Et sannan saa oppi ja opada, tuud tiidse Haani Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda innegi. A ku tä lei kokko inemiisi numbri, kiä perämädse kolmõ aastaga timä käest määnestki sannakoolitust saanu omma, hiitü tä esiki är: nummõr oll΄ 3500! No om Eda tegemiisi tähele pant ka laembalt. Timahavadsõ täüskasunuidõ opjidõ nädäli alostõsõn hõigati vällä, et Eda om ummi sannakoolituisi ja tüütarriga saanu aasta opiteo eripreemiä.

Om riidine päiv ja Eda kütt kõrraga kolmõ sanna. Edimäne sann om õnnõ lihasuidsutamisõ jaos, sinnä sannaliisi sisse ei lasta. Lihasuidsutamisõ man piät kaema kraati ja puid tulõ pääle panda kõrraga kats–kolm halgo. Seo kõrd lätt kats halgo mano.

Edesi liigumi peripäivä tõõsõ sanna mano. Seo om sann, kohe lubatas küläliisi ja midä tulõ küttä kõrraligõ ahotäüsi kaupa. «Ma kae, kas kõik tuki omma är palanu, inne ei taha vahtsõt ahotäüt pääle panda,» ütles Eda. Kas vahtsõnõ koolitus om käümä lännü?

Oppust mitmõ kandi päält

A tõtõstõ: määndse nuu sannaga köüdedü koolitusõ sis omma? «Noid om väega mitmõsugumaidsi,» seletäs Veeroja Eda. «Küländ harilik om viha tegemine. A oppi saa ka keresse ehitämist ja sanna ehitämist.»

Nuu omma sis lihtsämbä koolitusõ, a tetäs ka keerolidsõmbit. «Mi õkva nelä naasõga lõpõtimi säändse kursusõ, kuis olla sanna pernaanõ. Opsõmi, midä suidsusannan tetä, kuis sannan kõrda pitä. Kaimi naisiga toimõndamist, miihiga toimõndamist, säänest sportligumbat puult, kaimi kuppõ pandmist ja sanna hügieeni ja hindä hügieeni,» lugõ Eda ette.

Eda om iist võtnu ka oppuisi edevanõmbidõga läbikäümisest, opanu kuu kaemist ja muud. «Ma arva, et egäüts, kes Mooska talon sannan käü, saa midägi vahtsõt teedä. Egä kolmõtunninõ sannankäük om tüütarõ.»

Ekskursiooni viil pääle

Nii omgi Veeroja Eda rehkendüse perrä egäsugumaidsist koolituisist ja tüütarrist ossa saanu 3500 inemist. A seogi olõ-i viil kõik. Lisas käävä Mooska talon ekskursiooni, käüdäs bussõ kaupa, noid Eda koolitõduidõ numbri sisse es loe. «Ekskursioonõga kõnõlõmi lühembält, nä saava lühkü teedüsse tuust, mille sann meile tähtsä om, et sannan olõmi sündünü ja surnu, sannan saami edevanõmbidõ tiidmise kätte, sannast saa tervüst ja meelerahhu,» seletäs Eda.

Inemiisi om käünü Mooskan üle ilma. Ja Eestist käü iks kah hulga rahvast.

Üts ei olõ ilmatark

Mõni küläline om esi sanna umanik ja om tulnu kaema säändse olõkiga, et noh, mis tan sis om. A perän ütles, et sai iks tarkust mano.

«Ja mi käümi esi kah tõisi man sannan ja saami egä kõrd tarkust mano. Tan ei olõ nii, et üts om ilmatark. Egäl perrel, egäl talol, egäl kogokunnal om määnegi tiidmine,» löüd Veeroja Eda.

«Ja ku uma tiidmise vanõmbast kombõstikust kokko panõmi, sis saami peris kinä pildi, midä saami ütstõsõ toel alalõ hoita,» võtt tä teema kokko.

Kolmanda sanna ahi om kah halo ala saanu. Seo om suur ahi, taha lätt kõrraga mitu üsätäüt. Õdakus om uuta sannahuviliidsi Leedust ja Soomõst. Saa jälleki ütstõõsõ käest vahtsit tarkuisi oppi.

Rahmani Jan


Veeroja Eda pand lihasuidsutamisõ sanna ahjo kats halgo mano. Egä aho ja sanna kütmine om umaette kunst, miä nõud tiidmiisi. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit