Parm tsuskas: imäkeelepäiv

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Parm tsuskas: imäkeelepäiv2020-03-09T16:41:41+02:00

Maolda nali

Tutva politsei

Vanõmb paar sõit autoga pääliina. Naanõ om roolih. Inne Tal’nahe joudmist pidä politsei nä kinni. A naanõ om kõva kuulmisõga.

Politsei küsüs dokustaatõ. Naanõ küsüs mehe käest: «Mis tä ütel’?» Miis seletäs, et paprit taht kaia.

Kaes politsei paprit ja kõnõlõs: «Jaa, Võru… Elu kõige halvemat seksi olen ma saanud Võrus.»

Naanõ küsüs jälki: «Mis tä ütel’?»

Miis ühmäs: «Tä ütel’, et tä tund sinno.»

Maolda nali2020-03-09T16:40:11+02:00

Muda Mari pajatus

Rahvaperäne arstminõ

Ma kuuli raadiost, et rahvaperäne ravitsõminõ om iks kõgõ parõmb ka katõkümne edimädsel saandil. Näütüses lambavilladsõ suka ja hanirasvaga määrmine. Ma tiiä-i, mille sõs noidõ rohopuutõ kinnipandmisõ ümbre nii pall’o larmi om. Ega sääl müvvä-i hanirasva. Ja suka piät iks vanaimä esi kudama.

Mul tull’ viil üts vana ravitsõmisõ viis miilde. Mälehtä-i õnnõ, mille jaos tuu hää oll’. Vast tsiakatsku vasta. Et panõmi tsia tsimenditünnü ja nakkami punnimulgust süütmä. Nüüd pandas kõik kavvõl puhkaman käünü inemise paaris nädälis tõisi iist tsimenditünnü.

Muda Mari pajatus2020-03-09T16:39:22+02:00

Tossu Tilda pajatus

Viipütün pidolõ

Kamp küläpoissõ tahtsõ Vinne aol tutva sünnüpääväle minnä, a tii sinnä oll’ pikk. Nä sai kaubalõ viipütü (veetsisterni) juhiga, kes üüses autot tüükua mano vei.

Luuk massina pääl tõugati kõrvalõ ja ütstõõsõ takan hüpsi poisi tühjä püttü sisse. Luuk kinni ja läts’ki sõidus. Kõik olõs laabsalõ lännüki, ku tii pääl ei olõs miilits autot kinni pidänü.

«Kas olõmi peräle jõunu?» kostsõ pütü seest ku tõrrõpõh’ast kellegi helü. Hallõ vahelõjäämine lõppi nii, et sohvõr pidi juhilua är andma ja priiküüti saanu küläpoisi edesi uma jala pääl astma.

Ku võmm oll’ minemä sõitnu, kor’as’ autojuht, kinkal oll’ lubatu iks tüükua mano är sõita, poisi tii päält vahtsõst üles ja vei nä iks pidomajja är.

Tossu Tilda pajatus2020-03-09T16:38:49+02:00

Riian naati hussõ mõskma

Minevä nätäl loi kirävika, miä või võrokõisilõ peris nal’akas paistu. ERRi portaalin oll’ kirän niimuudu: «Riia veoettevõte on alustanud pealinna husside, trammide ja trollide täiendavat pesemist ja desinfitseerimist.»

Tiiä-i õnnõ, kas tuust luudusõlõ midägi hääd kah tulõ, ja arvada või, et hussilõ sääne mõskminõ sukugi miiltmüüdä ei olõ. Kül pia vihma tulõ ja tuu mõsk nuu eläjä parõmbahe ja veitümbä kuluga puhtas.

Musta Riivo

Riian naati hussõ mõskma2020-03-09T16:38:21+02:00

Kuis ma aoluku tei

Jo latsõn miildü mullõ aolugu ja kai pall’o filme, mis kõnõliva tuust, mis ammu aigu juhtunu. Mu sõa aigu elänü vanavanaimä kõnõl’ kah tihtsäle, kuis elo timä aigu käve ja ka lahingist, mis Leevi all kävevä. Oi, mullõ miildü tuu kõik!

Oll’ üü, ma olli kuvvõaastanõ. Magasi umah Vilustõ kotoh sängüh, ku kõrraga kuulsõ, kuis kiäki tull’ majja sisse. Mõtli, et vast imä läts’ vetsumajja, ja jäi kõrraga magama tagasi. Veitü ao peräst kuulsõ uma tarõ ussõ takah krabinat ja hiitü üles. Mu tarrõ astsõ nuur naanõ, tull’ mu mano ja võtsõ mu käest kinni. «Peläku-i, ma tulli su mano, et su api pallõlda! Sa viil ei tiiä, a Verioral nakas’ eelä õdagu sõda ja inne sa saat avita!» «Mis ti no aati, ullis lännü pääst,» ütli vasta. «Olõ-õi! Sa tulõ kae tarõst vällä! Taivas om valgõ ja näet, sähvätüs!» Jutt oll’ õigõ. Mõtli ja küsse, midä ma tetä saa. «Tulõ üten, sääl näet!» «Koh sääl?» «Uma vanaimä man!» «Sa olõ-i iks õigõ!» «Ku sa ei tulõ, om kõik säälsamutsõh, saat sa arvo!» Jutt oll’ nii pall’o hull, et mõtli üten minnä. «Läämi tõist tiid!» «Mille?» «Võro-Räpinä tii om kinni, vinläse kaibsõva läbi!» «Sõs vana Võro-Räpinä tii?» «Jah,» vastas’ naanõ. Kõndsõmi. Vana tii pääl es olõ hätä midägi. Koskiltpuult es näe, et olõssi sõda. Oll’ jo talvõaig ja külm. Võõras kõnõl’, et om Helena ja saadõti mullõ sakslaisi puult perrä. Midä lähkümpäle tull’ Veriora, toda selgemp oll’, et Helena kõnõl’ õigust: pall’o verd, pall’o surma saanuid inemiisi. Vanavanaimä kõnõl’, kuis sõa aigu sandis jäänü sõduri hinnäst Leevil järve uputi, ja tuudsamma näi ma ka Verioral järve veereh.

Jõudsõmi vana kultuurimaja mano. Küsse, et kohe ma sis minemä piä, ja Helena ütel’, et vanaimä mano. «Vanaimä mano kortõrihe?» «Sääl näet!» Lätsi kortõri mano, mille iih oll’ konvoi. Küsti, et kiä ma olõ. Ütli, et seo maja üts lats, a tuu es loe, sisse minno es lasta. Näütsi aknõ pääle, koh mu vanaimä lehvüt’, ja sõs konvoi küsse: «Kas sa tunnõt provva Leninit?» «Kedä?» «Lenini provvat?» «Seo om mu vanaimä!» «Mine edesi!» Lätsi tarrõ, koh mu vanaimä pikut’ uhkõh sängüh ja sei viinamarju. «Vanaimä, mis provva Lenin sa olõt?» «Latsõkõnõ, sa näet, et om sõda! Lenin pallõl’ minno hindä naasõs ja lubasi tetä kõkkõ, midä ma taha!» Vanaimä oll’ nii suurt õnnõ täüs. «A vanaesä?» «Vanaesä ütel’, et omgi hää, ku hullust valla saat!»

Kuuli Helenat kõnõlõman, et innegi om naisi peräst sõtu peetü. Nüüd tull’ mul miilde, koh ma tuud naist nännü oli. Timä oll’ Illos Helena, kedä ma hindäle ette kujoti, ku raadiost Trooja sõa kotsilõ kulssi. «Vanaimä, ma iks Leninit hindä vahtsõs vanaesäs ei taha ja sa kah, Vinnemaal olõ õi üttegi säänest kardinapuuti, mis sullõ miildüsi. Ja Lenin siist külh Vinnemaad juhtma ei nakka!»

Hiitü üles. Kõnõli umast unõst imäle ja vanavanaimäle, mispääle viimäne lubasi mu vana ja hää Leevi arsti Pintsoni mano viiä, et tuu mullõ bromaati kirotasi, mis jo timä aigu latsil säändse unõ är võtt’.

Bromaati ma es saa, mul tuu väiku pää läts’ inne naidõ juttõga sassi.

Saarõ Hedy


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Kuis ma aoluku tei2020-03-09T16:37:32+02:00

Priinime lugu: Kriisa

Seod nimme kand Eestin 479 inemist. Taad tull’ Tartun ette joba inne üldist perekunnanimmi pandmist (kujul Kriesa) ja näütüses Erästveren oll’ 1816 seo liignimega – Krisa – Kiievi kubermangust tuud mõisatüüline Jakob Jegori poig. Pantu priinimi tekkü 15 mõisan, õnnõ 1 näist oll’ Saarõmaal, a 8 Tartumaal, 4 Võromaal ja 2 Virumaal.

Mõni Kriisa suguvõsa sai mitu nimevarjantsi, nt Kavastun Tartumaal kirotõdi hingerevisjonni Kriss ja Kries, a Kõdavere keriguraamatilõ panti üles Krisa. Elistveren panti hingerevisjonni Krissa, a keriguraamatilõ Krisa. Suurõmbat segiminemist samasugust peritollu nimega Kriis (132 kandjat) olõ-i vast sõski toimunu.

Haani mõisan sai priinime hingerevisjoni algkujul Kriisa Kokõmäe Jakapi poig Mikk, kinka poig Piitre oll’ Kriisa hõrilameistridõ Tanila, Juhani ja Jakapi esä. Vahtsõ-Kasaritsa Kolereino külän saiva priinime Krisa Peebu läsk ja latsõ. Peep om keriguraamatun ku Koljo Reino Koddowäu. Rõugõ opõtaja Marpurg tahtsõ edimält panda Kolereino ummilõ Krisa ja Kokõmäe ummilõ Kriska, a ildamba leppü, et jääs sama nimi.

Põlva Joosu mõisan sai Kriisa nime Maksima Mihkli Hanso perekund. Orava mõisan sai seo nime õnnõ vanapoiss Mikk, kiä oll’ õkva peris Kriisa poig.

Kriisa (Kriissa) omgi vana edenimi, miä om meile levinü vinne kerigu kaudu. Vinne keelen om Griša (Гри́ша) ristinime Grigori (Григо́рий) kõgõ hariligumb mugandus. Grigori umakõrda om pühämehenime Gregorius õigõusu mugandus. Gregorius Suur oll’ VI aastasaa lõpu paavst, kinka nimega om köüdet Gregoriuse koraal ja hulga muid kombit kerikun. 12. urbõkuu 604 oll’ timä surmapäiv.

Gregoriusõ päämine eesti mugandus om Korjus. Rahvakallendri as’atundja vaidlõsõ, kas korjuspäiv om 14. vahtsõaastakuu vai 12. urbõkuu. Kriisapäivä – täämbädsel pääväl – võiva egäl juhul pitä näütüses oppaja, muusigu ja koorilaulja.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Kriisa2020-03-24T13:31:44+02:00

Hädä ots iks inemist. Neläs jago

Kirota edesi hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä hädä kõrral tetä.

Kaalavalu

Ku lätsit õdaku terve kaalaga magama ja hummoku virgut valutava kaalaga, sis või olla kats põhjust:

• pääalonõ vai asõnd um halv olnu ja olõt kaala är maganu;
• olõt külmä saanu ja kaalasoonõ umma valusa.

Mõlõmbal juhul tulõ panda pehme sall ümbre kaala, anda rahhu ja uuta kats-kolm päivä, kooni valu esi är kaos.

Kaalaradikuliit

Lisas inne kõnõldulõ või kaal vallus olla radikuliidist, mis teküs elo joosul kaala kuurmavast vai sundasõndist tüü man. Kaalaradikuliidi kõrral või valu närve pite minnä ka päähä ja kässi sisse. Abis võtta valurohto ja ku ei avita, sis minnä peretohtri mano.

Olajakk

Olajakk või hätä tetä vanõmban iän kulumisõ ehk artriidi peräst. Abis tulõ võtta valurohto ja kätt olast kaemalda valulõ liiguta. Ku ei liiguta, või olg kinni jäiä ja sis um valu viil suurõmb.

Rangluumurd
Rangluumurd tulõ inämbähe rattaga maaha sadamisõl.

Abis tulõ käsi kolmnukkräti vai salliga kaala panda ja tohtri mano minnä.

Olatrauma

Ku satas nuur inemine, sis teküs inämbältjaolt olajaku nihestüs, tuu tähendäs, et olg tulõ umast pesäst vällä.

Abi. Ei massa kätt rätiga kaala panda, selle et tuu um väega vallus. Tulõ uma terve käega haigõst käest kinni hoita ja tohtri mano minnä, et saassi jaku vahtsõst paika tõmmada.

Ku satas vana inemine, sis lätt olavarrõluu katski.

Abi. Panda käsi lõdvalt räti vai salli pääle ja kaala. Ei tohe kätt korgõlõ nõsta. Olavars piät ripma, muido võit luuotsaga veresoonõ katski tetä.

Künnärpääjakk ja käejakk

Ku käe pääle satat, sis või künnärpääjakk katski vai paigast är minnä ja käejaku võiva kah katski minnä. Käejakkõ um kats tükkü:

• kodarluu, mis um pässäpuulnõ;
• küünärluu, mis um väiku sõrmõ puulnõ.

Niisama või lüümise vai sadamisõ peräst saia peo- ja sõrmõluiõ murru.

Egäl juhul, ku um nätä, et käsi um kõvvõr, paistõn vai valtas, tulõ minnä arsti mano vai kutsu abi.

Piä meelen! Traumahaigõ ei süü ega juu inne, ku arst lupa! Ku um vaia narkoosi ala panda, sis piät mago tühi olõma. Muido nakkat ossõlõ ja võit är läppüdä.

Urmi Aili

Hädä ots iks inemist. Neläs jago2020-03-09T16:32:38+02:00

Valgõ piha ja pikki hiussidõga puu

Kõiv om illos puu. Täl om hulga liike, Eestin kõgõ harilikumb om arukõiv (Betula pendula). Meil om viil suukõiv, matal kõiv ja vaivakõiv, a nä kasussõ kõik suun, omma lühkü. Mi maalõ um sisse tuudu ka tõisi kõoliike, harilikumb noist om Karjala ehk maarjakõiv.

Arukõiv või kassu kooni 35 meetrit pikäs ja saia 150 aastat vanas. Kõol om hulga umahuisi ja tarvitamisviise.

Puust saa tetä müüblit ja vineerist asjo. Kõgõ ilosamb kirivä mustriga puu um maarjakõol, millest tetäs dekoratiivmüüblit, muusigariistu ja meelüssit. Kõiv um ka hää küttepuu, and pall’o lämmind. Ossõst saa tetä vihtõ ja luudõ. Kõgõ parõmba sannaviha saava õkva inne jaanipäivä võetuist lehessist ja kõgõ parõmba pühkmiseluvva inne keväjäst pööripäivä võetust raost. Viil saa raagun peenikeisist ossõst tetä lilli- ja muid ilokorvõ kasvai munapühis.

Ravis tarvitõdas kõopungõ ja -käsnä. Kõokäsnä kutsutas ka mustas pässikus. Näid tarvitõdas kihä kimmämbäs tegemises, kõtuhaiguisi ja vähä ravis.

Lehe umma tarvitusõl kosmeetikan. Kes ei tiiässi, et vihaloputamisõvii sehen um kasulik pääd mõskõ, sis pidivä hiussõ parõmbidõ kasuma.

Kuionu kõotohk püsüs kavva, eski aastit. Vanastõ tetti tohost viisõ, soolavakku ja leevämärsse. Toho pääle um eski kirju kirotõt.

Kõo sisemine kõgõ imelidsemb asi um mahl. Mahla peeti inemisele nii tarvilikus, ka hapnõlt, et vanastõ kutsuti tedä kõopiimäs.

Kõo nakkasõ mahla andma keväjä, ku maa um är sulanu, kooni lehteminekini vällä. Kõo tikkamisõs puuritas mulk tüve sisse ja pandas tila. Ku mahlaaig läbi, tulõ puu tervüse peräst mulgulõ punn ette panda.

Urmi Aili


Kolm põlvkunda kõivo tikkaman ja mahla maitsman. Pilt Urmi Aili kogost

Valgõ piha ja pikki hiussidõga puu2020-03-09T16:30:51+02:00

Püsümäldä kogokunnaheng

Vabariigi aastapäävä aigu Võro valla avvokodanikus kuulutõt Suurmanni Aino om Orava kandin üts kogokunnaelo vidäjä. Timä kotsilõ ütel’ avvohinnapapõr, et tä om hää suhtlõja ja nõvvoandja luudusõ, rahvakultuuri ja turismi ala pääl. Perämädse aasta Piusa kuupõ külästüskeskust vidänü Aino om ka Orava kandi vanõmbidõ inemiisi kontaktisik ja üritüisi kõrraldaja. Korgõ tunnustusõ saamisõ kotsilõ ütles tä, et hiitü edimält tsipa är.

Suurmanni Aino valla avvokodanigu tiitli saamisõ pääväl. Pedäjä Birgiti pilt

«Tundõ olliva säändse, et mis tuu kül tähendäs vai mille iist. Lätsi kõgõpäält valla kodolehele uurma, mis tuu om. Sis mõtli, et periselt olõ-i ma ainukõnõ, kes tuud väärt om. A hää miil iks om: joba tollõperäst, et Orava kant om veere pääl, tihti ei panda mi tegemiisi tähele,» tulõtas Aino avvohinnast teedäsaamisõ aigu miilde.

Rõõmu ja murrõ

Küsümise pääle, miä tege tälle Võromaa elo man kõgõ inämb rõõmu, vastas Aino, et nuu omma inemise. «Inemise, kellega kuuh oltu, kõrvuisi käütü, omma kõgõ tähtsämbä ja tegevä rõõmu,» seletäs tä.

A täämbädse Eesti elo man om ka üts asi, miä kurvas tege. Tuu om, et eriarsti mano ei olõ sukugi lihtsä saia. «Arst ütles: tulõ nelä kuu peräst vastavõtulõ. Ku nakka kats kuud ette aigu pandma, ma ei saa aigu, ao omma täüs, kunagi ei olõ vapa aigu. Nii interneti ja telefoni tiil üteldäs, et ei saa,» kõnõlõs tä ummi kogõmuisi.

Kõgõ tähtsämbäs pidä Aino uman elon tuud, et täl omma torõda latsõ ja latsõlatsõ. Latsõlatsi om tä kõgõ ka ummi tegemiisi mano haardnu, tennü näidega üten käsitüüd, müügi- ja giiditüüd. Suurmanni Aino löüd, et niimuudu saava nä häste oppi läbikäümist ja kiili.

«Latsõlatsõ omma torõda seldsilidse. Ja ku näile mõni tüü ka ei miildü, sis nä tiidvä, mis näile ei miildü, ja mõistva elon valikit tetä. Latsõlatsiga üten tüüd tetä om hää, seo and jõudu,» kõnõlõs tä.

Ilosa Piusa liivast klaasi ja nahkhiire

Perämädse säidse aastat Piusa külästüskeskust vidänü Suurmanni Aino ütles, et Piusa liivakuupõ käü kaeman peris pall’o rahvast. «Pilediostjit om aastan 24 000 ümbre, a peris pall’o om ka noid, kiä käävä niisama jalutamah. Ku seoaasta edimäne lumi tull’, oll’ hulga kelgutajit, kes sisse es tulõki,» kõnõlõs tä.

Külästüskeskusõ man om valla tettü ka klaasitarõ, kon saa kaia, määndsit ilosit klaasõ Piusa liivast Eesti esi paigun tettü om.

«Säänest ilosat klaasi ei olõs tettü Eestin, ku meil säänest liiva es olnu. Ega ma alkoholi ei armasta, a ku kõik nuu klaasi sääl riah omma, sis kaet ja mõtlõt, et kül omma ilosa. Naa Hiina as’a omma kõik üttemuudu, sirgõ, a meil omma kõik lihvidü, vaiva om nättü,» kitt Aino.

Piusa kooba omma ka talvitamisõpaigas timahavadsõlõ aasta eläjäle nahkhiirele. Suurmanni Aino löüd, et nahkhiiril lätt Piusal häste ja tetäs viil tüüd, et naanu parõmbalõ minemä. Näütüses Eestimaa Luudusõ Fond kõrraldas nahkhiiri kaitsõs vahtsidõ tunnõlidõ tegemist, et nä kokkosadavin kuupõn hukka es saanu. Ja proovitas hoita ka tuud, et inemise es lännü nahkhiiri talvõl üles ajama. «Ku nahkhiir talvõl üles aetas, sis tä om nigu lats: aja kõik tõõsõ kah üles, selle et ikäv om. A ülesaedu nahkhiire koolõsõ är. Nii et kes taht nahkhiirt nätä, näge ka külästüsplatvormi päält, kuis nahkhiire makasõ,» ütles Aino.

Vahtsõ as’a tsuskva takast

Aino tüüelo om olnu kirriv. Tä pidä hinnäst püsümäldä henges, kes ei suta väega pikkä aigu samma asja tetä. A vahtsõ tegemise andva tälle jõudu ja huugu mano. «Ku ma lää vahtsõ as’a pääle, sis ma tunnõ, et teküs vahtsõnõ huug. Taha iks rohkõmb tetä, vahtsit asju. Ku ma ütte paika jää, sis ma soigu sinnä,» seletäs tä.

Nii om Aino Vinne aol pidänü Orava kandin dispetseri, külänõvvokogo esimehe, eräisikide zootehnigu ja partorgi ammõtit. Ku tull’ vahtsõnõ aig, naas’ tä kõrraga tallo pidämä. Tuu man oll’ tä ka Põlva maakunnan edimäne taloliidu esimiis. Et ütsindä talo suurt peret är es söödä, jäi talopidämise kohustus pojalõ. Aino naas’ Oravil puuti pidämä. Eräpuut oll’ kül kehvä kotussõ pääl, a edimält läts’ peris häste, selle et puuti sai säänest kaupa telli, midä koopõratiivipoodin es olõ. A ku ka koopõratiivipuut kaubavalikut suurõmbas tekk’, läts’ eräpoodil kitsas.

Poodi kõrvalt naas’ Aino tegemä käsitüüd ja läbi käümä Võro käsitüüliidsiga. Tetti käsitüüpuut, kõrraldõdi laatu. Ku tuu aig otsa sai, lei Aino üten esisugumaidsin projekten, oll’ tüüldä inemiisi tugiisik ja nuuri ettevõtjidõ mentor. Edesi tull’gi Piusa külästüskeskus, a ka tuu vidämise and Aino seo kuu lõpun noorõmbalõ inemisele üle. «Ma olõ joba kuus aastat ka pensionär olnu. Esiki häste, ku pensionärile tüüd om olnu,» kõnõlõs tä.

A usku või, et käe üsän sääne püsümäldä kogokunnaheng külh istma ei jää.

Rahmani Jan

Püsümäldä kogokunnaheng2020-03-09T16:29:17+02:00