Parm tsuskas: seenekaamõra


 

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Parm tsuskas: seenekaamõra2020-09-21T19:45:21+03:00

Maolda nali

Mille hamba omma kõllatsõs lännü?

 
Hambaarsti infoliini pääl kõlisõs telefon:

«Halloo! Mul om sääne murõ, et hamba omma äkki maru kõllatsõs lännü!» seletäs kõlistaja.

«Suitsu tiiti?»

«Ei tii!»

«No sis ei mõista ma muud arvada, ku süküs om kätte jõudnu ja kõik piätki kõllatsõs minemä,» rahustõdas infoliini pääl kõlistajat.

Maolda nali2020-09-21T19:44:08+03:00

Muda Mari pajatus

Sügüse sünnüpäiv

 
Ma kuuli raadiost, et kõgõ ohtligump asi tervüsele om sünnüpäävä pidämine. Kiä viil haigõs olõ-i jäänü, tuu saa säält iks halva haigusõ külge. Selle piässi kõik istma ütsindä ja puutripito pidämä. A kavva noid nutisünnüpäivi ka jõvvat pitä, keväjä jo sai viländ.

Selle tulõ naada sünnüpäivi pidämä nüüd vahtsõt muudu: näütüses om päävä asõmõl sünnüpäävänätäl vai eski sünnüpääväkuu. Egä katõ nädäli takast tulõ kor’ada kõik hällülatsõ kokko. Kiä plaanva sünnüpääväpito pitä, pandas tõisist eräle. Nä piät võtma jo aigsahe kats nädälit puhkust. Katõ nädäli söögikraam ja joogipoolis antas üteh, ni saadõtas nä är kohegi ütsikuhe maaelämiste. Katõ nädäliga jõud pito panda ja pää är paranda ja ku kiäki jääski haigõs, sõs jõud terves kah saia. A ülejäänü Eesti inemise jääse terves.

Pääliinah arvatas kül vastapite. Sääl pantas kuulõ kinni ja tetäs üüklubi vallalõ. Jo sõs piät latsõ kooli asõmõl juuma minemä.

Muda Mari pajatus2020-09-21T19:43:10+03:00

Tossu Tilda pajatus

Eläväst luudusõst

 
RMK ehk riigimõtsa majandamisõ keskus piät silmä pääl pidämä tima ala pääl olõvil tulõplatsõl. Tulõpuu tuvvas kohalõ, et mõtsa es rüüstätü. Üte kotussõ pääle ilosa järve man puid tuvvõn jäi RMK-miis sääl puhkavidõ nuuri miihiga juttu ajama. Juttu tull’ suvõl Koiva jõõ lähkün sisse säädnüst vikakaarõ seltskunnast. Näide tulõk mi kanti käve suurõ käräga, perän es kuulõ näist midägi. RMK-miis sellet’, et tuli oll’ näil kõik aig palanu, egä päiv pidi tulõpuid vidämä. Ja jutu lõpus ütel’ viil: «Nii pall’o pallit naisi ma ei olõ viil ütekõrraga nännü.»

Üts järve veeren olnuist miihist kõnõl’ taa jutu koton umalõ naasõlõ edesi. Naanõ naas’ lõbusalõ naarma, sis ütel’: «Tuli piät palama ja mõtsa hoitma, tuu jaos tulõ iks silm pääl pitä. A ku silm näge viil midägi muud, ega säälgi midägi halva es tohtnu olla. Üts luudus kõik.»

Tossu Tilda pajatus2020-09-21T19:42:22+03:00

Kogõmalda moodulidsõ pöksi

Ütskõrd kutsõ sõbõr mu kalalõ. Tükk aigu ollimi joba sääl olnu ja ütekõrraga visas’ sõbõr kogõmalda uma õngõkonksu mu pökse külge kinni. Mi es saa kuikimuudu toda säält kätte.

Viimäte löüdsemi klaasikilda ja lõiksimi õngõkonksu säält vällä.

Pöksi olli är lahutu ja sinnä jäi kats suurt mulku. Niimuudu kogõmalda sai hindäle vahtsõ ao moodulidsõ pöksi.

Rämsoni Oliver-Sten

Kogõmalda moodulidsõ pöksi2020-09-21T19:40:50+03:00

Hirmul suurõ silmä

Mul om väega hää naabrimemm üle koridori. Tä om kõik aig hoolõn, kuis ma uma haigusõgõ hakkamõ saa. Kas vai hõikas ussõ vahelt: kuis tervüs om? Memme tuudu lilli omma kah tihtsäle mul vaasin.

Oll’ vanavanõmbitõ päiv. Memm tull’ mullõ ijätüsege küllä, et pühhä pidädä. Seimi ijätüst ja aimi juttu. Perän kaimi viil arvutist pilte. Nii tuu aig läts’ uma tunn-puultõist. Ütekõrragõ mul ussõkell. Mõtli viil, kes tuu tulla saa, meil om trepikua uis jo lukun. Ussõ takan olli memme tütär uma tütrege. Ollivõ väiga tõsitsõ. Tütär küsse imä perrä ja kuun lätsi nä memme poolõ.

Mõnõ ao peräst tull’ memm mullõ kõnõlõmõ, mis juhtu. Latsõlatskõnõ oll’ tahtnu vanaimäle õnnõ suuvi, a kiäki es võta telefoni vasta. Tarõ akõn oll’ valla, tä kuuldsõ helisemise alla är ja nakas’ pelgäme, et vanaimäge om midägi juhtunu. Helistänü sõs imäle kodu Osulalõ. Tuul oll’ võti olõmõn. Ku imä siiä jõudsõ, tullivõ üles, kortõri uis vallalõ, tarõ tühi, vannaimmä koskil. Olli otsnu keldrin ja poodi man. Viimäte oll’ tulnu miilde, et äkke om naabri puul.

Perän ma mõtli, et telefoni piät iks egäl puul üten hoitma, kas vai peldikun. Tedä või kõgõ vaia minnä, esieränis mivanutsil vanul kännõl. Eks näil oll’ kah perän hää miil, et närviline ja segäne lugu õnnõlikult lõppi.

Niklusõ Mare

Hirmul suurõ silmä2020-09-21T19:40:18+03:00

Kõrvahalu pästse elo

Taa luu kõnõl’ mu kadonu tõõnõpuul Asta tuul aol, ku mi ütenkuun ello alostimi. Ku saimi mõlõmba tüükotusõ ja kortõri ahoküttega maamajja Mitšurini kolhoosi Villändi rajooni. Aasta oll’ sõs 1964, ku põlinõ Põlvamaa tsura, 29 aastat vana, essü är Mulgimaalõ ja es lövvä tükül aol kodotiid. A tuust ma es taha kõnõlda, läämi edesi.

Kortõr, kohe mi sisse kolisimi, oll’ tükk aigu tühält saisnu. Ku ahjo vai pliidi ala tuld tegemä naksit, nakas’ hirmsalõ savvu sisse ajama. Egäs muud, ku pidi sakstõlõ tuupi pakma – ja asi sai kipõlt kõrda.

Vet nii om, et üts juhtuminõ vii tõõsõni. Tuu olokõrd tulõt’ Astalõgi miilde timä latsõpõlvõ läbielämiisi.

Pere elli väikuliina Suurõ-Jaani väikun majan. Esä oll’ priitahtlik pritsumiis. Timä jaos oll’ pant sääne kell saina pääle, et ku koskil om tulõkahi, sõs nakkas tirisemä ja sõs piät kipõlt platsin olõma, uma kamando man. Imä olnu lihtsäle uulidsapühkjä. Nigu Asta ütel’: hobõsõjunni korjaja. Tuul aol oll’ põhilinõ transport hobõsidõga.

A ütskõrd pidänü vanõmba mitmõs pääväs maalõ sõitma ja latsõ jäetü ummapääd koto hoitma. Suurõmb vastutus jäi Asta pääle, timä oll’ latsist kõgõ vanõmb. Näid oll’ kolm sõsarat: Asta, Aino ja Liisi. Asta vannus võisõ olla nii 11–12 aasta kanti, tõõsõ sõsara riburata pite noorõmba. Liisi oll’ kõgõ noorõmb – pesämuna.

Oll’ varahanõ hummok, tõõsõ latsõ magasi viil magusat und, a Astal oll’ uni är lännü. Tä tahtnu tuld pliidi ala tetä, a tuli es taha palama minnä. Pruumnu mito kõrda ja ku puu es võta tuld, sõs pandu siibri kinni ja lännü tõisi kõrvalõ vahtsõhe magama.

Ja uni tulnuki pääle, a pall’o es saa magamist nauti. Täl oll’ kõrv nakanu hirmsalõ haltama ja heränü vahtsõhe üles, pää uimanõ ja silmä kipitäse. Ruum pakso savvu täüs… Ajanu kipõstõ tõõsõ sõsara üles ja kupatanu vällä värskit õhku hingämä.

Löönü sõs kõik ussõ-aknõ peräni ja siibri valla. Vet tulõl olli uma plaani ja osalt saigi noid täüde viia – tuli läts’ palama, a elosit hingi es saa üten viiä. Kuimuudu tuulutõdi kah noid eloruumõ, a tuu es avita. Ku vanõmba kõrd kodo jõudsõ, oll’ imä edimäne küsümüs: «Mis savvuhais tan om?»

Varjaminõ ja vasminõ es avita – tull’ kõik ette kanda, miä oll’ juhtunu. Aknõkardina, rõiva ja esiki saina – va reeturi – andsõva vällä.
Asta sündü 2. märdikuul, tuu om kallendrin hingipäiv. Timä oll’ väega hingeline ja ettenägejä. Nigu luust lukõ sai, ka sangar, kiä pästse hindä ja tõisi elo.

Säinasti Enno


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Kõrvahalu pästse elo2020-09-21T19:39:20+03:00

Priinime lugu: Kasak

Seod nimme kand Eestin 316 inemist, lisas om 16 inemisel nimekuju Kassak. Priinimmi pandmisõ aigu panti taad õnnõ Liivimaal, kokku 28 mõisan, noist neli Pärnumaal, kümme Villändimaal, ütessä Tartumaal ja viis Võromaal. Edimäne kirjapandminõ oll’ kas reegli perrä vana kiräviie Kassak vai sõs algusõst pääle Kasak, midä sõski mitman suguvõsan om vahepääl Kassak kirotõt. Üten paigan Pärnumaal oll’ algkujus Kasack.

Täämbädsel pääväl tundas kasakit päämidselt ku rahvanimme (edimält vaba talupoja Vinnemaa lõuna- ja hummogupiire pääl), a vanõmban mi naabrusõ vinne keelen oll’ sõna казáк päämäne tähendüs ’sulanõ, aastapalgalinõ’. Mi keelen om vinne sõnna kõik aig tunnõt, tähendüsi om aoga manu tullu. Wiedemanni sõnaraamatun üteldäs, et kasak ku rahvanimi ja kasak ku kohtutiindre, hainaritsikät om kutsut – hainakasak. Tsaari sõaväe ratsamehe ja vallakasagu (käskjala) tähendüse omma arvada noorõmba ku priinimmi pandminõ.

Üten kotussõn Rapla kihlkunnan panti priinimes ka põh’aeesti muudu sõna (kasakas), kiräpildiga Kassakas, a tuu nimi om vällä koolnu.

Võromaa nimepandmisõ kotussõ olli Mõnistõ Harglõn, Krabi, Viitinä ja Vahtsõ-Kasaritsa Rõugõn ja Võro mõisa Põlva kihlkunnan.

Mõnistõ nimi om tõist peritollu ku tõsõ, selle et taa om pant hoobis talunime Kasa perrä. Viitinän panti seo nimi (kujul Kassak) Härämäel, Kasaritsan Kolereinu külän. Võro mõisa Kasagu nimi panti Navi külän.

Tunnõtuist võrokõisist Kasagu Enn (tähetiidläne, tarkusõarmastaja ja Võro instituudi edimäne direktri) om uma nime saanu hoobis Mulgimaalt Tarvastust peri edevanõmbilt. Täämbäne päiv omgi õkva Ennu 66. sünnüpäiv. Tõnõ tunnõt võrokõnõ Kasagu Olev (s 1926) om nime saanu Krabi Hansuli talust peri suguvõsast.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Kasak2020-09-21T19:37:33+03:00

PÄÄHÄMÄÄRMINE. Leevänätäl Karilatsi vabaõhumuusõumin 5.–9. rehekuul

Oktoobri om rehekuu teedäki tuuperäst, et vanastõ olli õkva sis põllu- ja aiatüü tettü ni sai alosta rehepesmisega. Tuu tähend΄, et sai pruuvi uudsõt. Karilatsi vabaõhumuusõumin om rehekuu alostusõn õks leevänädälit peet. Nii või üldä muusõumitunni kotsilõ, kon kõnõlõmi leeväst, leeväviläst ni leeväga köüdetüist kombist.

Leib om eestläse põhisüük, kõik muu om leeväkõrvanõ. Kas tuu om nii viil täämbä kah? Arvada olõ-i. Täämbädsel pääväl ostõtas leib perele harilikult poodist. Õga aastaga tulõ mano noid, kiä esi leibä küdsäse. Võta külmäkapist juurõtusõ, lasõ paar tunnikõist tarõõhuga harinõda, panõ mano rüäjahu ni leüge vii… Noh, midä imeht sääl õks – kõik nigu vanal hallil aol, õnnõgi küük om helle ja apar, leeväkauss kerge käen hoita ja ahi lätt lämmäs väega kipõstõ. Nii ei mõistaki leevä lavva pääle joudmisõst inämb mõtõlda ku aigu ja vaiva tahtjast tüüst. Massin künd ja külb, massin niit ja pess, massin jahv ja pakk ni küdsäjä lätt ja ost tarviligu kraami, minkast leibä tetä, olkõ tuu sis jahu, tainakauss vai küdsämisahi.

Muusõumi, esieränis aoluumuusõumi omma olõman tuuperäst, et mi aig-aolt kaenu tagasi kavvõmbahe lännühe aigu. Karilatsi vabaõhumuusõumi leevänädäli tunni avitasõ kõrrakõsõs jõuda sinnä peris vanna aigo, ku perreimä tõi riidi õdagu mõhe aho kõrvalõ, pand΄ rüäjahhu ja leüget vett viimädse leeväteo juurõtusõkaku mano, sääd’ anomalõ puhta räti pääle ni jätt΄ hummõnist päivä uutma. No omgi pernaasõl kuun perremehega aigo kõnõlda leeväluku, kõndi tunnin olõjidõga kuun läbi tii viläteräst leevätükükeseni, kaia vanno tüüriistu, võtta mõni tüügi ette. Vana maja, tõistsugudsõ lõhna ja helü ümbretsõõri ja omgi tunnõ, et olt joudnu kavvõndahe lännühe aigu. Lihtsäle ei mõtlõ, et kunagi oll΄ nii, a tunnõt: ma olõgi tan.

Leevänätäl Karilatsin käü 5.–9. rehekuuni. Et tuust ossa saia, kõlista Karilatsi vabaõhumuusõummi telefoni 797 0310 vai 5801 8601 pääle vai kirota e-kiri polvamaa@wi.ee. Rohkõmb teedüst saat muusõumi kodolehe päält karilatsimuuseum.ee.

Luude Marge

PÄÄHÄMÄÄRMINE. Leevänätäl Karilatsi vabaõhumuusõumin 5.–9. rehekuul2020-09-21T19:34:21+03:00

Heibergi ja Contra päiv Urvastõn

10. süküskuu 2020. Urvastõ kandin kõnõldas luulõtajast Heibergi Mariest, tetäs väiku matk Heibergi sünnütarõ paiga pääle ja täämbädse ao luulõtaja lugõva ummi luulõtuisi. Ilosal pääväl om illos päälkiri: «Heiberg ja Contra – üte Urvastõ latsõ».

Luulõ ja luuminõ om midägi säänest, miä jätt inemise sisse tundidõ-kildakõisi. Esiki ku sõna meelest läävä, jääs mälehtüs tuust, miä süvembält pututas, kohegi alalõ. Püvvä mõnõ kildakõsõ, miä tuust pääväst sisse jäi, kirja panda.

***

Sügüsene Urvastõ kerigupark. Õkva nakkas vihma sadama. Pingi, mikrofon, paras hulk kiränikkõ, koolilatsi ja muid huviliidsi. Koolilatsõ lugõva Heibergi luulõtuisi. Tuul puhk, a vihma viil ei sata. Luulõtaja Ellmanni Joanna tege väiku ettekandõ Heibergi Marie elost. Noorõn iän pall’olubavit, a kurbõ luulõtuisi kirotama naanu Heibergi saatusõs saa õnnõlda ja vastamada armastus, miä vii meele pääst. Nii lätt õnnõdu luulõtaja elo perämäne puul müüdä haigõmajan ja Eesti-ao tõõsõn poolõn arvatas, et tä om ammu ärki koolnu. Periselt koolõs 1890. aastagal sündünü Heiberg 1942. aastaga radokuun.

Olõ-i ka Urvastõ rahval Heibergist pall’o mälehtüisi. Niipall’o om perreperimüs täämbädse pääväni toonu, et ku Heiberg joba luulõtaja oll’ ja kodokandin käve, sis lihtsä rahvaga tä väega juttu ajama es tulõ.

Jutu mälehtüssamba man kõnõldu, liigutas edesi vahtsõ kogokunnalava mano, kon süvväs saia ja piirakit ja juvvas tsäivett. Vihma ei nakkagi sadama, hoobis päiv tulõ vällä.

***

Vällä tulnu päiv and huugu väikulõ matkalõ. Tuu om iks paar verstä jalotamist muast külätiid pite, kon saa sõita õnnõ villissega. Õnnõs om üts sääne vanaaolinõ maastigumassin kostki löütü ja nii saava nuu, kiä nii pikkä tiid uma jala pääl kõndi ei kannata, kah matka läbi tetä.

Jalaga käüjil ei olõ kipõt kohegi. Uuritas siini, talokotussit ja kor’atas üles kündlepurkõ, midä tsirgu omma surnuaia päält lakja vidänü. Et inämbüs matkajist omma kiränigu, om ka jutu seen rohkõmb tundõjuttu ja mõnigi matkalinõ kujotas hindäle täpsele ette, kost ja kuimuudu Heibergi rassõ mõttõ alostusõ omma saanu. Heibergi sünnüpaiga man om kinä jupikõnõ kivimüürü ja tuu man tetäs pilti. Päiv paistus lämmäle, tuul om vakka jäänü.

***

Kinä pääväkese kolmas osa vii rahva Urvastõ seldsimajja. Tan om luulõõdak, midä hariligult om peetü keväjä Contra sünnüpäävä aigu.
Üles ast kümmekund luulõtajat, inämbüisi lustiliidsi ja laululiidsi tekstega. A mõni etteloet lugu pand ka heiberglikkõ murõmõttit märgotama. Luulõtajidõ hulgast jääs kõrvu norralanõ Rangb’y B’yvind, kiä om opnu är nii eesti ku võro keele ja lugõ umma võrokeelist luulõtust keelest, murdõst ja armastusõst.

Ja sis, ku pia kats tunni om luulõtuisi ja laulõ kullõldu, saa kirändüslik neläpäiv Urvastõn uma kipõ otsa. Kiränigu saadõtas är bussi pääle.

Päält väikut lehvitüst bussirahvalõ säe minekit. Mõtsa vahel tulõ auto ette tii pääle suur sarviga põdõr ja ei taha iist är minnä. Om tuu määnegi märk?

Rahmani Jan


Mälehtüstahvli Heibergi Marie sünnükodo paiga pääl. Seo tahvli jaos ehitedi 1965. aastagal laonu Siimu talu popsitarõ kotussõ pääle jupikõnõ kivimüürü. Kiränigu ja muu huvilidsõ teivä Heibergi sünnükodo mano väiku matka. Rahmani Jani pilt


Heibergi mälehtüssamba man Urvastõ kerigu pargin. Pildi pääl luulõtaja Contra ja raamadukogohoitja Telli Saima. Rahmani Jani pilt


Seldsimaja luulõõdagul astõ tõisi siän üles Ellmanni Joanna, kiä päivä oll’ tennü väiku ettekandõ Heibergi elost. Rahmani Jani pilt

Heibergi ja Contra päiv Urvastõn2020-09-21T19:32:08+03:00