Luulõtaja ja laulumiis Sommeri Lauri, kink laulutegijä ja -esitäjä artistinimes om Kago, om valmis saanu vahtsidõ laulõga vinüülplaadi «Yhel pyhapäeval». Laulu omma suurõlt jaolt üles võetu Sännän Räestü talon, kon Lauri ummi tegemiisi toimõndas.

Olõt tennü taa plaadi unõhtõduisi luulõtajidõ tekste pääle, nigu sa esi ütlet. Mille perrä sa nuu teksti valinu olõt?

Õks süäme perrä. Ku midägi loet, sis… Ma õkva loi 1950. aastidõ Nooruisi ja löüse säält Kruusi Oskari «Hõbõpajo». Tuu om nigu mere pääl traalmine, nigu kalamiis vidä nuuta. A plaadi pääl om ka noid luulõtajit, kiä omma kuulsa. Sääl om ka sääne laul, mink tekst om Juhan Liivi havva pääle raotu.

Tuust Juhan Liivi luulõtusõst om laulun lõpp puudu.

Jah, taa kolmas salm om pateetika mu jaos. Ku mõni rida mullõ midägi ei ütle, sõs ma ei laula tedä. Ma proomi tekstist õks jüvä kätte saia.

Plaat om suurõlt jaolt Võromaal üles võet. Midä salvõstuspaik laulõlõ mano and?

Kasvai toda, et käüt moro pääl ümbre ja korjat paigapäälitsit helle mano. Ku om luudusluulõtus, sõs suurõ maja 8. kõrra pääl ei tahaki tuud laulda. A koton om kõik taa meelega mõista.

Kuulda saa nelän keelen laulõ. Mis keelen om laul «Nooba eti»?

Tuu om sääne rahvalaul vai loetus, kon kõik om õnnõ refrään. Ma esi panni ka midägi mano, a sääl omma vinne ja võro sõna kõik är muudõdu, näütüses: «kristõ puuga letsä naada maalenki matiski».

Ja vinne keelen om kah mitu laulu ja üts lõunaeesti keelen.

Vahepääl oll’ peris suur huvi Viktor Tsoi laulõ vasta, mul omma piaaigu kõik timä vinüüli kokko kor’adu. Vinne kiil om lähküne kiil ja määnegi tõõnõ tunnõ om, ku tan keelen laulat. Olõ ka mõnda vinne rahvalaulu laulnu ja säält nõsõs õks tävveste tõistmuudu pilv.

Lättemäe Eha luulõtus «Õtak» om Tarvastu keelen ja ma mõnõ sõna muutsõ är, et olõs suuperätsemb laulda.

Mis taa Kago laululooming õigõlõ om? Om seo muusika, meditatsioon, jumalapallõmisõ abimiis, luulõtuisi lugõminõ vai midägi muud?

No kõik neo as’a. Lõpus om tuu nii, et midä kiäki esi tähele pand. Ku om vaiksõmb lugu, sis om meditatsioon. Ja usulinõ asi om sääl ka kongi olõman. Üts klavõrilugu om tuu pääle kirotõt, ku väega pall’o kultuuriinemiisi kõrrast är kuuliva.

Paistus, et tahat ummi laulõga näüdädä, et mõnikõrd tasus maaha istu ja niisama kullõlda. Tetä pliidi ala tuli ja istu kergokõsõ pääl.

Jah, toda külh. Asi om iks maa puult kaiõn tettü. Taa ei olõ popmuusika, taa sõnnom om lihtsä inemise jaos.

A ku lihtsä inemise jaos? Mis sa arvat, midä mõtlõs näütüses üts ehitüsmiis, ku tä tüü kõrvalõ su laulõ kullõs?

Tüü taustas taa vast ei passi, a ehitüsmiihi om ju säändsit ja määndsit. Uma kõrv om õks kuningas.

Laulu omma vinüülplaadi pääl. Kas CD-plaadi aig om su meelest läbi?

Vinüülplaat om mu jaos kõgõ ilosamb võimalus muusikat kohegi panda. Egä koopia, nii pall’o ku näid lätt inemiisi sekkä, om esimuudu: krõpsu tulõva esi kotussidõ pääle ja ku lats midägi tsikõrdas, sis omma ka kaasõ egäüts esimuudu.

Ja LP kokkosäädmine käü kah tõisildõ, ku CD kokkopandminõ. Vinüülplaadil omma mõlõmba poolõ eräle terviku. CD-sid olõ ma joba tennü neli tükkü, tuust om viländ. CD kaasõ pääle ei mahu midägi, a vinüüli kaas om nigu maal.

Niimuudu ei saa üteldä, et üte vai tõõsõ aig om läbi. Formaadi eläse kõik ütstõõsõ kõrval. Ameerikast tull’ ildaaigu sääne teedüs, õt sääl om andmõkandjidõ (CD, kassett, vinüül) pääle pant muusikat üle pikä ao rohkõmb müüdü ku digitaalsõt. Osa inemiisi tahtnu, et muusika kullõminõ olõs määnegi rituaal ja tuu jaost passisõ vinüüli kõgõ parõmbahe.

Küsse Rahmani Jan


Sommeri Lauri. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit