Parm tsuskas: kar’alaskmisõpäiv

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Parm tsuskas: kar’alaskmisõpäiv2020-04-21T13:58:44+03:00

Muda Mari pajatus

Olõmi kõik veterani

Ma kuuli raadiost, et täämbä om veteranipäiv. Riigilipp tõmmatas vardahe ja peetäs avvu seeh noid inemiisi, kiä omma parõmba maailma iist võidõlnu. Üle kuu ao om Eestih olnu ka sõda silmäga nägemädä vainlasõ vasta.

Tuugiperäst, et vainlast nätä olõ-i, piät egäüts meist egä päiv valvõl olõma.

Nii mi olõmigi kõik sõaveterani. Ma olõ veteran ja sa olõt veteran. Mi kõik olõmi veterani, kiä ega päiv pidävä umaette suurt võitlust parõmba ja tervembä maailma iist. Mi ainumanõ relv om näomask. Kellel om mask. Ku maski ei olõ, sõs tulõ sõtta minnä pallidõ kässiga vai pall’a näoga.

Ma mõtli esi vällä hää plaani, kuis kõgõ kergembä vaivaga mask valmis tetä. Ummõlda ma mõista-i, a mul om kapih elo joosul kogonu mito tissivesti. Ku tuu poolõs lõigada, saa üts mask mullõ ja tõõnõ vanamehele. Kumm külge ja tsuska näo ette. Ku polstri om vaihõl, sõs om tuu mask kimmämb viil ku nuu rohopoodi uma. Ilosamb kah.

Nii et, hää veterani, kiä viil ilma sõariistalda om, minke mõsukapi mano. Säält saa.

Muda Mari pajatus2020-04-21T13:55:37+03:00

Tossu Tilda pajatus

Hindä kaitsminõ

Hindä kaitsmisõ teemä om esieränis tähtsä parhilla, ku meid om ründämä naanu jälle koroonaviirus. Kas saa luuta kässimõskmisõ, tarõn püsümise ja rahva seen ollõn Hiina kalli tolmumaski pääle, tuud võit esi arvada. Abis om iks, nigu üteldäs.

Üts mu tutva kõnõl’ uma kogõmusõ perrä, et Vinne aol olli eski oktoobrilatsil võistlõmisõs koton ummõldu verevä ristiga pauna, kon seen marlimask. Täüsinemiisil oll’ asi karmimb. Meelen om suvi, ku Võrolõ tull’ suur kari tsiviilkaitsõ tegeläisi, kes mitmõl puul liinan kontrolsõ, kuis mõistami hinnäst kaitsa. Stopperiga võeti aigu. Päämine oll’ gaasimaskõ kipõ päähätõmbaminõ.

Mi asotusõ vanõmba mammi olli pistü hädän, a tuuiist piltnik tull’ toimõ mõnõ sekondiga. «Mis tan iks vinütä,» arvas’ miis esi. Aasta lõpun saadõti tälle ku Võromaal kõgõ veidemb aigu kulutanu gaasimaski päähätõmbajalõ pääliinast uhkõ tenokiri.

Tossu Tilda pajatus2020-04-21T13:55:04+03:00

Õigõl aol võlss kotusõh

Paar nädälit pääle toda suurt Tsernobõli pauku sattõ ma haigõmajja. Pauk es olõ külh kuigimuudu mu hädän süüdü. Ma esi olli koskilt külmä saanu, kõgõpäält tulle kõrralikult vallus kusõmi palavik (põiepõletik) ja säält lei edesi rahudõhe (neerud). Jaoskonna tohtrõ, sis es olõ viil peretohtriid, leüdse, et rahu omma nii suurõh palavikuh, et ei avita muud ku haigõmajja minek. Timä tahtsõ minno kõrrapäält haigõmajja kupata, a ma pallõlsi, et saassi kotost läbi kävvä, kodotsitõga kõnõlda, muido nakkasõ mõtlõma, et kohe ma jäie. Sõs es olõ määntsitki mobiiltelehvonnõ, egälütel es olõ lavva päälgi telehvonni, et helistät ja annat hindäst tiidä. Tohtrõ kirot’ mullõ sõs haigõmajja minegi tunnistusõ, iks paprõ pääl nigu kõrd ja kohus, tuuperäst, et tuul aol es olõ kompuutritki, digisaatõkirjost kõnõlõmada. Tohtrõ lubasi mul kotost läbi kävvä ja karist’, et olku ma kinmähe kipõstõ tagasi.

Võtigi kotost uma vajjaminevä asja ja tulli haigõmajja. Vahtsõnõ uhkõ mitmõ kõrraga haigõmaja olle meil Põlvah sõs õkvalt paari aasta iist valmis saanu.

Haigidõ vastavõtmisõn andsõ uma paprõ ja päälisrõiva är. Kuna ma sai umal jalal kõndi, sõs juhatõdi, määntse kõrra pääle ja määntsehe osakunda ja palatihe mul vajja minnä. Üteldi viil, et või minnä liftiga, kui muido ei jõvva. Tuu liftivärk olle mi liinah edimäne sääntsemoodulinõ. Mina tuud massinavärki es usu. Tollõ as’andusõga olli ma Tal’nah sõbranje toel paar kõrda sõitnu külh, sõski pelässi, et ma uma mudsuga ei mõista noid nuppõ litsu, äkki jää kuigimuudu viil kinni sinnä pimmehe kambrihe. Nii ma asti tassakõistõ silte juhatust pite treppe müüdä ülespoolõ, leüdse osakunna ja astsõ sisse.

Põetaja valvõpostin parastjako kedägi es olõ. Ma esihindä tarkusõst mõtli, et mis tost, mul palati nummõr tiidä, ma vii uma as’a sinnä, kül sõs saa põetajaga kah kõnõldus. Palati numbris olle nimitsedü neljä. Ma asti palatihe ja säält kaieva mullõ sängest rõõmsahe kolm meesterahvast vasta. Palat olle nelä sängüga, üts olle tõtõstõ tühi. Ma es mõista midägi arvata. Ma umah eloh olli haigõmajah käünü õnnõ sünnütämäh. Sõs olliva külh üteh palatih õnnõ naasõ. Mehhi es olõ sukugi! Eski arsti olleva naasõ. A ma uma lolli pääga mõtli, vai õigõmbahe es mõtlõgi midägi, et haigla värk, et võiolla ommaki segäpalati. Meestepelgüst mul es olõ, ma olli latsõst pääle poiskõisiga üteh üles kasunu ja tehnikumi aigu olliva kah koolih päämidselt poiskõsõ, niisamatõ ildadsõmbalt tüükaaslasõ.

Naksi hinnäst tassakõsõ prii sängü poolõ asotama, esi pobisi vaiksõlt, et minno kirotõdi taahtõ palatihe. Meeste näo lätsivä väega naarulidsõs, ütlivä, et tulõ, tulõ julgõhe, saasõgi meil kah lõbusamb, kaartõ mängmises ollegi ütte kätt mano vajja.

A sõs läts’ palati uss vallalõ, üts matsakas pürstiga naistõrahvas tuhisi sisse ja nõudsõ, mis asja ma meeste palatih tii. Ma sis ütli, et minno tahtõ kirotõdi. Naistõrahvas vehkse pürstiga ja kamand’ kõva helüga, et tuu ei olõ määntenegi jutt, et naisi ei kirotõda meeste palatihe ja ärku mehe kah tah midägi hambaintsi ajagu. Kõrra lüüjä olle sanitar, nigu peräst selges sai. Tollõ mahtra pääle jõudsõ põetaja kah kotsilõ ja võtsõ vägede juhtmisõ üle. Tullegi vällä, et haigõtõ vastavõtuh olle midägi vussi aetu. Et mullõ nigu ei olõski kotust jakkunu. Kuna ma olli sääl ja sisse kah kirotõdu ja küländki haigõ, sõs minno kodo ajama es naata. Leüti üts säng, tuu panti ütte väikesehe palatihe, kos innempält olle joba üts naistõrahvas. Ruumi jäi vähätses külh sääl, a häid lambit iks mahus kõgõ. Olli paar nädälit haigõmajan, kannati kõik süsti ja roho är, parasi kinäste ja lasti minno kodo oppussõnnuga, et külmä saia ei tohe, ku ei taha jälki haigõmajja sadada.

Paborti Daisy


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Õigõl aol võlss kotusõh2020-04-21T13:54:02+03:00

Priinime lugu: Urgard ja Urgand

Nimel Urgard om täämbädsen Eestin 53 kandjat, nimel Urgand – 12. Naist nimmist omma ka t-ga lõppõva varjantsi, nt kirändüskriitik ni juunikommunist Oskar Urgart (1900–1953) ja Vinnemaa telekuulsus Ivan Urgant (s 1978), kinka vanaimä Niina om Urgant, a Niina vanaesä Hindrik oll’ viil Urgand.

Räpinä kihlkunna Kahkva mõisan pand’ opõtaja Heller sarnatsit nimmi koguni viis: Urgar, Urgarz, Urgask, Urgand ja Urgard. Urgard panti Väiku-Viirksu Urgava Paabu perrätulõjilõ. Kuigi Paabu lelläpoja Piitre perrätulõjilõ panti Urgarz (Urgartz), omma ka mõnõ tuu nime saanu ildamba üle lännü Urgardi nime pääle. Paabu tõsõst lelläpojast Urgava Jakopist sai algusõ Urgand. Näide edevanõmb, arvada vanaesä oll’ 1731 Sicka Urgawa Peep.

Priinimmi alussõs om sõs lisanimi Urgava, midä löüdü 1731 muialgi ku Väiku-Viirksun – Kahkva külän Urckowa Thomas, Pahtpääl Urgawa Hint ja Kirmsin Urgawa Mert. Setomaal Mikitämäel om kotus Urguva.

Seo ummamuudu lisanime tekütäjäs piä ma vanna (Novgorodi muudu) idaslaavi kiilt, miä es tunnista hellü ju- (ю-) sõna alostusõn. Hariligu edenimega Juri (Jüri) poig säändsen keelen es olõ mitte *Jurkov, a *Urkov. Nimest Juri om seo ilma aigugi vinne keelest kirja pant muganduisi У́рий, У́рец, У́рка ja У́рко.

Lisanime Liivimaa poolõ pääl pruukmisõn sai tugõvast k-st –g: *[urkava] > Urgava. Niimuudu ei tulõta taa inämb sukugi miilde Juri poiga, küll aga veidükese alambsaksa mugandust Jurg. Egäl juhul om Urgava-lisanimi Lõuna-Räpinä ja Põh’a-Setomaa väega ummamuudu nimi.

Eestistämisel muudõti nimi Urgard Kahkvan nimmis Udumäe, Urb ja Urvand, Pindi vallan Lannu, Oraval Salo. Nime Urgand eestistämist olõ-i olnu.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Urgard ja Urgand2020-04-21T13:52:44+03:00

Hädä ots iks inemist. Kuvvõs jago

Latsi hädä

Latsil um luustik vällä arõnõmada ja luu umma viil painduva ja pehme. Näütüses, ku latsõl jääse sõrmõ ussõ vaihõlõ, sis ei lää luu katski (vällä arvat raudussõ vahelõ jäämine). Latsõ satasõ sakõhe, a teno näide luiõ paindumisõlõ teküs murdõ veidü. Inämbähe teküs rangluumurd, mis saias rattaga uppi sõitõn. Ka um viimätsel aol sakõmba seereluumurru, eski madalalt sadamisõl. Vast juvvas piimä veidemb ku varramba.

Latsõ saava häste nakkama ka päähätiga, võrrõldõn suuri inemiisiga. Ku lats satas pää pääle vai lüü pää är ja nakkas pääle tuud õkvalt ikma, um inämbältjaolt kõik kõrran. A ku um tükk aigu vakka, sis tulõ kimmäle üüpäiv perrä kaia. Ku jääs väega uimatsõs, nakkas ossõlõ ja kaibas päävallu, tulõ arstil laskõ last kaia. Sadamisõga üten või tekküdä ka pää- vai näohaav, minkalõ tulõ puhas lapp pääle panda, ja minnä tohtri mano, kes haava kinni pand, kas liimiga, stripiga vai umblõs.

Ku lats satas ja midägi nätä ei olõ, a kaibas vallu, tulõ kimmähe laskõ tohtril üle kaia. Mõnõ murruga ei teküki paistust, nigu toruluu ja rannõ. Vastapite, kipõ paistus teküs künnärpää-, hüppejaku- ja nihkõga murdõl.
Edimädse abi jaos um vaia kaia, et haigõ kotus lattipandmisõl ei liigu, tuu tähendäs, et terve naabrijaku tulõ kah latti panda. Är andku traumahaigõlõ juvva ja kutsu kipõabi. Är jäägu kodo uutma, et vast lätt üle. Latsi luu kasusõ pia poolõ rutõmbahe kokko ku suuril inemiisil ja ku võlssi kasus, om väega halvastõ.

Palotamisõ

90% väikeisi latsi palotuisist um vanõmbidõ süü. Kõgõ tihtsämbähe juhtus nii, et imä juu kuuma kohvi ja lats istus üsän. Rehmäs kõrra käega joogi poolõ ja umgi palotus käen. Niisama juhtus, ku kruus kuuma joogiga um jätetü lavva veere pääle, kost lats tuu kätte saa.

Abi. Palanut kotust tulõ õkvalt külmä viiga jahuta, katta puhta rätiga, kutsu kiirabi ja anda kannahtanulõ pall’o juvva.

Muud teedüst

Täämbäidsin keeroliidsin perresuhtin juhtus tihtsäle ka latsi väärkohtlõmist, esieränis alkolembeliisin perrin. Pia kõgõ um lats perrevägivalla päältnägijä ja saa poolõ juhu ka esi pessä. Tähtsä um meedikil ja tõisil latsiga tüütäjil tähele panda latsil egäsugumaidsi sinikit ja kriimõ, uuri olokõrda ja ku vaia, sis vaihõlõ minnä.

Ja viil. Lastõ hoitminõ um vanõmbidõ kohus. Mitte et suurõmba latsõ hoitva vähämbit. Säädüs ütles, et alla 15 aasta vannudsõ ei kanna hindäst noorõmbidõ latsi iist vastust.

Urmi Aili

Hädä ots iks inemist. Kuvvõs jago2020-04-21T13:47:00+03:00

Timahava ei taha kevväi tulla ja koroona är minnä

Timahavva olõsi nigu kats säädüsperrä. Kõgõpäält tuu, et kevväi ei taha tulla, ja tõsõs, et koroona ei taha minnä. Mõlõmba vinütäse.

Olõmi joba tõist kuud isolatsioonin. Edimält oll’ väega harinõmalda, a midä aig edesi, toda kerembäs läts’. Inemine harinõs egä as’aga.

Ega taa karantiin umgi katõ otsaga asi. Kedä taa viirus õkva pututas ja kes haigõs jäävä, noidõ jaos um taa tragöödiä.

A tõisi jaos, kes haigõ ei olõ ja niisama koton piät olõma, om eski kasulik. Perreliikmõ saava umavaihõl kokko ja opva ütstõist tundma, mille jaos seeni nigunii ei olõ aigu olnu. Koton saa suurpuhastust tetä ja elämist keväjäs kõrda säädi. Latsõ saava hummokidõ kavvõmb maada ja ei piä unidsõ pääga kuuli minemä. Pall’o vanõmba saava latsiga kuun koton olla ja avita koolitükke oppi.

Rassõmb om elo vanõmbil inemiisil, kes riskigrupin omma ja ütsindä eläse. Liinan om lihtsämb, tellit söögi kodo, a maal um säänest teenüst veidü.

Ma esi elä kah maal ja nakka joba riskirühmän olõma. Seeni olõ iks esi poodin käünü süvvä otsman. A ma olõ algusõst pääle maski ette ja kummikinda kätte pandnu. Joba sis, ku viil arvati, et maski ei olõ vaia kanda. Mul oll’ koton viil vanast tüüaost kitli karmanihe paar pruugitut maski jäänü. Poodin käü kõrra nädälin. Perän jätä pääle iist võtmist maski saisma. Järgmäne kõrd panõ tõsõ maski ja ülejärgmäne kõrd võta jäl kats nädälit saisnu maski tarvitustõ. Tuu ao pääle umma pisiläse jo är koolnu. Kindidõga tii niisama. Ega poodinkäümise perrä desinfitseeri kinda, mõsõ käe ja vala viinaga üle. Niisama puhasta ussõlingi. Ega ma või tuud katõmeetrilist vaiht pitä, a kõik inemise ei saa tuust viil seenimaani arvo. Viimäne kõrd, ku poodin käve ja riiulist kaupa võti, tull’ iks üts miis õkvalt mu kõrvalõ, muidoki ilma maski ja kindilda.

Maal om tuust hää ellä, et läät vällä, kuna tahat. Jalotat vai mõtsa all ja harva, ku tõist inemist sama kotusõ pääl trehvät. Ku kevväi lämmämbäs lätt, saa jo aian toimõndama naada. Ega igävüse peletämises umgi tüü kõgõ parõmb rohi.

Mul um hallõ noist vannost inemiisist, kes piät liinan väikun kortõrin istma ja kohegi ei saa minnä.

Mi valla kittüses piä külh ütlemä, et eski mullõ helistedi ja küsüti, kuis ma nakkama saa. Kas um vaia api söögi tuumisõl ja apteegin käümisel. Olli säändse tähelepandmisõ iist väega tenolik ja ütli, et prõlla saa viil esi nakkama. A hää miil iks sai, et meelen peeti. Ja kimmüsetunnõ kah, et ku tulõvikun piässigi api vaia olõma, sis tiiät, et ei olõ peris ütsindä jäetü.

Loodami, et seo aasta kevväi ka iks tulõ ja koroona lätt. Elämi edesi ja hoiami ütstõist. Jääge kõik terves!

Urmi Aili

Timahava ei taha kevväi tulla ja koroona är minnä2020-04-21T13:46:09+03:00

Kasvumajaimänd Elgita

Täämbä kirota ma umast naabrinaasõst, kiä Kärgula ristin lilli ja aiaviläkasvõ kasvatas. Kenderi Elgita om sutnu tetä umast suurõst huvialast hindäle tüü, miä aasta läbi rakkõn hoit ja väikutviisi ka leevä lavva pääle tuu.

Perämäidsil aastil om harilik asi, et aasta alostusõn kaos Elgita kohegi är. Muidu küländ jutukast naasõst ei olõ äkki midägi kuulda, ainukõsõs elomärgis om kasvumaja korsnast nõsõja savv. Jürikuun nakkasõ internetti tulõma edimädse pildi Elgita lillest ja lehekuun koli tä uma kraami kasvumajast vällä. Sis om timä kodoümbrus nigu suur lilliturg. Ja turg tä periselt ka om: Elgita kasvatas kasvõ iks müügis.

«Päämine rõhk suvõlillel ja köögiviläkasvõl. Timahava om tagavaraga pantu kurki, tomatit, paprikat. Esi sortõ, esi värve, esi suuruisi,» seletäs Kenderi Elgita.

Kasvumajan om Elgita majandanu joba aastit. Edimädse tiidligu müügikasvumaja, kon naas’ kurkõ kasvatama, tekk’ tä joba seo aastasaa alostusõn. Kõgõpäält olliva kurgi, edesi tomat. Sis tomadi- ja kurgikasvu. «Umal aol ütli, et ma ei panõ üttegi asja maha, miä süvvä ei sünnü. A sis ütel hääl pääväl mõtli, et mõni lillikene võinu kah olla. Ja täämbädses ommaki lilli suurõmba jao kasvuhoonõst hindä ala võtnu,» kõnõlõs tä.

Latsi peräst kodonõ tüü

Koton tüütämise valisi Elgita latsi peräst. «Ku latsõ olli väiku, sis oll’ selge, et näide kõrvalt tüül kävvü ei saa. Ei saa olla tarõ külm, ku nä koolist tulõva. Kasvatami eläjit, a tuust jääs sissetulõk veitüs, nii tulli kasvu manu. No om sais, ku vanõmba latsõ omma kotust är, üts viil om kotun. A kasvumaja om suurõmbas ja põnõvambas lännü.»

Lillikasvatus om nigu umaette tiidüs. «Tan om pall’u oppi: lille om pall’u ja põnõvit ja kasvatamisõ aigu om vahtsit huvisid manu tulnu. Mõni lill vanastõ es miildü, näütüses pelargon: hirmsa ja haisas. No om tä üts mu lemmikit.»

Huvi lille kasvatamisõ vasta vei Elgita ka täüskasunust pääst vahtsõlõ opma. Umal aol veterinaaris opnu naanõ om perämäidsil aastil Räpinä aiakoolin aiandust opnu ja piäs seo suvi ka tuuga ütele poolõ saama. «No ku ma kasvõ pääle nii kõvastõ olõ lännü, löüdse, et tuu papõr võinu kah karmanin olla. Midägi saa esi nokitsõdõn kah teedä, a su maailm jääs kitsas. Esi pruuvminõ ja katsõtaminõ võtt aigu ja ei olõ mõtõt jalgratast leiuta, ku tuu om joba tettü,» seletäs Elgita. Räpinä koolin saa tä lisas tiidmiisi väikuaia kujondusõst, siini ja viinamarju kasvatusõst.

Ostja ja müüjä oppasõ tõõnõtõist

Elgita om hinnäst koolitanu ka turundusõ ala pääl, pruuvnu müümist mitmidõ laatu ja turgõ pääl, a lõpus jäänü iks kotost müümise mano. «Mullõ miildüs, et inemine saa valli ja kaia, määne kasv vai lill tälle õkva miildüs. Ma või kül pilte internetti üles panda, a pildi iks näütäse veidükese tõist värvi. Tan om mul kõgõ parõmb valik. Kundõga om nii, et saa tälle soovita ja nippe manu kõnõlda. A mõnikõrd om ka niimuudu, et ostja tiid inämb ku ma, sis saa ma timä käest oppi,» kõnõlõs Elgita.

Parhillatsõn eriolokõrran om Elgital tettü sääne kõrd, et ostja saava kül kasvumajja sisse, a ütekaupa ja õnnõ sis, ku om aig ette kokko kõnõldu. Lehekuun lätt asi lihtsämbäs, sis saa lilli ja kasvu vällä viiä. «Olõ märknü ka koduvidämise pääle, sis ku kurgi-tomatitaimõ tulõva,» seletäs tä.

A kas sääne jantminõ är kah tasus? «Ku esi tiit, sis tasus. Olõnõs, määndse omma su nõudmisõ. Ku tahat reisil kävvü ja restoranin õdagust süvvä, sis ilmselgele ei olõ tuu võimalik. A uma massu saa är mastus ja leevä lavva pääle. Vorsti kah, esiasi, kas õkva suitsuvorsti. Ja esiki ku tulõt õnnõ ots otsaga kokku, om kõgõ tähtsämb, et tüü miildüs. Ku tuu är kah tasus, sis olõt üte tüü iist saanu kats hääd asja kõrraga,» löüd Kenderi Elgita.
Ligembält saa kaia timä tegemiisi kotsilõ Mol’ovihu lehe «Elgita taimed» päält.

Rahmani Jan


Vahepääl käü Elgital kasvumajan abin tütär Liis, kiä om pandnu kah mõnõ kasvo potti kasuma ja hoolitsõs noidõ iist esi. Rahmani Jani pilt

Kasvumajaimänd Elgita2020-04-21T13:44:46+03:00

Hiina vai Inglise variant?

Mu eelmisen artiklin es olõ vast jutu jüvä eriti selgele vällä tuud. Proovi paranda.

Pääle söögiraiskamise om mii ütiskonnan viil lugõmada hulk raiskamiisi, midä inemine põrõlt vast ei panõ väega tähele. Küll nakkas tähele pandma, kui elu kitsas lätt, ja sis nõsõs kärä, et milles tuud vai taad andsakut asja ei olõ är lõpõtõt, kuna om tegemist sulaselge raiskamisega.

Näütüses võit tuua reklaami kõigi ummi vormega ja üldse kõgõ tävvega. Valimisreklaam säälhulgan. Tohutu kokkuhoid, ilma et inemise midägi kaotanu, kui ütiskond tuust valla ütles.

Vai võtami nuu pall’u kõnõld inimõigusõ. Mu meelest om täämbädsen maailman kats inimõigust: olukõrran, kon puul süüki lätt prügümäele, piat egal inemisel olõma õigus vähämbält kõrd päävän uma kõtt kõrralikult täüs süüä. Tuu om edimäne inimõigus, aga tuud või valitsus tsipa tagasi võtta, kui asi väega ahtakõsõs lätt.

Tõnõ inimõigus om sääne, midä ei valitsus ega kiäki tõnõ tagasi võtta ei tohe (ei saa). Kui kõtt om kõrd täüs süüdü, piat inemisel olõma võimalus kongi uma peräsoolik tühäs laskõ. Ka sis, ku üttegi senti karmanin ei olõ.
Noidõ katõ inimõigusõga ei olõ asja sukugi hää ja noist eriti kõnõlda ei taheta. Tuu asõmõl kõnõldas arvamusvabadusõst, süämetunnistusõ vabadusõst jne.

Võtami aoluu appi. Inglise purjelaivun oll’ kapteni sõna säädüses. Meri lihtsält om purjelaivalõ nii ohtlik, et sääl piat kõik aig kehtimä sõaseisukõrd (eriolukõrd, ku nii inämb miildüs). Kiä nakas’ kapteni käsu pääle targutama, tuu puudi raa otsa. Et ülejäänü meeskond terves jäänü.

Üts mi ministri ütel’ ildaaigu, et Hiina läts’ uma eriolukõrraga nii kavvõndalõ, et kiä uulitsalõ tull’, tuu lasti maha. Tuu vast omgi sõaseisukõrd, loodami, et hiinlanõ tiid parembalõ.

Demokraatlikun ütiskonnan tuud tetä ei saa, nuu saadiku hääletedäs maha. Kui rahvalõ omma määndsegi hüve kätte antu, sis demokraatlik riik noid inämb käest võtta ei saa, muidu ku ainult sõaseisukõrran.

Sõaseisukõrran demokraatia inämb ei kehti. Nigu tä es kehti Inglise purjelaivan. Vai Hiinan.

Meil põrõlt kehtis, koonis sõda ei olõ ametlikult vällä kuulutõt. Kui kuulutõdas, sis jääs demokraatiast perrä vast ainult tuu, et võit valida Inglise vai Hiina variandi vahel.

Pulga Jaan

Hiina vai Inglise variant?2020-04-21T13:41:30+03:00

Kas mi taha võõrõid kallista?

Mul om üts tutva vanaproua, eluaignõ kooliopõtaja, kel alasi nägu naarul ja kiä ega sandi asja man mõnõ hää külle kah löüd. Ildaaigu ütel’ tä, et viirusõhirmust om no vast niipall’u kassu, et taa kallistamine vähämbäs jääs.

Timä meelest ollõv imelik, ku inemise, kiä vääga suurõ sõbra ja kalli sugulasõ ei olõ, teretämise vai õnnõ suuvmise manh kallistasõ. «Taa ei olõ jo mi rahva muudu, taa olõmi mi viimätse paarikümne aastaga muialt üle võttanu. Om õmõta enämbüisi teedä, kiä tuud kallistamist taht ja kel taa imelik om, ku inemine puulvõõras,» kõnõl’ enne viimast suurt sõta sündünü naanõ.

Ku mõtlõma naksi, sis löüse, et tuu jutt om peris mõistlik ja mullõ tunnus kah, et tõnõkõrd mindäs kallistamisega liialõ. Ku kaet televiisoringi, ku tähtsä mehe suuri autasusid kätte andva ja kõiki käe andmise asõmõl kallistasõ, sis mõtlõt, ku piinlik võit mõnõl autasu saajal niimuudu suurõ rahva iihn olla.

Ei olõ esi sääntsen olukõrran ollu ja arvada om, et ei tulõ ette kah, aga mullõ oll’ tuustki küländ, ku mitu aastaiga tagasi suurõ firma pääomanik, kellega seeni ennegi mõnõ sõna olli vahetanu ja kiä mukka enämbüisi õks nii-üldä üllest alla kõnõli, hääd uut aastat suuvin kallistama tull’. Tunsõ hennest lollistõ ja naksi õkva kokutama. Medägi tetä ei olõ, Venne aigu sündünüil ja arvada, et noorõmbõilgi ei olõ ollu kotun ummi vahelgi säänest ega asja puhul kallistamise kommõt, taa ei harinõ kõigilõ manu.

Vähämbä rahva tahtva õks suurõmbõidõ ja võõrõmbõidõ muudu olla, tuust patust ei ole eestlase kah prii. Medägi olõmi sakslõisi käest lainanu ja medägi vendläisi mant, ku ka alasi tuud tunnista ei taha. Ku mi uma riigi tagasi saimi ja piiri vallalõ tetti, sis oll’ algusõn muiduki auasi mõnõl lämmäl maal ärä kävvü ja tuust perän pall’u kõnõlda. Kiä mõni aig konhgi kauõmban tüül sai olla, tuu tahtsõ kah õks vällä näüdäda, mea sääl pääle võõra keele oppinu om. Arvada, et nii tull’ tuu kallistamine ja esiki musutamine muudu.

Toode Ülle, kiä aastõid Itaalian om elänü, kõnõl’ ildaaigu raadion, et sääl maal tükiti teretämise aigu kallistama ka viil sis, kui haigus ammu riigin sisen oll’, ja et tuuperäst peat hoolõga passma, et õigõl aol esi mitu sammu tagasi pakõt.

Meil ei olõ taad lõunamaa vunki nii pall’u ja põra meil külh ütski mõistusõga inemine tõsõ lähküle ei tükü, a vast peas tuu pääle mõtlõma, et ega inemine võõra kallistamist ei taha, musutamisest kõnõlamalda. Kõkõ, mea muijal tetäs, ei pea väikene rahvas alasi järgi tegemä, olkõ meil uma kombõ.

Nõlvaku Kaie

Kas mi taha võõrõid kallista?2020-04-21T13:40:05+03:00