Kiä sis õigõdõ kraami raiskas?

Üts murõtamine peat õks kõik aig käsil olõma. Enne, ku meile taa haigusõmurõ tull’, kõnõldi ütest tüküst kliima lämmämbäs minekist ja tuust, mea mi egaüts võlssi tennu olõmi, et taa nii lännu om. Ja tuust om kah pall’u kõnõld, et mi hirmsadõ süüki raiskami, no et ostami pall’u ja lasõmi hukka minnä ja viskami mõtsa, praegutsõl aol muiduki prahikasti.

Ma mõtli üts päiv õkva tükk aigu tuu pääle, et kas ma esi süüki prahikasti panõ vai kas ma kedägi tiiä, kiä nii tege. Vot ei panõ ja ei tiiä kah kedagi, kiä nii tege. Ku juhus, et mõni lihakammar vai vorstiots saisma om jäänü, sis kiäki tiid õks kedägi, kiä tund säänest inemist, kelle pini vai kass kõik sääntse kraami hää meelega ärä süü. Vääga pall’u kuivatasõ esiki munakuuri ja veevä vai saatva sinna majapedämiste, konh kannu peedäs. Ku mõni muru leibä vai saia tõnõkõrd järgi jääs, kuivatõdas tuu kah ära ja hoidas tutvõilõ kanulõ vai lambõilõ. Niisama ei visata prahi sisse kalarappõid, ku ütski tutva kass om. Ma tiiä ütte jänestepedäjät, kelle lähembä naabri kardulikoorõ kah taalõ toova.

Aga tõnõ asi om prahikastõga liinan suuri puutõ man, kohe visatas pea ega päivi meheste peris kõrran söögikraami. Tuu om sääne asi, mis nii-üldä normaalsõlõ inemisele pähäki ei mahu. Tuust, et omma olõman sääntseide nuuri inemiisi pundi, kiä säält söögi vällä korjasõ ja tuust eläsegi, om kah viimätsel aol pall’u juttu ollu. Kas tuu no kõgõ õigõmb elämise muud om ja misperäst üts vai tõnõ õigõdõ sääntse kombõ om valinu, om umaette jutt.

Silmä om jäänü viil üts hull raiskamine, medä inemise kotun ilmangi ei tii. Tuu om paprõ raiskamine. Ega nädäli tulõ postkasti patsak puutõ pähämäärmiisi, peris hää paprõ pääl ja värvilitse muiduki! Ja sis nuu vitamiine ja söögilisandide pakmise! Alasi kõrraligu kuvääri sisen, klantspaprõ pääl ütest tüküst üts ja tuusama jutt, ja firmaomaniku värviline pilt kah man. Lähät panõt paprõkasti ja mõtlõt, et mitu puud nüüd jälleki…

Mi uma amõtnigu omma ka peris virga kõkkõ paprõ pääle trükmä, olkõ no, et tuusama jutt inemisele säälsaman arvuti postkasti ka saadõtas. Ma sai ildaaigu teedä, et sukugi ei pea nii tegemä, ja eriti noorõmba amõtnigu pedävä tuud meelen, a mõni vanõmb pelgäs vast, et muidu ei tunnu tuu tüü nii tähtis ja suur, ku vällä ei trüki.

Esi kirutat tõnõkõrd mõnõ telefoninumbri, aadressi vai ostmise nimekirja vana kuvääri nuka pääle – kiä tuuperäst puhast papõrd ots vai pall’u taad kotun omgi.

Pellädä om, et taa suurõ haigusõmurõga, millega ostmisehaigus üten tull’, võit no külh juhtuda, et muidu kokkuhoidlik inemine kraami raiskas. Ku taa kauba otsa saamise hirm ütskõrd maha vaibus, sis võit prahikastin halletama lännüt leibä ja muud söögikraami löüdä külh, kui õigõl aol kohe ärä anda ei jouda vai ei tihada, selle et om pall’u.

Aga ku õks suurin poodõn tuu pääle enämb mõtõldas, et kelle tuu üle jäänü kraam enne tähtao tulõkit madalamba hinnaga vai peris ilma ära anda, sis ei tulõ nuu numbri, ku pall’u mi kraami raiska, sukugi nii hirmsa suurõ. Ja ega medä tetä ei olõ, nuid, kelle säänest avitamist vaija om, ja mitte ennegi jõulu aigu, meil jagus, olkõ noh, et tuust vääga kõnõlda ei taheta.

Nõlvaku Kaie

Kiä sis õigõdõ kraami raiskas?2020-03-24T13:17:21+02:00

Kassiaru Jaska – Eesti majandusõ elu ja valu

Viimätse ao päämine teema om ollu üts tsillukõnõ viirus, midä maailma kõgõ suurõmba riigi üten jaon om lövvetü egäl katõkümnendäl inemisel. Tuust omma kõik nii är hiitünü, et mis sis saa, ku timä õkvalt omgi tuu katõkümnes. Linnuki pandas saisma, laivu päält ei lasta inemiisi maha ja kõik pesvä kässi kokku: «Mõtlõ ummõtõ!»

Tasus tsipa aoluun tagasi minnä: Põhjasõa aigu kuuli Eestimaa pia puhtas. Tegeligult joba inne, Vene-Liivi sõa aigu, aga säält ei olõ mul üttegi perekonnaperimüst. Põhjasõa lõpun tull’ mu imäpuulnõ esivanõmb Roosa mõisniku manu ja ütel’, et timä om sõaväest maha jäänü sepp, kas mõisnik ei taha kaupa tetä. Mõisnikul es olõ muud ku puultühi maa, ja kauba tekk’ tä häämeelega. Sepp tüüt’ mõisan nika kuuõkümnendä eluaastani ja sai sis palgas igävedse suurõ maatükü. Nii umbõs väiku kolhoosi suurusõ. Tuud maad sis jagati noorõmbile latsile perändüses, aga peräots jäi iks alale, sääl elä põrõlt ma.

Eestimaa om mitu kõrda rahvast piaaigu ilma jäänü, aga kostki mõtsaonnist ilmu jäl inemise vällä ja elu läts’ edesi. Eräldi elävide inemiisi manu taud ei päse. Tammsaare om «Tõen ja õigusen» taudi leviku mehanismi väega täpselt kirja pandnu. Taudi tõi küllä auväärt ärimiis Kassiaru Jaska, kelle ammõtinimes oll’ hobõsõparisnik. Edimält jäie Vargamäe latsõ terves, kuna Kassiaru rahvaga läbi es käütä. Perän tull’ taud iks ringiga Vargamäele ja latsõ kuuliva.

Mis meil praegu toimus? Ärimeestel om prestiižiküsimus kävvü ega aasta Tain puhkaman, Norran lõhet püüdmän, Alpiden suusataman ja kurat tiid, kon viil. Säälsaman kõnõldas viirusõ leviku majanduslikust mõjust. Siist paistus selgele hindä tekütet koolu ring, ladina keeli circulus vitiosus. Rahvas rändäs, tuu raha sisse. Tuu raha iist saat esi kah rännädä. Rändämine levitäs viirust, rahvas hiidüs är ja rändäs veidemb. Raha tulõ sisse veidemb. Varsti või asi minnä nii kaugele, et ärimiis ei saa kah inämb reisi. Küsümi: kui sa kodumaal tunnet hinnäst häste, nigu kotun, misjaos sis reisi? Kõik om jo loogiline ja säädüsperäne, taud om tollõjaos, et ringirändämist tagasi hoita. Ringirändämise takan om muiduki üleilmastumine, midä edimält kõik tükkevä kitmä. Ma ei olõ seenimaani aru saanu, mille rännätäs. Ma ei mõtlõ ärimehi. Mõnõ põhjusõ võinu jo üles lukõ: kongi om narkots otav, kongi om Viagra otav, kongi om viin otav. Midägi ollõv viil, ei mäletä. Igatahes omma kõik nuu põhjusõ säändse, ilma milleta inemine väega häste läbi saa.

Üts suur põhjus om muiduki ka tuu, et vanõmba inemise ei lövvä umale elule vahtsõt mõtõt. Mõttetule elulõ loodetas vällämaalt mõtõ löüdä. Kõike oltas harinu otsma vällästpuult ja võimalikult kavvõdast. Aga otsma piasi esihindä seest. Nigu laulsõ kadunu Silvi Vrait: See rohi kasvab su enda aias…

Rahvide segämise iist om selgesõnalidselt hoiatanu ka piibli (Paabeli torni lugu). Tähtsä inemise, kiä usupühädel kerikun koogutasõ, ei paista tuud kotust piiblist lugõnu ollõv, vai sis arvase, et ellä saat ainult nii, nigu Kassiaru Jaska. Niipall’u ku ma mäletä, jätse Kassiaru Jaska pääle latsi surma hobõsõparistamise maha.

Kui mitu last (vanust ma ei kõnõlõgi) piat Eestimaal vahtsõ viirusõ kätte är kuulma, et hobõsõparistamise-laadsele majandusõlõ piiri proovitas panda?

Pulga Jaan

Kassiaru Jaska – Eesti majandusõ elu ja valu2020-03-24T13:16:29+02:00

Kuis kõnõlda viirusõst latsiga

Latsõ hirm om vanõmba hirmuga köüdet:

ku vanõmb om närviline, murõhtas lats kah

 

Koroonaviirusõ ilma piteh lakja minek tekütäs kõigil inemiisil veidemb vai rohkõmb segähüst ja pelgämist. Ku suurõ inemise saava vast hindäga kuigimuudu toimõ, sis latsil om taa segähüse ja vahtsõ olokõrraga rassõmb nakkama saia. Vanõmbidõ asi om latsi avita.

Tuud, miä ilmah sünnüs, olõ-i mõtõt latsi iist käkki. Latsõ omma uudishimoligu, nä tahtva teedä ja arvo saia, nä kuuldva ja nägevä nigunii. Innembä tulnu avita latsil õigõ ja võlss teedüsse vahel vaiht tetä ja näile ilosahe är seletä, miä taa viirus sääne om, mille parhilla kooli kinni omma ja mille olõ-i hää mõtõ suurõ rahva sisse minnä. Suurilõ inemiisile või kül paistu, et latsõ saa-i arvo vai nakkasõ viil rohkõmb pelgämä, a tuu olõ-i nii ja kõnõlda tulõ. Latsõ jaos om tähtsä arvo saia, miä sünnüs. Nä omma saanu määnestki teedüst latsiaiast, koolist, sõpru ja oppajidõ käest ja võiva kõgõst tuust teedüssest ummamuudu vai võlssi arvo saia. Tuuperäst om esieränis tähtsä, et vanõmba kotoh kõik rahulikult är seletäse.

Seletämise man tulõ märki, ku vana lats om ja määndsest teedüssest tä arvo saa. Suurõmbilõ latsilõ, umbõs põhikooli kolmandast jaost pääle (vannusõlõ nii 13+), olõ-i vaia kõikõ teedüst inämb lihtsämbäs tetä, a näil om kimmähe ka rohkõmb küsümüisi ja vanõmb piät olõma valmis täpsembäle seletämä. Vähämbile latsilõ tulõ seletä lühembäle ja lihtsämbide sõnnoga. Näile om hää kõnõlda, mille seost viirusõst nii hulga juttu om. Üts võimalus tuud tetä om sääne: «Ilmah om hulga esisugumaidsi viiruisi. Ku inemise noidõ viiruisiga kokko putusõ, sis jääse nä mõnikõrd haigõs – nakkasõ köhimä, tulõ noho ja palanik. Inämbältjaolt saa inemise kihä noist viirusist esi jako ja inemine saa terves. Seost viirusõst kõnõldas nii hulga selle, et taa om vahtsõnõ ja lätt ilma piteh väega kipõstõ lakja.» Tähtsä om latsõ är kullõminõ ja timä küsümiisile vastaminõ. Ku lats mõist küssü, sis om tä vastussõ jaos valmis (tuu käü kõgõ muu kotsilõ kah, mitte õnnõ koroonaviirusõst kõnõlamisõ kotsilõ).

Ku lats küsüs, et miä tuu koroonaviirus om, sis või seletä, et seo om sääne pisiläne, kiä tege inemisele halva olõmisõ, ku tä inemise sisse trehväs. Või kõnõlda, et mõnõl inemisel om õnnõ veidükese halvõmb olla, a mõni inemine jääs rohkõmb haigõs, täl tulõ suurõmb köhä, om rassõ hingädä ja tä piät haigõmajja minemä. Seo man om tähtsä kaia, et jutt latsõ jaos arvo saia om. Vähämbile latsilõ iks veidemb ja lihtsämbide sõnnoga, suurõmbilõ latsilõ rohkõmb ja täpsembäle. Lats küsüs esi mano, ku tä tuu jaos valmis om ja rohkõmb teedä taht.

Ku lats küsüs, kas koroonaviirusõ kätte või koolda, sis või üldä, et nii nigu tõisi haiguisiga, nii om ka mõni koroonaviirusõga inemine är koolnu, a suurõmb jago saa terves.

Latsiga om tähtsä kõnõlda, kuimuudu hinnäst haigõs jäämise iist kaitsa. Taa and hää võimalusõ üle kõnõlda, kuna ja kuimuudu tulõ kässi mõskõ, sõrmi ei tohe suuhtõ, nõnna ja silmä panda, tulõ hulga väläh kävvü ja süvvä värskit tervüsele hääd süüki. Säändside asjo üle kõnõlaminõ ei tii ilmahki halva. Kimmähe om väega tähtsä esi iinkujos olla! Suurõmba latsõ nägevä esi, ku vanõmba puhtust pidävä, vähämbide jaos või ummi tegemiisi helüga üle seletä («Ma tulli väläst ja lää mõsõ no õkva käe kõrraligult lämmä vii ja seebiga puhtas, et pisiläse mu kässi päält kohegi muialõ minnä es saanu ja minno haigõs es tennü»).

Latsilõ või kõnõlda, et viirus nakkas inemiisile külge kõgõ parõmbahe sääl, koh om hulga rahvast kuuh, selle et suurõ rahva seeh om kimmähe inemiisi, kink sisse viirus om joba hindäle pesä tennü, a kiä viil esi tuud ei tiiä, ja tuuperäst mi parhilla kinoh, tiatrih, koolih ja trennih ei käü. Ku mi kõik kotoh püsümi, sis ei saa viirus inemiisi piteh edesi minnä ja nii mi saami täst jako. Ku lats saa arvo, mille piät umaette olõma, sis om täl kergemb tuuga leppü. Kotoh ja perretsõõrih või egäsugutsit ettevõtmiisi kõrralda: kodonõ kinoõdak, ütehkuuh tsehkendämine, kuuh perrega matkaminõ, ütstõõsõlõ ette lugõminõ, meisterdämine. Kõnõlgõ sõpru ja tutvidõga, nii saa mõttit mano, kuis kotoh olõminõ põnõvambas muuta. Internet om kah täüs mitmõsugumaidsi oppuisi, midä latsiga kuuh tetä. A kõrraldamisõga tulõ ette kaia, et kõikõ aigu är ei plaani. Ikäv-olõmisõ-aigu piät kah olõma!

Kõgõ tähtsämb om esi rahulikus jäiä. Latsõ hirm om vanõmba hirmuga köüdet. Ku vanõmb om närviline ja murõhtas, sis murõhtas lats kah. Ku vanõmb om rahulik, avitas tuu latsõl rahulik olla. Hoiami hinnäst, hoiami ummi latsi ja vanõmbit, hoiami tõisi. Püsümi terve!


Oro Laivi,
koolipsühholoog

Kuis kõnõlda viirusõst latsiga2020-03-24T13:14:52+02:00

Plaanimajandus

Ku tahat midägi kimmäst är tetä, om mõistlik plaani, kuimuudu tuu asi tettüs saa, ja sis plaani perrä minnä. Ku tahat, et kõtt täüs olnu, tasus märki vällä söögimenüü, säält tagasi, et mis tuu vai tõõsõ jaos vaia om, sis kraam kokko otsi ja süük valmis tetä. A egäsugumadsõ mõistligu plaani man tulõ kimmähe rehkendä ka võimalusõga, et egä kõrd ei pruugi kõik plaani perrä minnä.

Hallõ-nal’akas, a tegeligult peris kurb lugu juhtu tugõvidõ Võromaa-juuriga laulja Suviste Ukuga. Täl oll’ aastit tahtminõ, plaan uma lauluga Eesti iist Eurovisioonilõ saia. Timahava läts’ki tä plaan täüde: Eesti Laulu võit andsõ kimmä piledi suurõ Eurovisiooni-lava pääle, miljonidõ telekaejidõ silmi ala. Rõõm oll’ suur, tunnustus aastidõpikkudsõlõ tüüle oll’ tulnu. A sis, nigu mõnõn filmin vai tiatritükün, tull’ ette takistus ja käändse kõik olnu pää pääle. Maailma ründävä taudi peräst jäetas Eurovisioon är. Laembalt kaiõn kattõ mõnõ pääväga muusikidõ ja muiõ esinejide leevätüü. Kõik kontsõrdi, luulõõdagu, tiatrietendüse ja muu sääne kaeminõ läts’ pääväpäält ja periselt tiidmädä aos kinni.

Nii taa plaanimajandusõga om: inemine tege plaani, a või-olla kiäki kongi itsitäs tuupääle peio. Siski massa-i äkiliidsi muutumiisi peräst hindäst vällä minnä (tan või miilde tulõta ütte vanna nall’a kaalani virdsa seen olõmisõst ja nõna norgolaskmisõst). Plaanimi iks edesi ellä!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Plaanimajandus2020-03-24T13:08:14+02:00

Kalkuna Mari: kriis juhatas tagasi lihtsämbä elo mano

Näütlejile, muusikilõ ja tõisilõ hindä loomingu rahva ette tuujilõ tõi taudi peräst elokõrraldusõ muutuminõ pääväpäält kõigi ülesastmiisi ärjäämise. Rõugõ kandin Hakil eläs muusik Kalkuna Mari, kiä märgotas, kuimuudu timä elo om muutunu ja midä om taast kõgõst oppi.

«Edimält tull’ mul ku muusikul väega kipõstõ olokõrda hinnata, teedüst kogoda, et arvu saia, ku tõsinõ taa asi iks om. Pidi viil mõni päiv inne eriolokõrra välläkuulutamist lindama Belgialõ, a sis sai kõrraldajaga kõnõtraadi otsan istutus ja otsustõdus, et tuu kontsõrt tulõ är jättä. Nigu perän vällä tull’, tulõ kõik urbõkuu ja mahlakuu esinemise är jättä. Lehekuust edesi viil ei tiiä, a tuu om kül selge, et kõva põndsu saa kogo kultuurisektor siist peris kimmäle. Muusigu jääse mõnõs aost ilma tuust tüüst, mille iist rahha om võimalik saia.

Egäl rassõl aol nakkas luuvus kah tüüle. Nii mõnigi om tennü joba netikontsõrtõ ja muud säänest. A mu hindä sisetunnõ ütles, et ma tii niikavva päämidselt umma luumistüüd.

Taad aigu tulõ võtta ku kingitüst ja luuta õnnõ, et taa väega pikäle ei lää. Maal olõ-i inemisel hätä midägi: päiv paistus, kevväi tulõ. Naasõ omma aian, mehe mõtsan. Pall’o saa olla luudusõn, kraami maia, tarrõ. Kraami ka hindä seen. Võiolla om taa kriis võimalus oppi ja inemisel ku liigil om seod vaia, et juhata hinnäst tagasi põhi- ja põlisväärtüisi mano, lihtsämbä elo mano. Ja väärtüstä rohkõmb kogokonda ja häid inemiisi hindä ümbre. Pääle tuu ka lihtsit ja eloliidsi asjo, nigu umilõ sugulaisilõ vai naabrilõ kõlistaminõ. Mi pere om lännü kogukondaitab.ee rahvalõ mano, et avita noid, kel om api vaia kasvai söögikraami ja arstiruuhi ärtuumisõ man.

Viimätsel aol om tunda pall’o rohkõmb huulmist ja üttehoitmist. Kuigi mi olõmi füüsilidsen isolatsioonin, om mu arust tähtsä vaimult kokko hoita ja tõnõtõõsõlõ toes olla, niipall’o ku tuu võimalik om. Inemkund om arõnõnu läbi kriise ja inemine om niipall’o mukav, et tä ei nakka inne liigutama vai midägi muutma, ku om viimäne hädä käen. Tan om ka suur võimalus: kaiõn, mis maailman sünnüs, sis arvada ei olõ tuu edimäne ega perämäne sääne aig, ku mi piämi kipõstõ muutuisiga üten minemä ja midägi esi vällä märkmä.
A maal olõ-i inemiisil viil hätä midägi, ütenkuun ja kokko hoitõn saami taast rassõst aost üle.»

Kalkuna Mari täüt märgotust üten võromaidsõ loitsuga saa kullõlda täämbädsest Vikerraadio saatõst «Vahtsõmbat Võromaalt» kell 18.45.


Kalkuna Mari 22. urbõkuul uma kodo lähkül mõtsan. Tatsi Taavi pilt.

Kalkuna Mari: kriis juhatas tagasi lihtsämbä elo mano2020-03-24T13:06:53+02:00

Hurda selts uut rahvuskultuuri avvohinna kandidaatõ

Jakob Hurda nimeline Põlva rahvaharidusõ selts uut ettepanõkit timahavatsidõ Hurda Jakobi preemjide kandidaatõ kotsilõ.

Hurda Jakob. Pilt Hurda Seldsi kodolehe päält

Selts pruuv alalõ hoita Eesti heränemisao sümboli, rahvaluulõ- ja keeletiidläse Hurda Jakobi (1839–1907) mälehtüst ja takast tsuski rahvuskultuuriga köüdetüid tegemiisi kõgõn Eestin ja Põlva maakunnan. Tuuperäst andas timahava joba 29. kõrd vällä kats rahvuskultuuri avvohinda, kätteandminõ om plaanin tetä 18. piimäkuul 2020 lõõdsapidol Harmoonika.

Statuudi perrä andas egä aasta vällä kats preemiät. Üte preemiä saa inemine, kiä om paistnu ummi tegemiisiga silmä üle Eesti, tõõsõ preemiä Põlva maakunnan silmä paistnu inemine. Rahvuskultuuri avvohinna määrätäs esieräliidsi vai pikäaoliidsi eesti rahvuskultuuriga köüdetüisi tegemiisi iist, miä avitasõ rahvuskultuuril jakkuda.

Seoniaoni omma Hurda Jakobi rahvuskultuuripreemiä saanu: Lehestiku Paul, Toropi Kristjan, Voolmaa Aino, Raidla Heli, Strutzkini Aino, Lõvi Laine, Pino Veera, Põllu Kaljo, Kolga Udo, Reissari Leo, Hiiemäe Mall, Kiudorvi Tiiu, Rüütli Ingrid, Villa Rein, Kõiva Ottilie-Olga, Kunsti Tiiu, Podekrati Ülle, Eilarti Jaan, Piho Mare, Hirsiku Veera, Potteri Eva, Lübecki Helve, Sarvõ Vaike, Hirvlaane Milvi, Viirese Ants, Kõlli Helle, Petersoni Aleksei, Tageli Asta, Asteli Eevi, Kangro Ulve, Ojalo Anne, Esko Enn, Pulleritsu Heivi, Kähri Liina, Tõnuristi Igor, Needo Ülo, Haameri Valter, Kolsari Maret, Väntäneni Veikko Armas, Villa Sirje, Saarõ Heljo, Eriku Ain, Trei Jüri, Libliku Ester, Hao Paul, Jää Arvo, Õunapuu Piret, Tartese Heino, Veidemanni Rein, Määri Andres, Vananurme Ilmar, Pintsaarõ Asta, Saukasõ Rein, Allasõ Tiia, Orasõ Janika ja Kihulasõ Meelis.

Kandidaatõ avvohinna saamisõs võiva esitä kõik inemise ja asotusõ. Esitämises tulõ 14. mahlakuu pääväs (14.04.2020, postitempli kuupäiv) saata Põlva rahvaharidusõ seltsile vaban vormin ettepanõk. Seldsi postiaadrõss om Kesk 16, 63308 Põlva. Ettepanõkit või saata ka e-postiga aadrõsi polva.rhs@mail.ee pääle.

Ettepanõkin piät olõma är nimmat kandidaadi rahvuskultuuriga köüdetüisi tegemiisi kokkovõtõ ja esitämise põhjõndus.

Är piät olõma nimmatu ka kandidaadi perämädse viie aasta joosul saadu suurõmba preemiä ja avvohinna ja kandidaadi täpse kontaktandmõ.
Ligembät teedüst saa küssü seldsi as’aajaja Siirmanni Niina käest telefoninumbrõ 5190 4396 päält.

UL

Hurda selts uut rahvuskultuuri avvohinna kandidaatõ2020-03-24T13:04:55+02:00

Muusõumi kutsva hinnäst internetin avastama

Karilatsi muusõum näütäs hussiviina, minka iks kah tõpi om ravitu. Pilt muusõumi Mol’ovihu lehe päält.

Parhillatsõn eriolokõrran omma ka kõik muusõumi kinni. Vana-Võromaa neli muusõmmi omma võtnu tsihis seol aol hindä kogosid ja tegemiisi inämb interneti kaudu näüdätä.

Vana-Võromaa muusõumi omma üts osa Võro instituudist. Instituudi direktri Kuuba Rainer seletäs, et ku tull’ teedüs, et tõvõpuhahusõ peräst tulõ kõik muusõumi kinni panda, sündü õkva mõtõ naada virtuaalmuusõummõ pidämä. «Ku muusõumõl omma ussõ kinni ja latsõ piät istma koton, suurõ inemise kah, ja nügätsel aol inemise tahtva internetin olla, sis olku näil sääl midägi kasulikku tetä,» seletäs tä.

Nii ommaki Mõnistõ talorahvamuusõum, Karilatsi vabaõhumuusõum, Vana-Võromaa kultuurikoda ja Kreutzwaldi memoriaalmuusõum naanu egä päiv pandma egä muusõumi Mol’oraamadu lehe ja kodolehe pääle mängõ, uudissit, pilte ja filmikeisi mõnõst muusõumin olõvast as’ast. Näütüses om kultuurikuan üles säetü kats näütüst, a noid saagi kaia õnnõ arvutist.

Ligembät teedüst Vana-Võromaa muusõummõ kotsilõ ja linke näide kodolehti pääle saa kaia internetist aadrõssi wi.ee/muusoumi päält.

Rahmani Jan


Vana-Võromaa kultuurikuan om üles säet Paide Margreti maalinäütüs «Inimmustrid». Pildi pääl tege kunstnik üten piniga valla näütüst, midä saa kaia kultuurikua Mol΄ovihu lehe pääl. Veetõusme Janne pilt.


Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele lugõ ette muusõumilugusiid Tiitsa Arnoldi mälestüisivihust. Pilt muusõumi Mol’ovihu lehe päält.

Muusõumi kutsva hinnäst internetin avastama2020-03-24T12:59:59+02:00