Rõugõ sepä Reemanni Piitre vasara alt tulõva päämidselt kirvõ ja muu palkmaja ehitämises tarviligu tüüriista. A perämädsel aol om Piitrel tekkünü sääne hobi, et ku mõni sillembä teräga kirvõs valmis saa, tege tä tuust pildi, kon pääle kirvõ ka muud põnõvat pääl. Nigu näütüses seo pilt, kon kirvõterä pääl peegeldüs tükükene keväjäst Võromaad.

«Kirvõ pind ei piäki nii sille olõma, a mul ei olõ keerulinõ naid niimuudu tetä. Ja ku pind om sääne illos, sis mullõ miildüs vahepääl vimkaga pilte tetä,» seletäs Reemanni Piitre.

Pildistämist ei olõ Piitre opnu ja uma pildi tege tä telefoniga. Krutskiga pilte tegemine sai alostusõ niimuudu, et tä võtt’ ütskõrd valmissaanut kirvõst üles, a pildistäjä näpu jäivä kirvõterä peegeldüste. Sis nakas’ki tä rakurssi kaema ja avast’, et saa tetä pilte, kon kirvõlõ lisas muudki pääl.

Säändsit pilte pand Piitre Mol’ovihku (Facebook) üles. Tsipa iks ka tuu peräst, et umma tüüd tutvusta. «Kes tuu muu iks pini handa kergütäs, esi piät hoolõn olõma. Ja mõni kundõ om tulnu kah Mol’ovihu kaudu,» seletäs tä.

Sääl Mol’ovihun om üts riikevahelinõ kirvõfoorum, kohe ei lubata panda muid pilte ku õnnõ kirvist. Mässumiilne Rõugõ sepp nakas’ sinnä ummi pilte üles pandma ja kirot’ pildi ala tuu, midä kirvõterä peegeldüsest nätä saa. Nii ommaki täl sääl foorumin üllen esimuudu nimmiga pildi. Üte peegeldüse pääl om nätä tsiklit, pildi allkiräs om: «Ma tiiä, et tan ei või muid pilte näüdätä, a minno ei huvita, ma näütä teile iks umma tsiklit.»

Päält tsikli om tä niimuudu näüdänü ka uma grillikua vanna maakivisaina, savvusanna, vanna kõivu ja no sis tükükeist keväjät. Piitre piltel lätt kirvõfoorumin nii häste, et kolmõl kõrral om timä tett pilt olnu sääl ka tagapõh’a-pildis. Tuu om suur au ja tuud suurt tagapõh’a-pilti vahetõdas egä kolmõ-nelä päävä takast vahtsõ pildi vasta vällä.

Kõik kirvõ pildi pääle ei saa

«Kirvit tii ma nii pall’o, et kõiki ei jõvva pildistä,» jõud Piitre jutuga uma põhitüü mano. Palkmaja ehitämise man tarviliidsi tüüriistu tehassõ ei tii, noid tegevä õnnõ sepä. Piitre tege tüüriistu päämidselt Soomõ ja Norra hulgiteljile.

Põnnõv om tuu man, et egäl maal omma esimuudu ehitüskombõ ja tüüriista kah tsipa esimuudu. «Omma Soomõ tüüpi kirvõ, Norra tüüpi kirvõ, Ameerika tüüpi kirvõ, Rootsi tüüpi kirvõ. Üts ja sama tüü, a tarvitõdas esi suurusõ ja esi kaaluga kirvõst,» kõnõlõs Reemanni Piitre.

Kokko om esi sorti kirvit, midä Piitre tege, uma 20–30. Täpsele tä näid lugõnu ei olõ. Keväjäpildi kirvõs om Soomõ tüüpi tüüriist. Säändsega tahvitsõdas palkmaja saina sirgõs.

Rahmani Jan


Pilt, kon kirvõterä pääl peegeldäs keväjäne aig. Säändsit krutskiga pilte tege Reemanni Piitre uma telefoniga ja pand internetti üles. Mitmõ kirvõpildi, kon muudki pääl, omma varrampagi helevüst tekütänü. Reemanni Piitre pilt


Sepp Reemanni Piitre uman sepikuan kirvõst tegemän. Vasaraga käsi liigus nii kipõstõ, et tuud om esiki pildi päält nätä. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit