Matõmaatigaoppaja ja käsitüüettevõtja Jacobsoni Külli eläs Räpinä vallan Männisalu külän. Perämäne kats nädälit om tä pandnu pall’o hindä vunki tuu pääle, et võidõlda plaanitava tselluloositehassõ vasta. Uma Leht uursõ, miä tedä võitlõma sund.

Jacobsoni Külli

Kuimuudu sääne uudis, et ti kodo lähkül om kotus, kohe arõndajidõ meelest pasnu suur tselluloositehas, ti egäpääväst elorütmi mõotanu om?

Ku ma kuuli, et kats EstFori miist ollõv käünü Räpinä ja Setomaa valdun juttu ajaman, et Kikka küllä võinu määndsegi monstrumi ehitä, hiitü ma väega är. Peris süä läts’ kur’as. Tego oll’ nigu pühädüse teotusõga, mu ilosalõ paradiisielolõ kesk mõtso ja puhast luudust oll’ kiäki pääle tõmmanu musta juti.

No elä ma inämbüse vabast aost internetin, kon ma inne küländ veidü ümbre hulksõ. Ma olõ tegodõinemine, es jää nukka istma, a naksi edesi minemä katõn tsihin: pruuvsõ löüdä tõisi inemiisi, kiä mõtlõsõ nigu ma, et jõu puhta luudusõ ja mõtsarikkusõ kaitsõs kokko tuvva. Niisama pruuvsõ kõnõlda Räpinä volikogo liikmidõga ja uuri näide arvamist ja näile teedä anda valijidõ mõttit.

Olõti Facebookin (FB) rühmä «Tselluloositehas Lõuna-Eestis» üts administraator. Mille sääne grupp luudi?

Grupp luudi tuuperäst, et inemiisil olõs kotus, kon nä saava rahuligult ja argumentõ tarvitõn arota seo tehassõ puult ja vasta. Niisama om taa hää kotus, kohe kor’ada kokko mitmõsugumadsõ infokilda tiidläisi, as’atundjidõ, huviliidsi käest ja esisugudsõ meediäkajastusõ joba olnuist sündmüisist. Nädäli aoga om gruppi kogonõnu päält 1300 inemise ja ku kaia postituisi ja kommõntaarõ, sis 95% omma tehassõ tegemise vasta.

Teimi sääl grupin ütidse nimekirä, kohe kõik suuvja saiva mano panda küsümüisi, midä nä tahtnu Est-Fori miihi käest küssü. Räpinä volikogo lubasi neo küsümüse edesi saata ja vastussõ avaligus tetä.

Kaemi, kas FB grupp avitas meil ka, ku vaia, kõrralda piketti kuuholõgi pääväl Räpinä volikogo iih, et rahva arvaminõ iks häste vällä paistnu ja kuulda olnu.

Olõmi mõttõseldsiliidsiga ka hulga kõnõlnu inemiisiga, kiä mol’oraamatut ei tarvita. Püvvämi jõuda võimaligult pall’odõ inemiisini.

Mille ti meelest es pidänü säänest suurt tehast mikanti vai ülepää Eestimaa pääle ehitämä?

Ma arva, et säänest suurt tehast ei olõ ei meile ega kõgõlõ Eestile vaia tuuperäst, et ka väiku lubatu mürgünormi saava suurõ vii läbikäümise man katastroofilidsõs mürgümeres. Viil pelgä ma, et mõtsa naatas ragoma viil inämb ku parhilla. Mi piäs olõma nii nupuka ja innovaatilidsõ, et mõistas umma puud väärtüsligumbas tetä kavalalõ ütenkuun luudusõga ja luudust tsurkmalda. Eesti om kõgõlõ maailmalõ iihkujos, kuimuudu ellä luudusõ seeh. Luudus avitas meid pall’o ja ei olõs ausa tedä nii halvastõ är tarvita. Mi es pidänü käümä tõisi puult sissesõkutuid teid pite, meil omma uma raa.

Nuu, kiä tehassõ puult omma, ütlese, et tuu tehas avitanu meil saia nii rikkas ku Soomõ. Kah’os omma Soomõ ja Roodsi rikkusõ nimel Läänemere väega är tsurknu, juhtnu satu tselluloositehassidõ jäägivii sinnä. Parhilla parõmbat tehnoloogiat ei olõ, tuud tunnistasõ kõik. Seo tähendäs, et määnestki vahtsõt lähenemist, puhtampa ja säästvämpä ei olõ põhjust luuta.

Üts hirm om mul viil: nii suurõ tehassõ umanigu saassi hindä kätte väega suurõ võimu, selle et näil olõs suur osa Eesti tulõvadsõst ekspordist. Kitsa tsõõri kätte kogonu suur võim olõ-i teedäki turvalinõ. Nii om periselt juhtunu Soomõn, kon Stora Enso ja UPM-Kymmene käeh omma miljardi Soomõ ekspordikäibest, ja paistus, et näide jaos masva määndsegi tõistmuudu keskkunnanõudõ. Kahtlanõ värk.

Midä ütlese nuu, kes arvasõ, et sääne tehas võinu tulla?

Mullõ paistus, et inemiisi köütvä innekõkkõ lubadusõ suurõst rikkusõst ja satust vahtsist tüükotussist. Är mainitas ka parõmbit teid, a ma säänest köüdüst ei näe. Arva, et rikkus jääs õnnõ umanigõlõ, a riigilõ ja rahvalõ õigus tegeldä hätiga. Tüükotussõ vahtsõhe tehassõhe arvada tulõssi, a mullõ paistus, et näid jäänü sis parhillatsih ettevõttih jälleki veidembäs. Kiä tahtnu tulla tsurgituhe kanti ravimuast ja viikeskusõst mõnno tundma vai kas Lämmähjärveh ülepää pääle tuud inämb kalla püüdä saa? Kas Räpinä satam kasus täüs vai nakkas haisama, kuimuudu nakkas minemä paikligõl puufirmadõl? Meil om pall’o luuduskaitsõalasid ja turismiettevõttit. Tehas lähküh ei passi näile.

Ku pall’o ti meelest volikogo liikmõ kullõsõ ummi valijidõ arvamiisi?

Mul om täämbädses pääväs (minevä neläpäiv) käeh neli vastust Räpinä volikogo liikmilt, kiä omma tehassõ vasta. Esimiis om vastanu mu kirä pääle, tennäs minno ütehmõtlõmisõ ja saisukotussidõ avaldmisõ iist. A miä periselt sünnüs mi valituisi inemiisi päie seeh, tuud ma ei tiiä. Setomaa puult olõ kül kuulnu arvamist, et vast piäs kõrraldama rahvaküsümise. Räpinä poolõ päält mul ei olõ viil tegünü sügävät arvosaamist, et mi helü näideni kostus. Ma usu, et jummal avitas meid.

Küsse Rahmani Jan

Jaga seod artiklit