Miis, kiä tiidse sõnnu

«Ümber ahju paremale»
Võrumaagia
Geidi Raud
224 lk, Tänapäev 2020

Ravva Geidi raamat kõnõlõs ilokirändüse võtmõn siin kandin sündünüist asjust, naisi- ja tiidjämehest Vaimu Heinost, kiä om uma külä viimäne võro keele mõistja.

Taa Võromaa külä, kon kõik nakas juhtuma, om Saarõmaast 441 km kavvõl. Heino elon käävä joobõrdaminõ ja võluvägi käsikäen; varramba ka mitmõ naasõ. Timä mano tulõva api saama ummiga puntrahe lännü noorõ inemise liinast. Tulõva, ajava juttu ja nigu võluväel saava umilõ hätile api vana mehega kõnõlõmisõst. A vaihõpääl eläs Heino hariligu külämehe ello: istus trepi pääl, juu naabrimehega nii, et maa must, ja aja asju Järvevanaga. Heino seen omma kokko saanu piibli pühädüs (Henoch) ja maapäälne labasus (uno-Heino). Autor om loonu maailma, kon müstiline Võromaa, muinasjutt ja peris harilik elo käävä käsikäen.

Joba päälkirän om olõman märgoannõ Tilleoro jutussõlõ ja sääntsiid paiklikkõ juhtumiisi, siist-säält kuultuid tarkuisi, eloviit vai ütlemiisi om raamatun tõisigi. Näütüses om juttu rotikuningast, tüüst puhatas tüüd teten, pilgutõdas silmä seto ja saarõ kultuurilõ.

Autoril om kimmäs sümpaatia lõunapoolitsidõ asju vasta, a peris ütes tä seo kandiga ei saa ja jääs tsipakõsõ kõrvaltkaejas, selle et vaihõpääl tä taht ka esi naarda mõnõ andsagu tõsõ Eesti ropuvõitu nättüse üle. Autor om terävä sõna ja hää ütlemisega – tuuperäst väega Ruitlasõ Olavi muudu, a muinasjutuilma ja periselo kokko segämine om Kivirähä Andrusõ stiil.

Vaimu Heino om külä ainomanõ võro keele kõnõlõja. Mitte kiäki tõnõ inämb võro kiilt ei kõnõlõ ja esiki timä vanõmba es kõnõlõ, a Heino oll’ võro keele är opnu külä päält. Heino kõnõlõs võro kiilt õnnõ sis, ku täl om tujo hää ehk sõs, ku täl om vaim kõrran. A ku midägi vaimu häir, sõs tä lätt eesti keele pääle üle. Sääne keeleolokõrd olõssi peri nigu kostki tulõvigumaalt. Autor esi om kimmä võro keelega ja tuuperäst tasos luuta, et sääne tulõvigumaa om viil iks küländ kavvõn.

Fastrõ Mariko

Miis, kiä tiidse sõnnu2020-04-07T18:54:13+03:00

Raiskamine ja sõaseisukõrd

Nõlvaku Kaie om söögiraiskamise teema küländ põhjalikult kirjä pandnu, a tuud and viil laembas aia. Jah, ega mii rahval ei olõ ollu kommõt pruutpaari söögikraamiga pillu vai muud säänest pühädüserüvetämist toimõ panda. Ma mäletä, et es visata esiki kuiunut leeväpätsi eläjiide ette, tetti likõs ja panti ahju. Vällä tull’ nigu värske leib. Tuu kommõ om kahjus piaaigu unõtõt, kui vast…

Vahtsõnõ tauditõrje olukõrd hoiatas suurõ rahvahulga iist, mia tihtipääle pooden edesi-tagasi nõglu. Küländ om inemiisi, kiä tuud väega tõsitsõlõ võtva, ja milles mitte võtta. Nii tulõ vast ka kuiunu leevä ahjupanõk muudu. Ma olõ tuud küländ pall’u söönü, uskõ minnu, hää om. Ja mis saa sis, ku tulõ vahtsõnõ virgus (mu kaonu naabrinaasõ sõna). Vahtsõnõ ja seost tükü maad kurjemb. Sis, arvada, võtva pia kõik hoiatuisi tõsitsõlõ. Kiä õks ei võta, tuuga om kats nall’a nigu haigõ lehmäga.

Saie üles lövvetüs üts karantiini hää külg. Kas näid om viil? Ildaaigu ma panni tähele, et naasõ käävä müüdä liina ja puute, kampsikrae nika silmini üles tõmmatu. Imelik asi, kõik nuu naasõ tundu mullõ väega ilusa. Näost paistu näil ainult silmä ja just nuu olligi ilusa. Mõtõ läts’ mosleminaisi pääle. Noil jo kõik aig ainult silmä välgusõ ja vannust om säält ilmvõimalda vällä lugõda. Nii et, naasõ, ärke varjakõ umma vannust, varjakõ mõnikõrd näku, ku vaia. Ah jah, tuu nägu piasi näil kah nüüd ilusamp ja loomulikump vällä nägemä, kuna ilusalongi omma jo kah kinni, tenu taivalõ.

Kõik nuu näomaalingu omma jo uma kotusõ pääl, kui lähät sõtta. Naisi näku kaien om mõnikõrd tunnõ, et näil käügi päiv-pääväst üts sõda. Meeste peräst? Jätke järgi; noidõ peräst, kel ilusiist silmist küländ ei olõ, ei tasu sõdida. Ja kas tuu meikmise pääle kulutõt raha (kuulu järgi küländ suur summa) ei olõ kah üts suur raiskamine, mia tõnõkõrd külmäkapi sisun tunda and?

Ei olõ suurt vahet, konkotsil inemine raiskas, tuu kõik om üts üle jõu elämine. Üle jõu om mintü toiduhügieeni, rõivamoodu, elumaiu suurusõ, autiide uhkusõ, kultuuriüritüste ja kõgõga, kon vahtsõ ao märk man. Ütski vällämõtõld asi ei olõ esihindäst halv, aga kui tuu rahva sekkä laskõ, piät läbi mõtlõma, kuimuudu vahtsõnõ vikur ülejäänüle mõos. Tuud kutsutas kompleksses lähenemises. Näütüses tehnika arõnõmine: kõik kiti taivani, et nüüd mii päsemi nührüst tüüst. Kiäki es mõtlõ lõpuni, mia tuu nührü tüü asõmõlõ tulõ. Arvati, et tuu om peräst nätä. Oll’ küll, aga tihtipääle tull’ nührü tüü asõmõlõ viil nührümb tüüldäolõk. Täämbädses pääväs om tüüldäolõki vasta vällä mõtõldu hulk mõttõtuid tüükotussid ja mõtõldas iks manu. Mu meelest om tuu niisama söögiraiskamine, nigu poodin ärvisatu kraam.

Kui nüüd viil tsipa poliitilises minnä, sis demokraatia om siiämaani toiminu sääl, kon jõukust ülejäägiga ja kiäki ei ähvärdä. Nii Kreeka kui Rooma demokraatia lätsi upakilõ.

Tasus mõtõlda, kas eriolukõrd, mia meile karantiini tõi, erines väega pall’u sõaseisukõrrast. Äkki saat üte sõna kokku hoita? Kiäki meist ei tiiä, kas seo eriolukõrd ei olõki tegelikult sõda. Vahtsõnõ ilmasõda vahtsiide vahendiidega.
Poiskõsõst pääst sellät’ naabrimiis mullõ, midä tähendäs SOS: seisukõrd om sitt. Tõnõ naabrimiis ütel’ jäl, et sitt om leevä esä. Mõlõmbiil oll’ õigus.

Sitta kah, taa jutt ei pästä kedägi. Paremb pankõ kuiunu leeväpäts ahju ja kui om, sis lämmäst pääst väidseotsaga võidu pääle. Suula kah näpuotsaga. Ega meil äräelämises suurt muud vaia ei olõki.

Pulga Jaan

Raiskamine ja sõaseisukõrd2020-04-07T18:47:44+03:00

Kohe lätt majandus?

Ku ma piäs uma imä ja majandusõ vahel valima,

sõs ma valis haiklõmalda uma imä

 

Naasõl om mu tarõst kodokontor tettü, suurõst tarõst om mu ja poiskõsõ jaos latsitarõ tettü. Naasõl võeti palgast 25% maaha, a tuu 75% om parhillatsõl aol kah hää. Vahel üüse kirota esi kah mõnõ jutu, väiku leeväraha õks saa. Nädälivahetuisil võta õngõridva sälgä ja säält tulõ leeva pääle kah. Poodin käü ma kolmõ-nellä pääva takast. Ma olõ riskigrupilõ vannusõ poolõst lähembäl, ega naasõ ja latsõga ei olõ mõtõt riski. Mask om mul viimädse 10 aastat iin: ku mul sitastõ lätt, sõs tii hää näo päähä, ja ku mul häste lätt, sõs tii näo, nigu kõik olõs persen. Koton püsümine ei olõ mullõ rassõ, kae internetist filme ja mängi latsõga. Ku nädäli lõpun kalla püüdmä saa, sõs om sääl kah julgõ olla. Sääl lätt tuu katõ meetri riigli esihindäst katõ kilomeetri riiglis ja sääl koroona minno kätte ei saa.

Üts tunnõt miis ütel’ Facebookin, et majandus lätt perse. Et inemise piässi tüüle, kinno, tiatrilõ ja kõrtsi tagasi laskma. Ütel, et sündümine ja kuulmine om nigunii päsemäldä, majandus om valik. Tõnõ, majandusmiis, kitse kõrvalt jutu hääs. Tull’ vällä, et Eestin koolõs üüpäävän 40 inemist, ja koroonaviirusõ puult oll’ välläütlemise hetkes õnnõ neli koolnut. A ma mõtlõ, et ku piäss kuulma 1000 inemist, vai 5000 ja 10 000, kiä sõs vastutas? Tunnõt miis ja majandusmiis? Lubagõ naarda!

Egä numbri takan on inemine. Majandusõlõ miildüse numbri, mullõ miildüse luu. Neli koolnut om periselt neli luku. Neli luku, millen om armastust, tüüd, murõt ja rõõmu, võitmist ja kaotamist. Taad om pall’o kõrdo rohkõmb, ku om üte majandusligu nummõr nelä seen. Egäüts, kes ütles, et olkõ pääle, neli koolnut, a nä olli joba elänü kah, mis sääl õks, või hinnäst majandusinemises pitä. A ku Tervüseammõdi «as’atundja» es olõs algusõst pääle paska ajanu, et mi riigile seost viirusõst ohto ei olõ, mi seo edesiminegi tii pääl ei olõ, ja ku piiri olõs kõrraga kinni pantu ja sissetulõjilõ kats nädälit karantiini määrätü, olõs neo neli luku viil edesi kestnü. Aasta, kats, või-olla et viis vai rohkõmbki.

Ku majandus lätt perse, no las tä sõs lätt. Mille vahel sa sõs valit, majandusõ vai inemise vahel? Majandus jah või tahta ummist pensionäärest vallalõ saia, a inemiisile om ummi vanõmbit ja vanavanõmbit vaia. Latsilõ om vannaimmä ja vannaessä vaia, suurõmbilõ om ummi vanno vanõmbit vaia, et määnegi sild hindä latsõpõlvõ alalõ püsüssi. Seo käü nigu suurõs saamisõ mano, et sa läät ummi vanõmbidõga kuun umma latsõpõlvõ tagasi, vaidlõti sääl uma vaidlõmisõ är ja tiiti sääl sõs hindä vahel rahu ja lepmise. Tuu as’a piät elon är tegemä ja rahu piät tettü saama, ilma ei olõ elämine elämist väärt.

No ja õks, majandus lätt perse. Mis sääl majandusen nii köütvät om? Valitsus and’ õkva Eesti Energiäle 125 miljonit eurot vahtsõ õlitehassõ tegemises. Kõik maailm lätt rohilist energiät piten, a majandus sai hindäle, mis tahtsõ, õlitehasõ. Majandus om tühi Saarõmaa sükäv satam, tühi Koidula piiripunkt, tävveste mudsulda ringristmigu siin ja sääl, mis omma õnnõ tegemise peräst siiä-sinnä tettü. Majandus om egäsugudsõ hankõ ja kõik sääne hämmär ja segäne, kohe lihtsät inemist mano ei lasta. Ja pensionär, ku ma võta näütüses kasvai uma imä, om ausa, avitaja ja tüütegijä inemine, eläs tuust mittemillestki, mis majandus tälle and, ei vingu, ei hädäldä. A majandus om peräst tõist nädälit kriisi nigu tsiga aia vahel ja rüük. Appi-appi!

Käü perse, majandus! Ku ma piäs uma imä ja majandusõ vahel valima, sõs ma valis haiklõmalda uma imä, mu peräst võinu seo majandusõ mõnõs kuus tävveste är lõpõta. Las täl lätt heng vällä! Ku kriis läbi saa, teemi hindäle tävveste vahtsõ majandusõ. Ja mitu kõrda parõmba.

Ku sa normaalnõ majandus olõt ja püssü tahat, sõs võta hindäle normaalsõ as’atundja ja eksperdi tüüle. Tervüseammõdi jopskidõ tüü tulõmit mi nüüd helbimi, ja seo, midä ma parhilla näe, om kummi vinütämine. Nii satas majandus tõtõstõ kokko. Anda inemiisile paar päivä söögitagavara ja peldikupaprõ kogomisõs, avita tuu man noid, kiä esi tuud tetä ei saa, sõs neli nädälit tävvelist karantiini, tävvelist tüüsaisangut, mille puhul jäässi tüühü õnnõ elotähtsä as’a nigu meditsiin, politsei ja pästeteenistüs… ja viil mõnõ, ja mi võissi as’a är unõhta. A meil vinütedäs kummi, ja ma pelgä, et niimuudu seo kumm vinüs meil lõpmalda pikält.

Inemise omma rohkõmbki ku mõistligu, nä omma silmäga nätä vastutamisõvõimuga, hoitva vahet, kandva maskõ, uulidsa pääl ei näe ülearvo hulkmist, a valitsus om otsussõvõimulda, ainumanõ, midä sutõtas tetä, om larm. Inemõiguisi ärvõtmisõst ja muust säändsest. Inemise tiidvä, et parhilla om kuuntüü olokõrrast vällä tulõmisõs ainumanõ tii ja kuu aigu tävvelist karantiini, ku pääle tuud saasi tävven mahun tüütegemisega pääle naada, olõs kõigilõ joudumüüdä.


Ruitlasõ Olavi,
maskiga kiränik

Kohe lätt majandus?2020-04-07T18:46:19+03:00

Ameerigamaa unistus

Mi perrel omma ostõdu piledi. Olõs pidänü lindama seo kuu lõpun, ku om koolivaheaig, nädälis Ameerigamaalõ. Tahtsõmi sääl süvvä hamburgõrit, juvva kokakoolat ja kaia, kuimuudu eletäs paigan, kon om väega pall’o rahvast. A no om reisiga köüdetüst ainus selge asi tuu, et ei linda mi seokõrd kohegi.

Ku reisi ei saa, a tahtminõ om, ei jääki muud üle, ku võõridõ maiõ kotsilõ lukõ. Loi aolehest Ameeriga tiidläsest, nakkushaiguisi eksperdist Fauci Anthonist, kiä käü perämädsel aol president Trumpiga üten ja parandas är kõik ulli jutu, midä president viirusõ kotsilõ suust vällä aja. Põnnõv om tuu, et ameeriklasõ ei vahi niisama, a omma joba müüki toonu Fauci näopildiga suka, palvõkündle, pondsigu ja koogi. Äri käü.

A kon omma mi ärimehe? Niipall’o ku kuulda om, plaanva kõik naada maskõ umblõma. Väega veidü fantaasiat ja värskit mõtõt tundus tollõn, ku kõik üttesamma asja tegevä. Konkurents vii niimuudu hinna alla ja ärimehe ei majanda hinnäst är. Läävä pankrotti ja majandus ei kasu inämb sukugi.

Mis olõs, ku opnu tsipa muialpuul tettüst? Seo ao pääle võinu olla meil müügin vähembält viroloog Lutsari pildiga lutsukompvegi!

Sääne ekskursioon aolehe abiga ameeriklaisi ärikultuuri mano. Kokakoolat ma koton ei juu ja hamburgõrit ei süü. Tuu asõmõl tulõ jürrä munapühis suidsuahost vällä võetut tsiaripi ja rüübädä värskit kõomahla pääle. Kehväl aol ajava as’a är.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Ameerigamaa unistus2020-04-07T18:43:18+03:00

Suurõ saagi toonu «Mino Võromaa» 33. võistlus

Timahavatsõlõ, 33. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõlõ saadõti 90 kirätüüd, kirotajit oll’ 87. Töid tull’ kümnest koolist Vanalt Võromaalt, pääle tuu Setomaalt ja esiki Tarto liinast.

Võistlustöie hulgan om kõgõ inämb juttõ. Esieräle 7.–9. klassi opilaisi kirotõduisi juttõ hulgan om noid peris kimmä jüväga. Kirotõdas opitunnõst, midä elo om andnu, sõbrust ja sõprusõst, ummist egäpäävätegemiisist, a om ka vigurilidsõmbat jutukraami. Hulga noorõmbit (1.–3. klass; 4.–6. klass) ja vanõmbit (10.–12. klass) opilaisi omma pandnu uma mõttõ luulõvormi. Luulõtusõ kõnõlõsõ sügüsest, umast koolist, Võromaast ja esiki unõtamalda rehekuu marust.

Näütemängõ oll’ seokõrd üts, a tuu ainumas om üts parajalõ pikk ja läbi mõtõld tükk. Ku nüüd õnnõ näütemängopäivä saassi pitä, pasnu tuu mõnõ huvilidsõ seltskunnaga lavalõ tuvva.

33. «Mino Võromaa» kõgõ köütvämbä kirätüü avit’ vällä valli hindajidõ kogo, kon olli Kreutzwaldi muusõumi pernaanõ Hollo Aimi, Võro latsiraamadukogo juhataja Laanpere Helle, kirämiis ja aokiränik Rahmani Jan, üliopilanõ ja võistlusõl varramba silmä paistnu Kikka Liis ja Võro instituudi projektividäjä Kabuna Kaile.

Nigu kats viimäst aastat om olnu, pandas parõmba tüü ka timahava vällä Võro instituudi kodolehe pääle (kae «Koolioppusõ» alt). Kogomik parõmbidõ töiega om plaanin vällä anda pääle 35. võistlust.

UL

«Mino Võromaa» 33. võistlusõ Parõmba kirotaja

1.–3. klassi vannusõrühm

1. Kondi Mari-Elle, «Nii sai Jennifer hindäle sõbra» (Põlva K, 3. klass, juh Lepassoni Marju)
2. Jaroslavski Olimar, «Suur saak!» (Vilustõ PK, 2. klass, juh Liiva Aasa)
3. Jaakmehe Kirke, «Kae seo oll’ oppusõs!» (Põlva K, 3. klass, juh Lepassoni Marju)

Eräpreemiä:

sannajutupreemiä – Raju Art, «Kuis mi suidsusanna teimi» (Kääpä PK, 3. klass, juh perreliikmõ)
kodojutupreemiä – Kambeki Kirke Mai, «Mu kodo» (Kuldri K, 3. klass, juh Varovi Hilja)
sõbrajutupreemiä – Iva Tuulõ, «Kuis Liisa hindäle sõbra sai» (Tarto WG, 3. klass, juh Jüvä Sullõv)
luulõpreemiä – Sirendi Marten, «Mino kiiso» (Miktämäe K, 3. klass, juh Jüriöö Vello)
luulõpreemiä – Kuuskla Delisa, «Süküs aian» (Osola PK, 3. klass, juh Siska Kristina)

4.–6. klassi vannusõrühm

1. Kallasõ Nele, «Rehekuu maru Võromaal» (Kääpä PK, 5. klass, juh Palgi Liina)
2. Rätsepä Kerttu, «Kae, sjoo oll’ oppusõs» (Orava K, 6. klass, juh Kaldmäe Maarika)
3.–4. Rõõmusoksa Liisbet, «Jutt kavalast rebäsest ja sulatsõst» (Haani K, 5. klass, juh Leidi Kersti)
Rüütli Hugo, «Kuis mu vanaimä kahru näkk’» (Haani K, 5. klass, juh Leidi Kersti)

Eräpreemiä:

tarkusõpreemiä – Vodi Kleer, «Raamat ja aoleht» (Haani K, 6. klass, juh Leidi Kersti)
ütistüüpreemiä – Plaado Maritte Arianne, Tigasingi Urmas, Zirkeli Hilda, Zirkeli Thomas, Mendriku Mairo, Salumäe Remii-Roman, Kallivere Rahel, «Mi tulõmi ijäaost» (Vilustõ PK, 5. klass, juh Saarõ Hedy)
perimüspreemiä – Plaado Maritte Arianne, «Lehmäkuuk ja näts» (Vilustõ PK, 5. klass, juh Saarõ Hedy)
vällämõtõlusõpreemiä – Viidu Märt, «Vigurinõ lugu Võro liinast» (Haani K, 5. Klass, juh Leidi Kersti)
rahvajutusõpreemiä – Lindenbergi Aale, «Ütskõrd elli susi, kiä unist’ naarmisõst» (Mõnistõ K, 4. klass, juh Pazuhanitši Asta)
armastusjutupreemiä – Raudsaarõ Lenna, «Ütskõrd elli kunn Elli» (Vilustõ PK, 6. klass, Saarõ Hedy)
eläjäjutupreemiä – Kambeki Karl Martin, «Kutsmada küläline» (Kuldri K, 5. klass, juh Varovi Hilja)
luulõpreemiä – Ermeli Oskar, «Kikas» (Osola PK, 4. klass, juh Siska Kristina)

7.–9. klassi vannusõrühm

1. Raju Eliisabet, «Kana sai hindäle pall’o vahtsit ontlikkõ sõpru ehk suvi täüs kannu» (Kääpä PK, 7. klass, juh Liina Palgi)
2. Valbi Aveli, «Saapa-Elviine» (Haani K, 9. klass, juh Leidi Kersti)
3. Ilvese Sirelin, «Kon um tuu lump» (Vilustõ PK, 9. klass, juh Liiva Aasa)

Eräpreemiä:

koolijutupreemiä – Giannakainasõ Angelos-Tepo, «Trepp» (Mõnistõ K, 7. klass, juh Laubõ Ene)
sõbrajutupreemiä – Rätsepä Helena, «Nii sai pini hindäle sõbra» (Orava K, 7. klass, juh Glaseri Maaja)
kodojutupreemiä – Glaseri Kersti, «Mu kodokülä Tammõ» (Orava K, 7. klass, juh Glaseri Maaja)
oppusõjutupreemiä – Paju Madli Ann, «Imä opitunn» (Vilustõ PK, 8. klass, juh Liiva Aasa)
eläjäjutupreemiä – Visseli Kevin, «Kuis ma hindäle väiku sõbra sai» (Vilustõ PK, 8. klass, juh Liiva Aasa)
suvõjutupreemiä – Silla Andrus, «Valgõmõtsah laagrih» (Miktämäe K, 8. klass, juh Jüriöö Vello)
unistusõjutupreemiä – Kerge Martty, «Nii sai ma hindäle massina» (Orava K, 9. klass, juh Kaldmäe Maarika)

10.–12. klassi vannusõrühm

1. Kõomägi Kärol, «Üts tütrik läts’ mehele Tomilõ» (Vahtsõliina G, 12. klass, juh Allasõ Tiia)
2. Lutsu Janeli, «Üts käänüline tii» (Vahtsõliina G, 12. klass, juh Allasõ Tiia)
3. Tuvikese Triinu, «Jutt Võromaa pritsiautost» (Vahtsõliina G, 12. klass, juh Allasõ Tiia).

Suurõ saagi toonu «Mino Võromaa» 33. võistlus2020-04-07T18:41:07+03:00

Keväjäst kõnõlõv vahtsõnõ võrokeeline Täheke

Timahavvanõ võrokeeline Tähekese nummõr tetti valmis mahlakuus.

Aokirän om hulga keväjäle umast, näütüses Vilbaste Kristeli lugu kõomahlast, rahvaperädse tsirgulaulu ja Sinijärve Karl Martini lugu tuust, kuis kevväi otsust’ mitte tulla.

Tulõvis munapühis saa aokirä abiga meisterdä munatopsõ ja munavõidu. Kalla Urmas kirotas seo aastaga tsirgust kroogust (tuttpütist), kiä om mi keelen nime saanu uma helü perrä.

Viil lövvüs aokirän luulõtuisi Contralt, Rahmani Janilt ja Laidla Siirilt, üts vana näütemäng Rammo Heljult, armastusjutt Kochi Helenalt ja väiku viktoriin Vanast Võromaast.

Võromaa latsõ omma ka esi «Posti» rubriiki kirotanu ja pilte tsehkendänü. Nal’a-, ärarvamis- ja koomiksilehekülg omma iks olnu egän Tähekese numbrin. Edekaasõ om tsehkendänü Mõttusõ Kadi.

Võrokeelist Tähekeist om jaotõt lakja Vana-Võromaa kuulõ piten kõigilõ 1. klassi latsilõ ja kõigilõ võro kiilt opvilõ latsilõ. Täheke pidi Võromaa latsi kätte jõudma täpsähe inne munapühhi. Nüüd oodõtas lakjajagamisõga seeni, ku latsõ jälki kuuli saava. A mõnõ leheküle saadõti sõski elektroonilidsõlt võro keele oppajidõ kaudu joba võro kiilt opvilõ latsilõ tutvustusõs kah. Oppaja olli tuu iist väega tenoligu ja anni toolõ hääd vastakajja.

Võrokeelidse Tähekese toimõndi Martsoni Ilona, Hinrikusõ Kadri ja Fastrõ Mariko. Aokirä and’ vällä SA Kultuurileht ja tugõsi Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Fastrõ Mariko

Keväjäst kõnõlõv vahtsõnõ võrokeeline Täheke2020-04-07T18:37:42+03:00

Helüait tege ussõ poikvõlõ

Täämbädsest om ammõtligult valla tett internetileht helüait.ee, kost saa kätte võrokeelist kullõmist – audioraamatit ja lühembit lugusiid nii latsilõ ku suurilõ.

Helüaida projektijuht ja vällämärkjä Laanõ Triinu seletäs, et mõtõ naas’ liikma mõnõst tähelepandmisõst. «Pall’o võrokõsõ kõnõlõsõ, et loessi külh, a aigu ei olõ. Määnegi hulk inemiisi jäl kaibas, et rassõ om lukõ, kullõsi tuud hää meelega, ku olnu, kost kullõlda. Ja täämbädsel pääväl väega pall’o inemiisi käü ringi, klapi pään, näütüses tervüsekõndi teten vai rongin-bussin. Tekkü tunnõ, et piässi pakma inemiisile võrokeelist kullõmist rohkõmb, ku toda parla võimalik om olnu,» seletäs tä.

Mõtõt arot’ Laanõ Triinu ummi tüüseldsiliidsiga Võro instituudist. Nime Helüait paksõ vällä Saarõ Evar. Minevä aasta joulukuu alostusõn panti kodolehele vällä edimädse helüjupi. «Tahtsõmi väega tähistä Kõivu Madissõ sünnüaastapäivä, sis pannimi üles ja loimi sisse mõnõ timä loomingu jupi,» kõnõlõs Laanõ Triinu.

Päält edimäidsi juppõ ülespanõkit võtsõ peris lehe luuminõ tsipa aigu. Edimädse as’ana pästeti aolõksist minevä aastasaa lõpun lintkassette pääl vällä ant aigumalda ja väärtüslikku kraami. Nuu omma kasseti võro kirändüse klassika ja muinasjuttõga. Üles omma pantu ka lintivõetu matõrjali vahtsõmbast aost, näütüses mitmõ Pulga Jaani jutukasseti ja CD.

Helüaida täämbäst saisu tutvustas projektividäjä säändside sõnnuga: «Helüait.ee om rõõmsa vällänägemise ja lihtsä sisuga kodoleht, kon egä küläline saa valli rubriike «Latsilõ» ja «Suurilõ» vaihõl ja löüda meeleperälist kullõmist. Otsast loemi sisse ja panõmi üles erinevit raamatit, proosat, luulõt. Ka tõlkõraamatit: joba saa kullõlda «Nukitsamiist» võro keelen, pia om tulõman ka «Sipsik».»

Vahtsidõ kullõmismatõrjaalõ jõudminõ Helüaita käü niimuudu: kõgõpäält valitas vällä matõrjali, midä tahetas lindistä. Sis pallõldas autoride ja välläandjide käest lupa, löütäs vabatahtligu sisselugõja, lõigutas helü kokko ja pandas internetilehe pääle üles. «Mullõ tege pall’o rõõmu, et autori omma väega lahkõhe olnu nõun umma loomingut Helüaidan avaldamisõs andma ja et vabatahtlikkõ sisselugõjit iks jakkus,» ütles Laanõ Triinu.

Edespite om lehe pääle plaanin viil kokko kor’ada internetilinke tõisi kodolehti päält, kon võrokeelist kullõmist üles om pant. Viil luut Laanõ Triinu, et tulõviku tulõ Helüaida mano ka veebiraadio, kost näütüses egä paari nädäli takast saanu kullõlda mõnt võrokõsõ märgotust vai loengut.

Helüait om olõman ka podcast’ina (eesti keeli taskuhääling). Oppus tuust, kuis Helüait hindäle karmanihe saia, löüd huviline Helüaida lehelt. Niisamatõ või Helüaida üles otsi õkvalt umma telefoni tõmmat podcast’i-äpist.

Helüaita tegevä kuuntüün Võro instituut ja MTÜ Luumisõ Kõrd. Tugõva Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp, autori ja sisselugõja.

Rahmani Jan

Helüait tege ussõ poikvõlõ2020-04-07T18:36:05+03:00