Põlva lähkül Lutsu külän käü kipõ tiatriproovi aig. Lava pääle säetäs Ruitlasõ Olavi kirotõt võrokeelist suvõtükkü «Viimsepäävä läüge». Luu lavastas tunnõt näütlejä Jäägeri Merle.

Rüütle Janno. Rahmani Jani pilt

«Seo om Lutsu tiatril edimäne täüsvõrokiilne tükk tetä,» kõnõlõs tiatri produtsent ja näütlejä Rüütle Janno. Ka lavastajas sai Rüütle sõnno perrä valitus Jäägeri Merle tuuperäst, et timä tund kiilt ja niimuudu saa lugu kõrralikumb.

Ku varatsõmbil aastil om Lutsu tiatri tüken tettü suurt pauku vai omma linnugi kaejidõ pää kotsil linnanu, sis timahavanõ tükk om Rüütle Janno jutu perrä tõistmuudu, elolidsõmb. «Peris eloga om väega suur köüdüs. Kõik täämbädse probleemi – alkoholiprobleem, nii juuminõ ku Lätin käümine. Sis viil tuu, et maal om väega pall’o tervüseviaga inemiisi. Üteldäski, et ku inemisel tervüsevika ei olõ, tä sotsiaaltoetust ei saa, sis harilik inemine koolõs maal vällä. Ka perearstist ei saa mi tükün üle, e-perearstindusõ pääle lätt kõik,» seletäs tä.

Lavastaja Jäägeri Merle ütles umalt puult niimuudu: «Ma tii nall’akat ja ka kurba tükkü. Ku kõik aig om olnu nii, et mehe juuskva küläst är ja naasõ jääse alalõ, sis meil om tõistpite olokõrd – naasõ viiäs küläst är. Miihil hää miil, et saa lakku ja rahuh olla, a naisi õks om vaia. Külävanõmb tuu sis vabatahtligu, kiä piät nakkama lihtinemist vahtsõst tuutma. Kas saa viil küllä elo tagasi ja luutust, tuud tulõ esi kaia.»

Ammõdi poolõst näütlejist mäng tükün Tamjärve Kärt Vanemuisõ tiatrist. Tõisi ossi mängvä Põlva kandi tunnõdu harrastusnäütlejä Rüütle Janno, Põvvatu Helje, Konksi Jaan, Needo Ülo, Saarõ Liili, Paulsoni Eduard, Asberi Aveli, Rätsepä Lembit ja tõõsõ. Kokko om lava pääl ligi 20 tegeläst.

Suvõtükü «Viimsepäävä läüge» esietendüs om tulõva kuu alostusõn, 6. hainakuul. Kokko plaanitas mängi säidse etendüst.

Lutsu tiatri luudi 2013. aastagal. Ligembät teedüst tiatri tegemiisi kotsilõ saa kaia kodolehe lutsuteater.ee päält.

Rahmani Jan


Pruuv käü. Lavastaja Jäägeri Merle (kural) kargas vahepääl pistü ja näütäs osaliidsile ette, kuimuudu midägi tetä tulõ. Rahmani Jani pilt.

Jaga seod artiklit