällä, sis kirotamisõ käsi oll’ täl iks maru kerge.»

Kaarnakivi seldsi iistvidäjä Otsingu Henri ütles, et naidõ raamatidõ välläandminõ om seldsi edimäne suurõmb tegemine. Jaigi teemaga proovitas ka edesi minnä.

Jaigi Juhani vahtsõ raamadu «Tundmata palu» vällänäütämine tulõ seo lehe vällätulõgi pääväl, 20. joulukuul kell 16 Võrol Kreutzwaldi muusõumin.

Rahmani Jan


Kokkosäädjä Sommeri Lauri näütäs katõ puuriida vaihõl vahtsõt Jaigi Juhani raamatut. Rahmani Jani pilt

Jaigi tundmalda juttõ raamat2018-12-18T13:06:16+02:00