Mul om sääne kiiks, et ma korja joba Moskva olümpia aost autogrammõ vai alakirotuisi. Eesti 100 raamõh mõtli, et 100 alakirotust võis nigu viil saia. Saigi, Padari Ivari uma kah, ku kadonu Ruusmaa Arthur meile Võro folgi aigu ekskursiooni tekk’.

Talvõl sai Eesti jo 101 ja mõtli, et tuu mitu avvohinda saanu Võro juuriga kinomehe Valgu Jaanisõ alakirotusõ võis kah viil võtta. Timä tekk’ tuu Ahto-filmi. Sammu veivä Tal’na Võro seldsi mano. Sai Jaanisõ käest tuu alakirotusõ ja sinnä lõksi ma jäigi. Käsitüütsõõrih «Lapiline Balti kett» ja näütemängu tegemine ja kõgõ tähtsämp – kõik värk käü õnnõ võro keeleh. Tuu mullõ miildüs kõgõ rohkõmp.

Nüüd lehekuu 5. pääväl käve meil seldsih küläh Padari Ivari. Tuust parteipoliitikast juttu nii väega es olõki, Ivari kõnõl’ rohkõmb umast elotiist. Piirikaubandusõst ja ebavõrdsist põllumajandustoetuisist tull’ kah juttu. Tä om olnu põllumajandusministri ja Euruupa Parlamendi liigõ, tä om pidänü kolmõ koto. Üts om Navi küläh, üts Tal’nah ja kolmas Brüsselih.

Mul tull’ miilde määndsestki televiisorist nättüst arotõlõmisõst, et Euruupa Parlamendi liigõ saa egä aasta kutsu küllä 100 inemist. Mõni pand raha hindä karmanihe ja korjas hotelliarvõ ja linnugipiledi ja nii om aruandõn kõik jokk. Ivari ütel’, et hoobis 110 inemist saa küllä kutsu ja küsügu ma, kiä Võrolt olõ-i viil täl küläh käünü. No mi Tal’na võrokõisist es nõsõ kül üttegi kätt.

Ku jutt läts’ jälki tuu vedelä leevä pääle, et kuis säädüs kõrraldas hans’a tegemist ja eederi arstirohus pruukmist, läts’ olõminõ saalih jo peris lõbusas, nigu olõs osa rahvast jo eederiauru all. Ivari olõvat kah nännü säänest autot, koh silt: müvvä eederit.

Käändsemi jäl esi piirkundõ sotsiaalsõ ebavõrdsusõ teema pääle. Ivari lugi üles kõik nuu umaaigsõ Võro suurõ ettevõttõ, alost’ lina- ja savikivivabrikust, müüblivabrikust, piimäkombinaadist, gaasianalüsaatoridõ tehasõst ja viil pall’odõst muist tüüandjist. Ku kiäki pidi põllumajandusõ ja majandusõ kokkosadamisõn süüdläses Laari, kiäki pronksisõdurit, sis suurõmbat tüllü iks üles es kistä. Ivari mõist’ as’a är seletä, poliitik tä olnu jo pikembät aigu.

Päävä lõpus sai Ivaristki Tal’na Võro seldsi liigõ.

Mi suurkogo algas kõgõ Kõiva Inda «Mu latsõpõlvõ Võrumaa» lauluga, seokõrdsõ kokkosaamisõ Padariga võinu lõpõta «Kikilipsu» lauluga, tuuperäst, et ma tei tälle ummi n-ü väikukõisi sõrmiga nahast kinä kikilipsu tenotähes tulõgi iist. Viil oll’ seldsi puult kingis Liiso plaat ja seldsi rahva uma raamat «Esi hindäst».

Võrokõsõ – olkõ nä sis kikilipsu vai kaabuga – hoitva iks kokko. Tuumpääl, sääl korgõ mäe otsah või jo vaiõlda, a pääasi, et mi ütstõõsõlõ haigõt ei tii.

Plumanni Kaja-Riina

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit