Parm tsuskas: aprill

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Parm tsuskas: aprill2020-04-07T19:17:06+03:00

Maolda nali

Mälehtüs aost, ku viil ilma pite reisi sai

«Ma käve Aafrigah puhkusõl ja näi säitsmemiitrist krokodilli!»

«Vai jummal! Ku till oll’ jo säidse miitrit, ku pikk sis tuu kroko esi oll’?»

Maolda nali2020-04-07T19:15:25+03:00

Muda Mari pajatus

Kuis aigu edesi käändä?

Ma kuuli raadiost ütte uudist, mis es kõnõlõgi koroonaviirusõst. Tuu uudis andsõ tiidä, et Euruupa käändse kellä suvõao pääle. Kõik ilm om hukah ja saisma jäänü. Mi olõmi uma eloga jõudnu tagasi pia kiviaigu.

Inemise omma egäüts umma kuupa paenu ja pruuvva ello jäiä. Ainumanõ asi, mille külge eski surmatõbi ei nakka, om kelläkäändmine. Olõs sõs saasi tuud kellä jo niipall’o edesi käändä, et nuu kõkõ jällembä päävä sälä taadõ jäässi. Et käänässi aigu kats kuud edesi nii jaanipäävä kanti.

Vast sõs tuu ao pääle olõssi jo harilik elo tagasi. A inemine tege plaanõ ja jummal naard.

Muda Mari pajatus2020-04-07T19:14:41+03:00

Tossu Tilda pajatus

Olõmi valmis kaitsõs!

Vinne ao üts tähtsämbit värke oll’ tsiviilkaitsõ. Aig-aolt käve Tal’na korgõ ammõtnigu kah rajoonõn kaeman, kuis tan oldas valmis kaitsõs. Es päse aolehetoimõndus kah.

Ütel pääväl tull’ mu kabinetti pääliina miis kaema, ku häste leht tsiviilkaitsõpropagandat om tennü. Ildaaigu oll’ kongi olnu tsiviilkaitsõoppus ja lehen oll’ nupukõnõ tuu kotsilõ, pilt kah man. Tuust ma kõnõli pikält.

Ma sai kittä, a tsipa laita kah. Olõs võinu lehen pikembält ja põh’aligumbalt olla.

ETA oll’ midägi saatnu, rohkõmb es olõki. Lehe kujondusõs oll’ tellit viisnukkõga ilojuuni, nüüd lätsi noidõ man pikembä artikli jutus. Tsiviilkaitsõst es olõ sääl külh sõnnagi. Vahtsõ sisu võlssõ ma mano. Kokko sai neli artiklit.

«Ploho, otšen ploho!» oll’ tsiviilkaitsõ bossi hinnang lehele. Timä meelest olõs pidänü egän lehen tsiviilkaitsõ seen olõma.

Tossu Tilda pajatus2020-04-07T19:14:02+03:00

Kodo jõudnu luudusõlats

LAANEKIVI ÕIE
(25.12.1934 – 28.03.2020)

Mahlakuu 2. pääväl saadõti Kolepi kooli mälestüskivi mant Nogopalo kalmuaida Laanekivi Õie. Timä aig sai ümbre.

Umal eloiäl ammut’ Õie elojõudu ja meelerahhu luudusõst. Nii tä ütel’gi hindä kotsilõ – luudusõlats.

Kasaritsa kandin Kolepi külän elli Õie sünnüst surmani. Mis om Kolepil olnu ja kes sääl toimõndanu, saa tiidä Õie kirotõduist neläst raamatust, mis kõnõlõsõ kooli ja laulukoori aoluust ni kodokotusõ suguvõsadõst. Kõigi Õie raamatidõ takan om olnu suur uurmistüü.

Ka Uma Lehe jutuvõistlusõlõ saatsõ Õie aastit juttõ luudusõst ja vana ao tegemiisist.

Kodo- ja kultuuriluu alalõ hoitmisõ iist sai Laanekivi Õie 2007. aastal Võro valla elutüüpreemiä.

Lellätütär Valpri Liina

Kodo jõudnu luudusõlats2020-04-11T22:59:07+03:00

Uskmalda lugu

Seo lugu juhto Pärnaste Valdoga filmi «Viimne reliikvia» tegemise aigo. Tüükotus olle täl Räpinä mõtsamajande Niitsiku tsehhin kunstnigu nime all. Sääl tetti ussi-aknit, müüblit ja suvõmajjo. Timä tegi suvõniire.

Ütspäiv tulno Räpinäst direktor esi katõ Tal’na mehega Niitsikulõ. Tallinnfilmi tegeläse seletivä, et naatas tegemä filmi päälkiräga «Viimne reliikvia», sinnä vaja rekvisiite. Joonistõ päält näüdäte mõisapreile Agnese sängö, malemängolauda ja kunstiperäst laegast vai kaste kloostre reliikviä jaost. Kõigil mõõduke näüdätü. Tsehhirahvas uhkuist ja tähtsüst täüs, näid valite vällä kino jaost müüblet tegemä! Kõik tõõsõ tüü jäteti kõrvalõ, et rutõmp valmes saasse. Tahete valmest tetä korgõmba kvaliteediga.

Kui asjolõ Tal’nast perrä tulte, tahete kõgõ inne auto pääle panda säng. Tutkit! Ei mahuke autohe. Pikempält mõtlõmada võtiva Tal’na mehe sae ja lõikseva nigu meistre esi sängü riste poolõst. Tsehhimeestel niisääne heitömine, et vahtseva suu-silmä peräne. Nimä lihvsevä viil liivapaprega ja lakeva, nüüt mindäs mõtsikolt saega räustämä!

Nääle ütelde, et olõ-i midäge hätä, sängül jo uhkõ päitselaud terveh, sängüle pandas tekk pääle, parandamist ei nätäke. Malemängolavvaga olte väega rahulõ, parajalt suur ja kruudeline. Viimätsenä andse Valdo umatettü ilostustõga kasti lavastaja hindä kätte. Tuu keerot kaste egäst külest, võtt kaasege valla ja kaiõ sisse. Sõss tõstse üles ja visass korgõlt maaha.

Ettearvamadast teost jäie miihel hingäminege kinne, surmane heitönö. Valdo röögät ja juuskse kaste pästmä. Tervest jäi. «Rahu, rahu,» ütelnü viskaja, võtnu kasti hindä kätte ja seletänü pikält. Filmi jaost olõvat kast kloostre uma. Sääl sisen hoiõtas üte pühämehe luid-konte, mis ommage kloostre reliikviä. Kui mässäjä nägevä nunna käeh ilosat kaste, midä tuu püüd pästä, võtva vägüse käest. Nääde arust om sääl kuld vai suurõmp varandus. Kui lövvetäs innege, et palja kondi, visatas suurõ süämetävvega kast minemä. Tuu piat niipallo katske minemä, et kondi satassõ vällä. Timä pidige kontrollma, kas iks lätt purust. Es lääke. Niimuudo olõsse filmi mõtõ är kaono, kondiunik pidi kinmähe põrmandol olõma, et näüdätä, mis kloostre reliikviä oll’.

Nii täpne seletüs rahust’ Valdoge maaha. Timä pidäse nüüt kipõstõ kasti vallalõ lahkma ja kergüise vahtsõst kokko panma. Vigurene tüü, aga Tal’na mehe jo oodiva.

Nii ommõgi – ku kinofilme kaet, ei mõista arvatage, mis kõik tegemise aigo juhtuno võise olla.

Pärnaste Leida


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Uskmalda lugu2020-04-07T19:09:37+03:00

Priinime lugu: Muna

Seod nimme kand Eestin 63 inemist. Vanan kiräviien kirotõdi riigli perrä Munna, midä loeti iks [muna]. Õnnõ Ojasuu mõisan Harjumaal kirotõdi mõisa priinimmi raamatulõ edimält Muhna, a keriguraamatilõ sõski Munna. Ülejäänü katõssa mõisat olli Liivimaal.

Tõlluste ja Kaali mõisan Saarõmaal om nime alussõs vana talunimi Munaku. Tuu talunimi tulõ inemisenimest, midä näütüses Soomõn om 17. aastasaal kirotõt Munack ja Munakka ja mille takan omma germaani nime, näütüses Amund vai Gudmund.

Luunja mõisan Tartumaal panti taa priinimi Muna talu perrä. Polli, Helme ja Holstre mõisan Mulgimaal pantu nime taust olõ-i teedä. Sääl kandin võisõ tegemist olla tsipa halvustava nimega, selle et nime saaja olli kõik sulatsõpere. Egäl puul oll’ väega tüüpiline sääne edenime kombinatsioon nigu Muna Jaan.

Võromaal panti seo nimi Haani ja Rõugõ mõisan, a Rõugõn nime saanu ütsik miis oll’ joba 1821 koolnu. Haanin sai nime Torbi Muna Piitre perrätulõja Muna külän ja Torbi Piipse Tanila perrätulõja Villa külän (parhilla Piipsemäe). Muna Piitre pojal Jakapil poigõ es olõ ja nii jäi alalõ õnnõ Piipsemäelt peri Muna nime kandja.

Mitteammõtlikult Muna nime kandjit om hulga rohkõmb Vahtsõliina Orava kandin, kon Oro küllä kutsutas Munaküläs ja tundas kattõ Ravva suguvõssa: Lõo-Raud ja Muna-Raud. Nime alussõs om Suurõ-Kolodavitsa Hellemonna Pedo ja timä poja nimi Hillimonna Michel. Peedo esä vai edevanõmba nimi pidi olõma vinneperäne Filimon, hellest munast sai rahvasuun lihtsalõ Muna. Haani kunagidsõn Torbi külän võisõ Muna lisanimi tegünedä esisaisvalt, a tegemist võisõ olla ka sisserändäjäga Orava kandi suguvõsast. Muna nime võtsõ ka üts Petseri valla perekund 1921. aastal.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Muna2020-04-07T19:06:52+03:00

Andsak kriisimuna


Ei tiiäki, mille tä kordsun om. Vast mõist Pulga Jaan midägi üteldä? Ilvesse Aapo jutt ja pilt.

Andsak kriisimuna2020-04-07T19:04:50+03:00

Ilvesse Aapo Instagrami-pildi

Ku kaia Ilvesse Aapo Instagrami-kontot (instagram.com/sevliopaa), tulõ vällä, et Räpinä miis olõ-i määnegi tarõn istja, hulk hoobis mõtsu pite ja tege luudusõpilte. Mõni noist om tan:


Puuseene, miä nägevä vällä nigu tsilľokõsõ mõtsatrolli kummutisuhvli. Ilvesse Aapo pilt


Limatünnik, edimädse katõgooria kaitsõalonõ siin. Ku säänest trehvät, är putku, a anna Keskunnaammõtilõ teedä. Ilvesse Aapo pilt


Verrev kariksiin om keväjäkuulutaja. Ilvesse Aapo pilt


Võromaa Louisiana – Pahtpää jõgi om mõtsa ala tulnu. Ilvesse Aapo pilt


Vana traktorijälg om hää kasvulava ijämullõlõ. Ilvesse Aapo pilt


Seo ijä om vast Vincent van Goghi tett. Ilvesse Aapo pilt


Kahkva kannikivi. Midä seo man pallõman kävvü vai ohvriannis viiä, olõ-õi teedä. Ilvesse Aapo pilt


Kaitsõalonõ Kahhar petäi Väiku-Veerksuh om joba küländ vana, a rõnnakõsõ ommava õks viil ilosa. Ilvesse Aapo pilt


Inemine jalotas vaiksõ mõtsatii pääl. Ilvesse Aapo pilt

Ilvesse Aapo Instagrami-pildi2020-04-07T19:02:41+03:00

Kiri Kapstamäelt. Pido kadso aol

Mu meelest elämi egän mõttõn väega huvitaval aol. Egäl aol omma olnu uma kadso ja katsko es koolõ kah peris kõik, olkõ pääle, et väega hull tõbi oll’. Tunnista, et olõ tõtõstõ väsünü seost koroona-teemast, a siski ei saa mi viil timäst üle ega ümbre. Suurõmban plaanin kaiõn om seo tõbi, kriis ja karantiin üts suur kingitüs. Üleilma kimmäle, selle et majandus om planeedilõ külh pall’o kahh’o tennü ja hengetõmbamisõ aig tege tälle õnnõ hääd.

Inemise uman plaanin om tõbi kõgõ olnu draama, a meil om no hää võimalus hindäle otsa kaia, olla ütenkuun esihindäga, tetä kõkkõ tuud, mille jaos innembä aigu es olõ.

Hirm om külh tuu, midä inemisel kõgõ veidemb vaia om, seo olõ-i kedägi avitanu. Käü mõtsan, tii sporti, nakka pääle talvõtsuklõmisõ huuaoga! Moro orjamisõ asõmõl kasvada hindäle esi süük ja ku aida ei olõ, kasvada aknõ vai rõdu pääl vai kinkagi man maal. Suuri muutuisi aig nõud muutuisi ka mi hindä elon.

Kullõ, midä sa periselt elost tahat, ja loe veidemb uudissit.

Om aig pitä pito, selle et murõhtaminõ tii-i kedägi tervembäs. Kevväi om uman tävven vägevüsen käen. Piä pito keväjä võidukäügi, vahtsõ alostusõ hääs, tandsi uma kihä talvõst vabas! Pido jaos ei olõ rahvamassõ vaia. Pido om su hindä seen. Anna umalõ iholõ kõgõ parõmbat süüki ja tunnõ tuust mõnnu rikkaligult katõdu lavva takan.

Keväjäne päiv om nii helle. Esiki ku olõt määndsengi tõvõn, tii akõn valla ja võta päivä. Päiv om võimsa, tapp pisiläse ja jaga sullõ massulda D-vitamiini.

Tandsi ja laula! Usu, et kõik haigusõ pelgäse rõõmu ja naaru.

Ja ku olõtki peris haigõ ja paistus, et lõpp om ligi, sis mõtlõ, määndse omma nuu as’a, midä sa inne tast ilmast ärminekit umilõ latsilõ vai inemkunnalõ üteldä tahat. Kirota mõni kiri vai raamat. Kirota noilõ, kedä olõt armastanu, ja tennä ello opitunnõ iist.

Miä sis om seo, midä sa viil ei olõ uman elon tennü, a tahtnu tetä. Äkki om parhilla tuu jaos aig? Elä nii, nigu olõski ilmalõpp käen! Sis võit vast minnäki… egävädses, a rõõmsa meelega.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kari and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Kiri Kapstamäelt. Pido kadso aol2020-04-07T18:55:35+03:00