Parm tsuskas: kõnõlõ võro keelen!


 

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Parm tsuskas: kõnõlõ võro keelen!2020-11-03T10:37:20+02:00

Es taha ropustõ üteldä

Kolhoosiaigu lätsi imä-esä hummogu tüühü. Poiskõnõ jäi kodo. Vanõmba ütlivä tälle, et ku mehe tulõva kultivaatrit otsma, sõs juhatagu poiskõnõ tuu sanna takast ilostõ kätte.

Õdagu, ku imä-esä kodo tulli, oll’ kultivaatri är viid nigu vaia. Vanõmba küssevä poiskõsõ käest: «A mille sa miihile ütlit, et tsiavaatri om sanna takan? Kas sul es jää õigõ nimi miilde?»

Poiskõnõ vastas’: «Ma es taha nii ropustõ kõnõlda, et kuldivaatri. Ma ütli õks viisakahe.»

Kalme Helju

Es taha ropustõ üteldä2020-11-03T10:36:16+02:00

Muda Mari pajatus

Vahtsõnõ põhisäädüs

 
Ma kuuli raadiost, et vana põhisäädüs massa-i inämp midägi. Parhilla om mi riigih kõkõ tähtsämp üts leping, mink nimme om eski eesti keeleh rassõ vällä üteldä – koalitsioonileping. Tuu kaala saa aia kõik as’a, mis omma halvastõ lännü.

A halvastõ om lännü pall’o. Suvi sai otsa ja ilm om halv. Koroona lasõ-i inemiisil Lätist viina tuvva. Lindora laat kästi är jättä. Kell kääneti jälki tagasi ja õdaku om pümme. Ministri kaessõ õnnõ hindä napa.

Põhisäädüst saa iks muuta, ku riigikogo inämbüs tuuga peri om. Vai ku tetäs rahva käest küsümine. A tuud liidolepingüt tohe-i kuikimuudu muuta. Kiä sinnä ulli pääga ala om kirotanu, piät nüüd hamba ristih hääd näko tegemä.

Muda Mari pajatus2020-11-03T10:35:50+02:00

Tossu Tilda pajatus

Poliitik tulõ!

 
Vanaimä Võromaalt oll’ jäl pojalatsi – kolmõ väiku poiskõsõ mano Tartomaalõ kutsutu. Vanaesä oll’ kah lubanu sinnä tulla.

Kell joba pall’o, vanaimä naas’ murõtama. Mõnõ ao peräst ütel’ keskmäne pojapoig Otto, et vanaesä tull’. Vanaimä kai aknõst vällä, a autot es näe. «Vanaesä tull’ jalaga,» oll’ latsõl vastus nigu varnast võtta. A vannaessä kah es olõ nätä. «Vanaesä läts’ kuuri ala,» sellet’ poiskõnõ. Vanaimä muhat’ säändse vastusõ pääle, es ütle midägi ja naas’ süvvä tegemä. Pia oll’gi automürinät kuulda. Vanaesä ütel’, et täl läts’ jah aigu rohkõmb, ku arvada võisõ.

Perän kõnõl’ vanaimä vanaesäle: «Mi suurõn perren om egäüts umma tüüd rahulidsõlt tennü. Nüüd om märke, et noorõn põlvkunnan om kasuman poliitik. Otto om kõgõst kolmõ ja poolõ aastanõ, a võlss nigu mõni vana poliitigamiis. Esi om nii ausa näoga, et nakka vai uskma.»

Tossu Tilda pajatus2020-11-03T10:35:10+02:00

Kriisist vällän tähtraamat

Võro-Seto tähtraamat 2021.
Välläandja Võro Selts VKKF.
Toimõndaja Pandi Annika.
Pilte tsehkendäjä Reimanni Hildegard.
Tugõsi Eesti Kultuurkapital.

Timahavvanõ «Võro-Seto tähtraamat» om järekõrran joba 32. Tähtraamat om raamatkallõndri, kost saa päält kallõndri kaemisõ lukõ ka pikembit jutukõisi.

Nii nigu inemisele tulõ vaihõpääl pääle keskiäkriis ja tä nakkas elon vahtsit põnõvuisi otsma, om ka tähtraamat saanu vahtsõ toimõndaja, kiä om raamatulõ vahtsõt vunki mano andnu. Toimõndaja Pandi Annika om käändnü sisu tõistpiten, pandnu kallõndri taadõ- ja jutu ettepoolõ, om sõnna andnu nuurilõ vai noorõ hingega inemiisile, kunstnigus võtnu kah noorõ Reimanni Hildegardi. Mõni asi püsüs tähtraamatun nigu ilmasammas: võro ja seto rahvakallõndri pühä, päävä nõsõmisõ ja allaminegi ao, päävä- ja kuuvar’otusõ – nuu om vällä rehkendänü Kasagu Enn. Kukki timahavva oll’ Eesti vaihõpääl peris lukku pantu ja tundu, et midägi ei sünnüki, om tähtraamatuhe kokko kor’at iks umbõ hulga võrokeelitsit ja -meelitsit sündümiisi, ilmunuid välläandit ja muud.

Toimõndaja om andnu autorilõ ette kirota teemal «Maa, ilm ja ma aastagal 2030». Egä autor om tuud tennü tsipakõsõ esimuudu, kas luulõn, proosan vai koomiksin. Mõni om teema üle arotanu ütsikas’alikult, mõni isiklikumbalt, mõni murõhtas maailma, mõni keskkunna peräst. Hää nätä, et noorilõ om umanõ nii huumor ku tõsinõ ilmakaeminõ ütekõrraga. Futurism ja visioon tulõva näide kaudu võro keelen kodo kätte. Edimädse kaehtusõga võissi üldä, et tegemist om võrokõisi variandsiga välläandist Edasi vai Müürileht.

Nuuril omma olnu hää oppaja. Maa jätäsi ma nuuri võrokõisi kätte hää meele ja rahuligu süämega.

Fastrõ Mariko

Kriisist vällän tähtraamat2020-11-03T10:33:56+02:00

Ristsõna


 

Miä om möldre nimi ja midä tä ütles? Appi võit võtta võro-eesti sõnaraamadu (võrosõna.ee). Vastus saada lehetoimõndustõ 12. märdikuu pääväs. Vastajilõ loositas vällä võrokeelitsit raamatit.

Ristsõna2020-11-03T10:32:27+02:00

Priinime lugu: Kaarna

Seod nimme kand Eestin 163 inemist. 12 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Karna. Nii üldä olõ-i peris täpsä, selle et ka vanan kiräviien tull’ kirota Kaarna (kinnidsen silbin pikk -a katõ tähega), a mõni mõisakirotaja kirot’ iks Karna.

Panti taad nimme õnnõ Tartu-, Mulgi ja Võromaal. Kõgõ inne pand’ opõtaja Roth Kanepin 1809 taa nime Erästvere Sika Hindriku ja Jüri perrile. Kats nimme inne Sika Hindrikut om hengeraamatun Hausi talu ja sääl pantu Harak (Harrak).

Pindi mõisan panti Kaarna Mõsküläst peri suguvõsalõ. Säält peri Väikese Reinu (Weikenne Rein) poig Aadam Kaarna vei nime üten Partsi ja Räpinäle. 1826. aasta hingerevisjon kirotas Pindi nimme kujuga Kahrna. Rõugõ kihlkunna tõnõ Kaarna panti Suurõ-Ruuga külän Handimiku Jaani poja Peebu perrele.

Tõisi Kaarna-nimeliidsi algkodu om Vanal-Otepääl, kon om ka Kaarnajärv, sõs Kirepi (saksa Kirrempeh) mõisan Rõngu kihlkunnan, kon nimi panti Kõdukülä Kaarna talu perrä, sõs Sangasten, kon nimi panti Tagulan, Oinakülän ja Väiku-Puka mõisan. Põh’a-Tartumaal om ainukõnõ kotus Elistvere mõisa.

Vahtsõ-Suislepä mõisan Tarvastun sai Kaarna (Karna) nime õnnõ ütsik naistõrahvas, 40aastanõ tiinjätütrik Mari, nii et vaivalt tuu nimi edesi läts’.

Õnnõ ütel kõrral (Kirepin) om nime alussõs kimmäle talunimi, muidu või olla tegemist nime saaja kutsmisnimega. Kutsmisnime võimalusõ omma hää: «musta verd nigu kaarna», «vahis nigu kaarna» jne. Tegemist või olla ka lihtsäle üte nimega tsirgunimmi rian, mis nimeandjalõ miilde tulliva.

Kaarna vai kaarnas, soomõ kaarne om vana uurali sõna. Põh’aeesti keelen om tegünü erikuju kaaren. Tuudki om nimes pant, Lautna mõisan Läänemaal ja Põllküla mõisan Harjumaal. Nimmi eestistämise aigu võti nime Kaarna Bajatski Valgan ja Gorjunov Kaiu vallan.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Kaarna2020-11-03T10:28:55+02:00

Mi edevanõmbidõ hingi kujotaja märdi- ja katrisandi käävä ümbre hingikuul

Märdikuu tuu sandin(sandis)-käümise. Ammudsõl aol käve märdikuu alostusõn hingesandi, sis märdi-, sis katrisandi. Joulukuul käve kah ümbre maskõga tegeläse, kiä andõ es küsü, a küläliidsile jo õks pakutas ütte-tõist. Ku taa võõralõ anni andminõ viil umalõ perrele ka õnnõ vai vähämbält uskmist õnnõ sisse tuu, sis joht olõ-i hallõ paakaast poiguta, sahvrihe vai keldrihe astu.

Karilatsi Vabaõhumuusõumi majjo ussõ omma 5.–10. märdikuul valla märdi- ni 19.–25. märdikuul katrisantõ jaos. Oodami küllä kõiki, kiä tahtva rohkõmb teedä santmisõ kombist, selges saia mõnõ märdi- vai katrilaulu vai tsõõrimängu ja hindäle sandimaski tetä.

Ega tark omgi santminõ õks varahuisi ette valmista. Inne õigõ märdi- vai katripäävä kätte joudmist om hää märki tuu üle, mille sääne kommõ om kunagi algusõ saanu, kiä olli vana ao tegeläse ja määndsit vigurit nä umal aol santman kävven ette võti. Vaihõpääl omma muutunu nii aig ku kombõ, a vast and vana ao tiidmine täämbädse päävä santõlõ mano julgust muuta sandilaulõ ja –suuvõ nii, et nuu lubanu perrerahvalõ säänest õnnõ ja edenemist, midä täämbädsen ilman vaia lätt. Kimmäle proovimi sanditamisõ uma naha pääl perrä ja läämi käümi mõnõn muusõumi vanan kodon külän.

Mi tan muusõumin loodami, et noorõ sanditaja jätvä miilde tundmisõ, miä teküs märdi-katrilaulõ kajast rehetarõ sainapalkõ pääl ja jalgu müdinäst savipõrmandu pääl ni võtva tuu tundmisõ üten, ku õigõl pääväl naabriperre ja kavvõmablõgi santma läävä. Santõ köüdüst edevanõmbidõ ärlännüisi hingiga om arvat ja seletet jo ammudsõst aost. Köüdüst lännü aoga om väega hää otsi muusõumist ja hingekuu undsõdsõ, tuulidsõ ilma andva mano uskmist, et ammu elänü edevanõmba hoitva mi tegemiisil täämbädsen moodulidsõn ilman silmä pääl.

Et märdi- ja katripäävä kombist rohkõmb teedä saia, kõlista Karilatsi Vabaõhumuusõummi 7970 310 vai 5801 8601 vai kiroda e-kiri polvamaa@wi.ee. Teedüst saat mano muusõumi kodolehe päält: karilatsimuuseum.ee.

Luude Marge

Mi edevanõmbidõ hingi kujotaja märdi- ja katrisandi käävä ümbre hingikuul2020-11-03T10:26:38+02:00

Ülestähendüisi «ärjäänüst» laadust

Timahava es kosta Lindora laadun tümpsumuusikat. Inemise laadu pääl olli rõõmsa ja ütlivä, et sääne taa Lindora laat pidänügi olõma. Lustilinõ miil, vabahusõtunnõ ja kombist kinnihoitminõ ommaki märksõna, minka seokõrdsõt puulvarguisi peetüt Lindora laatu või kutsu.

Simunapäiv, 28. rehekuu 2020. Kell 8 hummogu oll’ laaduplatsi pääl vast puulsada inemist. Mõnikümmend müüjät olli uma kraami vällä pandnu. Platsi veeren saisi vallavalitsusõ inemise, kõigil tsipa hapnõ näo iin. Laat, miä olõs pidänü är jäämä, sai siski peetüs, selle et inemise taa ärjäämisega es lepü.

Alostusõn oll’ tunnõ, nigu midägi viil otsitas vai oodõtas. Peris julgõ müüjä es olõ ja ostjit kah suurt es liigu. A kuigimuudu, nigu täämbädsel aol juhtus, läts’ sõna lakja ja õigõ pia naas’ laatu tulõma ostjit ja müüjit kah.

Kõgõ edimäne asi, miä mullõ laatu jõudõn kõrvu jäi, oll’ kikka kirgmine. Kikkit om iks laadu pääl olnu, a noidõ hellü ei olõ hariligult makimuusiga seest kuulda. Ja tõõnõ esieräline asi seol laadul oll’ rõõmsa rahvas. Inemise kitivä, et ilm om illos ja ka tuud, et laat om seokõrd õkva nii suur, nigu tä olõma pidänü. Ja kuigi autoga sai timahava sõita Lindora tiiristi vällä, es olõ tuu ao seen, ku ma sääl olla jõudsõ, määnestki rahvapuudust. Vahepääl oll’ ka sääne tunnõ, et jälki pandas auto Tabina küläni vällä. A rahvas es korju summa, innembä võidsõ nätä nigu ujakõsõ juuskmist: ärminejä lätsi är ja manotulõja tulli mano.

Mälehtüse korvilaadust

Mul hindäl om Lindora laaduga hulga mälehtüisi. Latsõn oll’ tuu mu kodolaat. Edimäst laadunkäüki mäletä 1980. aastidõ keskpaigast. Lätsimi nii kellä kümne paiku Lindorra, üttegi müüjät es olõ. Mõnõ vanamehe koosõrdiva ümbre ja seletivä, et laat om joba läbi. Jah, varahanõ kelläaig om olnu üts seo laadu märksõnnu. Ja korvi – mu mälehtüisin om Lindora laat päämidselt korvilaat. Müüdi suuri ja väikeisi lastukorvõ. Säläkorvõ sai säält laadust iks tuudus.

Edesi läts’ laat egä aastaga iks suurõmbas ja suurõmbas. Ei mõistaki üteldä, mille mõnõ as’aga juhtus niimuudu, et tä saa rahva hulgan kuulsas ja kõik rühkvä tuud kaema. Lindora laat om perämädsel kolmõlkümnel aastagal sääne rahvamagnet olnu.

Sis määndselgi aol naati laatu «kõrraldama». Mu jaos tähend’ kõrraldaminõ tümpsumuusikat. Tümpsumuusika mullõ ei miildü.

Vana kombõ ja vaba henge

Timahava juhtu sis nii, et näimi kõrraldamada laatu. Õigõmb olõs kül üteldä – esikõrraldunut laatu. Ja mu meelest midägi tuust kehvembäs joht es lää.

Rahvas oll’, nigu ma joba ütli, rõõmsa. Tuu rõõm olõs tulnu nigu kikkalaulust ja tundõst, et võimulõ om vasta astutu.

Taa Lindora laat sõglusi vällä inemiisi jaos päätähtsä. Vabahusõ olla ja otsusta esi, niimuudu, et kiäki ei tulõ sullõ ütlemä, midä sa kuimuudu tegemä ja kon olõma piät. Ja viil näüdäs’ taa vannu kombidõ väke. Miä inemisele sisse harinu om, tuud iks peris lihtsäle muuta ei saa.

Rahmani Jan


Nii ku Vananurmõ Ilmar pillile helü sisse lei, naas’ kõrraga üts tandsupaar Ilmari pilli perrä keerutama. Rahmani Jani pilt


Tüüriistamüüjä kraami mano huviliidsi jakku. Rahmani Jani pilt


Naa kikka tulli laatu traktoriga. Rahmani Jani pilt

Ülestähendüisi «ärjäänüst» laadust2020-11-03T10:24:41+02:00

Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus

Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 17. jutuvõistlusõ.

Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2021. aastaga joosul lehen är.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu

Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. Võinu olla periselt sündünü.

2. Lugu, midä periselt es juhtu

Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai mõtõldu edesi määndsestki juhtunust as’ast, kuimuudu olõs võinu olla. Mõnikõrd ei saaki periselt arvo, om taa lugu juhtunu vai vällä mõtõldu. A lugu om jo iks olõman, kasvai kirotaja pää seen. Peräkõrd om hää lugu?

3. Kaika Laine man

Oodami juttõ kirotaja kogõmusõst rahvaravitsõjaga. Tuu ei piä õkva Kaika Laine esi olõma, või olla ka mõni tõnõ rahvatohtri.

4. Külgenakkaja tõbi

Oodõdu omma kõiksugudsõ haigusõjutu, mitte õnnõ nuu, miä koroonat pututasõ. Näütüses või kirota tuust, kuis Eestimaal oll’ 1980. aastil suu- ja sõratõbi, vai viil kavvõmbalt: määndse tõvõ päält sõta liiku jne. Kiä taht koroonast kirota, toolõ om abis Eesti Rahvaluulõ Arhiivi vastamisleht «Tervise hoidmine koroonakriisi ajal» (http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/22).

Teema omgi vällä pakut kuuntüün rahvaluulõ arhiiviga.

Inne luu kirotamist lugõgõ läbi seo oppus:

Egä inemine või saata võistlusõlõ kooni viis juttu. Jutt piät olõma kirotaja hindä luudu ja tuu ei või olla inne mõnõn tõsõn lehen vai raamatun är trükit ega internetti üles pant. Lugu võinu olla mõistligu pikkusõga, mitte pikemb ku üts arvudilehekülg (3500 tähemärki, 700 sõnna). A või ka lühembä jutu kirota.

Ku pään om hää jutt, a saa-i vai mõista-i taad kirja panda, sis kõlistagõ tel 782 2221 vai 5692 2841. Märgimi vällä, kuimuudu lugu iks kirja saanu.

Egä jutu mano kirotagõ kimmähe uma nimi, aadrõs ja telehvoninummõr! Ku tahati, et lehen trükitäsi ti tõnõ (vällämõtõld) nimi, kirotagõ tuu suuv eräle luu lõppu.

Jutuvõistlusõlõ saatmisõga and autor Umalõ Lehele õigusõ juttu lühendä, toimõnda ja tuud lehen ja internetin avalda.

Oodami juttõ nikani ku 20.11.2020. Jutu pallõmi saata e-kiräga info@umaleht.ee pääle vai postiga Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin. Tunnissõna: jutuvõistlus.

Parõmbidõ juttõ kirotaja saava preemiä. Kõik kirotaja saava tenotähes tulõva aasta Võro-Seto tähtraamadu.

Terävät sulgõ!

Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus2020-11-03T10:21:02+02:00