Koduvägivallast

Eestin om pall’u pikki rahvalaulõ, midä lauli inämbüste naasõ. Arvada, tubli puul noist laulõst lõpõsõ pulmõga, tuu paistus olõvat kõgõ suurõmba unistusõ täüdeminek.

Kui usku tuud, midä kõnõldas, et elu om järjest parembas ja kultuursõmbas lännü, sis tulõ usku tuud laulusalmi:

«Mul viis kõrd päivän antas vitsu
ja kats kõrd süvvä, kis tuud kand?
Kui tõõsõ põrssapraati parksõ,
sis mullõ anti põrssahand.»

Põrssahanda ma hinda küll korgõlt, eriti hapniide kapstiidega, aga vitsu es tahtnu kuigi vasta võtta. Tuu om, nigu põrõlt üteldäs, perevägivald.

Milles nuu rahvalaulõ laulja (tegijä) sis sinnä mehele nii hirmsalõ himustiva? Siin om määnegi kala sisen, nigu põrõlt ültäs. Äkki oll’ vanast paarirahva läbisaamine jupp maad paremb, kui tä põrõlt om. Mis võisõ tollõ põhjus olla?

Kõgõpäält: vägivald ei sünnü ilma tülüldä. Meil ei registreeritä tülüsid, ainult vägivalda. Kiä tülü üles kakk, tuu kedägi ei huvita. Kiä edimädsenä kässipite kallalõ tulõ, tuu kah ei huvita. Politsei vii egäl juhul ärä mehe ja asi lätt kirjä naistõvastadsõ vägivallana. Määnestki uurmist ei toimu. Sääne praktika ei soodusta kuigimuudu vägivalla vähänemist.

Kuis vanast oll’? Peremehe asi oll’ vällänpuul kotu asju aia, pernaasõ karmanin olli aidavõtmõ ja pliidi pääl pann ja pada. Tuu, kiä süvvä tege, tollõ käen om hää suur ports võimu. Ei olõ vajagi suud pruuki, söögi kaudu saat viil parembalõ mõista anda, mia asjast arvat. Põrõlt om vana tüüjaotus är häötet vai esi häönü. Naasõ ei tiiä tihtipääle esiki, midä tahtva, aga pandva hirmsalõ pahas, kui miis ei tiiä. Vai kas tuu miiski alati hindäst aru saa.

Imelik asi: ma ei tiiä üttegi naist, kiä mehe vägivalla peräst elu olõs jätnü (kuigi noid kimmäle om). Küll tiiä ma kattõ miist, kiä naasõ käest kõik aig tappa ja tuuläbi hukka saie. Kui põrõlt tuust kõnõlda, kaos kullõjiil kõrvakuulmine är. Kui teooria ja fakti ei klapi, sis toda halvõmb faktele. Kuigi: teooriat vist ei olõki.

Pulga Jaan

Koduvägivallast2020-10-19T17:27:31+03:00

Pindise Toomas: uma majandus ja kultuur omma Võromaa jaos kõgõ tähtsämbä

Seo kuu alostusõst om Kaitsõliidu Võromaa malõva päälik Pindise Toomas. Uurimi vahtsõ pääliku käest, määndse omma timä mõttõ Kaitsõliidust, riigi kaitsmisõst ja Võromaast.

Määndse inemise Kaitsõliidu Võromaa malõvan omma?

Võro mallõv om esimuudu. Tan om meil võrokõisi, a Võromaa malõva all omma ka seto. Naa kats kultuurirahvast piät ütenkuun võitlõma ja riiki kaitsma. Meil om kolm struktuuriüksust: Võro mallõvkund, Antsla ütsikkompanii, Rõugõ-Vahtsõliina kompanii üten Verska setodõga. Staabirahvas, kes Võrol om, omma palgalidsõ, ülejäänü kõik omma vabatahtligu.

Kas Kaitsõliitu vahtsit liikmit kah pääle tulõ?

Tulõ. Õnnõ noid võisi rohkõmb olla. Neo, kiä omma, läävä pisu vanõmbas ja noorõmbit saia joba kroonuteenistüste ja sis viil Kaitsõliitu lätt iks egä aastaga rassõmpas.

A Kaitsõliidul omma uma nuuriorganisatsiooni: noorõkotka, kodotütre. Noidõga om hää kuuntüü ja säält iks tuud vahtsõt põlvkunda tulõ. Käävä är uma aoteenistüse ja säält joba Kaitsõliidu teenistüste edesi. Vai sis Naiskodokaitsõhe.

Kuis noorõ omma, kas nä omma sama kimmä võitlõja, ku ti olliti noorõst pääst?

Eks hindä jaos olõ esi iks kimmämb ku noorõ, a nooril omma jäl uma hää küle. Täämbädse ao tehnika ja asjuga omma nä rohkõmb kursin ku vanõmba inemise. Ja eks nuu vahtsõmba tegemise lääväki iks rohkõmb IT ja elektroonika valdkunda. Noorõ omma aktiivsõ ja huvitõdu, ku mõistat näid ummi tegemiisiga üten haarda.

Et ku tulõ droonisõda vai küberrünnäk, sis või nuurist pall’o api olla?

Jah, tuu om näide leib. Nä istvagi õnnõ noidõ säädmide takan ja näpvä nuppõ. Hindäl ei tulõ kõik ekraanias’a egä kõrd vällä, nuuriga om asi tõõnõ.

Kuis ti elo käü säändsel keerolidsõl aol, ku egä päiv tulõ uudissit, et koskil nõsõs jäl tülü vai nakkas sõda pääle. Mis meeleolon Kaitsõliidu inemise omma?

Kaitsõliit iks võtt asja positiivsõlt. Ja ka riigikaitsmist opitas egä päiv, tetäs praktikat ja har’otuisi. Muidogi Covid ja säändse as’a hirmutasõ. A mi olõmi kaenu, et saami kõik uma tegemise välän tetä ja niimuudu, et rahvas väega suurõn pundin kuun ei olõ. Olõmi oppuisi aol lakja hajutõt.

Kas Covid om kõvõmb oht ku näütüses idanaabri?

Ku nii edesi lätt, sis võiolla saagi Covid suurõmbas vainlasõs ku ülepiiri-vainlasõ. Loodami kõgõ parõmbat, a näüs, kuis lätt.

Kas oht ida puult om suurõmb ku inne vai väikumb ku inne, vai om jäänü samasugutsõs?

No ida puul sündüvät tulõ iks silmän pitä. Ei jää oht vähämpäs ja ei jää tä ka säändses paika, nigu tuu om. Sõda ja tõsõ kriisi muial näütäse, et ei saa mi kah tan väega rahulikult võtta. Silmä-kõrva piät valla olõma ja kõik aig piät kullõma, mis säälpuul sünnüs. Esi piät kah kõgõ valmis olõma, et õigõl aol jõvvas kas püssä ala vai lahingut vasta võtta.

Mis tege murõt, ku kaet Eesti kaitsmist?

Kõgõ tähtsämb om, et mi uman hingen tundnu, et kõkkõ tulõ tetä esi ja esihindäle. Ei tulõ kiäki tõnõ sinno avitama, ku sa esi midägi ei tii. Iks piät esi tegemä. Tuu ei piäki olõma sõalinõ tegemine: lagja pinnaga riigikaitsõhe saa ekämuudu mano panda, kes kuis mõist. Säälhulgan IT-inemise ja majandusinemise, kes saava ummi tarkuisiga tukõ. Kõik saava abis olla. Esi tii kah lisas tüüle niipall’o, ku jõvva, ka vabatahtlikuna.

Kost Sa peri olõt?

Sünnü- ja latsõpõlvõkotus om Lasval, olõ põhiao iks tan Võromaal elänü.

Mõnõ aasta iist võtit iist ka ütte Uma Pido matka. Mis tuust om miilde jäänü?

Vahva seltskund oll’ meil üten ja kõik tuu Uma Pido matkasari oll’ väega põnnõv. Perän saimi Umal Pidol kokko kah. Iks om hää miilde tulõta aoluku vai tuud, mis köüdet kihlkundõ vai muu säändsega. Noid tiidmisi tulõ ka tõisilõ edesi anda.

Määne om Võromaa tulõvik?

Võromaa rahvas om tukõv, elo iks lätt parõmbas. Loodami, et Covid meid suurt ei mõota, et iks saami tan majandusõ ja uma kultuuriga edesi minnä. Nuu omma kõgõ tähtsämbä as’a.

UL

Pindise Toomas: uma majandus ja kultuur omma Võromaa jaos kõgõ tähtsämbä2020-10-19T17:24:56+03:00

Viil üts hipilaagri?

Teedüs, et timahava Lindora laatu ei tulõ, om tekütänü egäsugumaidsi juttõ. Olõ kuulnu, kuis lätläse omma joba Lindoran laagrin ja et ega taa laat är jäiä ei saa. Käve laadaplatsi pääl 10 päivä inne simunapäivä kaeman, es näe sääl üttegi lätläst ega ka kedägi muud. Oll’ õnnõ silt, mis ütel’: laat jääs är.

Om õigõ, et sääne laat om Lindora tiiristin jo satu aastit egä aasta simunapääväl olnu, huulmada tuust, kas kiäki tedä kõrraldas vai ei. Siski om selge, et kõrraldamada ei panta sinnä vällä näütüses kemmergit. Ja arvada om, et politsei ja tervüseammõt pidävä tuul pääväl laadaplatsil silmä pääl.

Seost suvõst om ammõdivõimõl Antsla kandist kogõmus hipilaagriga. Sääl keeleti rahva kogonõminõ är ja 50 hipit otsõva hindäle vahtsõ paiga, nika ku laagri är vaibu. Tuu pääle, et ammõdivõimõga võiva tulla sekeldüse, võinu märki ka suurõmba laadahuvilidsõ, kiä arvasõ, et laat är jäiä ei saa. Säändsele tähtsäle traditsioonilõ es olnu väega hää reklaam tuu, ku mi ildampa saami lukõ Lindora laada koldõst. Tuu olnu peris jälle.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Viil üts hipilaagri?2020-10-19T17:22:19+03:00

Rõugõ muinastalo videofilm ravvaaost

Rõugõ muinastalo om valmis saanu video «Rõuge muinastalu. Retk rauaaega», miä kõnõlõs Rõugõ kandi elost 1000 aasta iist.

Filmin kõnõldas sepätüüst, tina ja pronksi valamisõst, soomaagist ravva sulatamisõst. A et raud oll’ tuudaigu kallis, sis inämbüs tarvilikkõ asju tetti iks puust ja puukoorõst. Viil om juttu tuust, kuis süvvä tetti ja midä süüdi: terävilä kõrval olli tähtsä herne, ua ja läädsä. Lihha saadi päämidselt umast kodoeläjäkar’ast, suur jago elämisen vaiamineväst rõivast tetti esi.

Tsipa näemi ka, kuis eleti, küteti ja maati. Saami teedä, et muu ilmaga käve kauplõminõ, päämidselt müüdi välläpoolõ eläjänahku.
Filmi saa kaia internetin kodolehe muinastalu.ee pääl.

UL

Rõugõ muinastalo videofilm ravvaaost2020-10-19T17:19:46+03:00

Lasval peeti maatiatridõ päivä


Minevä pühäpäävä peeti Lasval 17. Võromaa maatiatridõ päivä. Pääväl asti etendüsega üles Lasva rahvamaja näütetrupp «Häänali», Loosi külätiatri, Puiga rahvamaja näütetrupp ja Sulbi külätiatri. Etendüisi kotsilõ andsõ uma arvamisõ žürii, kon olli Lunga Inge, Pajuri Aire ja Ulsti Ingrid. Pildi pääl and Lunge Inga Lasva rahvamaja näütetrupilõ oppussõnnu. Rahmani Jani jutt ja pilt

Lasval peeti maatiatridõ päivä2020-10-19T17:16:55+03:00

Märdikuu edimäne nätäl om võro keele nätäl

Joba 16 aastakka peetäs märdikuu edimädsel täüsnädälil võro keele nädälit. Tuu tähendäs, et nädäli joosul saa võro kiilt kuulda inämb ku hariligult. Võro keele nädälit kõrraldas Võro instituut, a üten lüü nädäli tegemiisil hulk inemiisi ja asotuisi üle Vana-Võromaa ja kogo Eesti.

«Võro keele nädäli pidämine sai alostusõ 2005. aastagal, ku oll’ Võro instituudi 10. hällüpäiv. Märgotimi sis, kuimuudu taad tähüstä suurõmbalt, et võro kiil olnu rohkõmb pildi pääl. Edimädse võro keele nädäli aigu teimi kleepsukampaania «Tan või pruuki võro kiilt». Noid klepse om täämbägi mitmõl puul nätä,» tulõtas tuukõrdnõ instituudi päälik Eichenbaumi Külli nädäli pidämise alostust miilde.

Märdikuu alostusõn peetäs võro keele nädälit tuuperäst, et sis om koolõn aigu võrokeelitsit üritüisi tetä: koolivaheaig om läbi saanu ja jõuluaig ei olõ viil käen. Kooli ja latsiaia omma täämbägi tähtsämbä asotusõ, kon võro keele nädälit suurõmbalt peetäs. Võro instituudi direktri Kuuba Rainer löüd, et võro keele nädälil võinu nuu koolioppaja, kiä võro kiilt mõistva, ummi ainõtunnõ kah võro keelen anda. Viil kuts tä üles kõiki asotuisi ja ettevõttit tuu nätäl inämb võro kiilt pruukma. «Võro keele nädälil võinu kõik asutusõ ja ettevõttõ pitä kuunolõkit, kundõdõga kõnõlda ja kirju kirota võro keelen. Mõnõ aasta iist om meil tuust hää näüdüs, ku tuukõrdnõ Põlva maavanõmb Taro Igor andsõ vällä võrokeelidse maavanõmba kõrraldusõ,» seletäs Kuuba. Viil kuts tä üles tuu nätäl võrokõisi lippu vällä pandma.

Timahava vahtsõ vungiga

Timahava plaanitas võro keele nädälil hulga säänest midä varatsõmpilgi aastil. Näütüses lätt edesi kuuntüü Vikerraadioga, kost tuu nätäl saa kuulda pall’o inämb võro kiilt ku muido. A plaanin om ka hulga vahtsõt. Näütüses võro keele agendi kampaania ja mäng «Võrokõsõ välläkutsõ».

Minevädsen Uman Lehen vällä kuulutõt võro keele agendi kampaania läts’ suurõ huuga käümä. Tähtaos andsõ hinnäst üles ligi 250 inemist, kiä plaanva võro keele nädälil agenditüüd tetä.

Võro keele nädälil näüdätäs ka vahtsit võrokeelitsit välläandit. Kõgõ tähtsämb noist om võro vanasõnno raamat. «Eestin om vannusõnnu korjatu joba jupp aigu, üle riigi egäst kihlkunnast. Kalla Urmas otsõ vannusõnnu andmõbaasist vällä säändse vanasõna, miä omma Vanalt Võromaalt üles kirotõdu. Tull’ vällä, et mõnõ omma säändse, midä muial Eestin ei olõ, mõnõ omma tuntu ka muial Eestin, a Võromaal tsipa tõistmuudu,» and Kuuba Rainer aimdust, midä vahtsõst vanasõnaraamatust löüdä või. Vanasõnaraamadu ettenäütämisel plaan Võro draamastuudio tetä Võromaa vanasõnno perrä väiku tiatrikava.


Võro draamastuudio valmistas hinnäst prooviruumin võro keele nädälis ette. Plaanin om tetä väiku kava vahtsõ vanasõnaraamadu perrä ja tuu raamadu näütämisel ette kanda. Draamastuudio nuuri juhendas näütlejä ja lavastaja Tagametsa Tarmo. Rahmani Jani pilt

Hulga võro kiilt saa kuulda ka muusõumõn. Vana-Võromaa kultuurikuan tetäs pidolidsõlt vallalõ võro keele aoluu näütüs. «Olõmi tuud mitu aastat sinnä ehitänü. Nätä saa keele aoluku alatõn keelepuust ja kiränäüdüssist kooni vahtsõ aoni vällä. Et kuis taa võro kiil ülepää tegüsi, midä võro keelen om tettü ja midä põra tetäs,» kõnõlõs Kuuba Rainer.

Latsilõ saa tuu nätäl valmis lavvamäng «Hummogust õdaguni», midä saa mängi vürfli ja nuppõga. Plaan om sääne, et koolilatsilõ tetäs veidü keerolidsõmb, latsiaialatsilõ tsipakõsõ lihtsämb lavvamäng.

Võrokõsõ välläkutsõ

Vahtsõnõ mäng om tett ka suurilõ inemiisile, tuu nimi om «Võrokõsõ välläkutsõ». «Ku olõt hädän tollõga, et piät võro keelest luku külh, a tunnus keerulinõ, minkast pääle naada, and taa mäng mõttit,» seletäs mängo iistvõtja Laanõ Triinu. «Omma egäsugudsõ põnõva ülesandõ ja nä ei olõ sukugi rassõ täütä. Hää om ka tuu, et kiäki ei panõ hindit, sa esi hindat hinnäst. 16 ülesannõt om parasjago, võit tetä kõik är, a võit ka vällä valli õnnõ nuu, miä miildüse,» kuts tä kõiki võrokõsõ välläkutsõn üten lüümä.

Võro keele nädäli kava ja muu teedüs om Võro instituudi kodolehe wi.ee pääl.

Rahmani Jan

Kae tast mängu «Võrokõsõ välläkutsõ»:

Märdikuu edimäne nätäl om võro keele nätäl2020-10-19T17:15:21+03:00
Go to Top