Mõtsast ja olõmisõst

Kas olõmi nõun olõma tuu nimel tsipa vaesõmba,

et mi ümbre om suurõmb elurikkus?

 
Olõ iks kõgõ imetlenü tarku vannu inemiisi – miihi ja naisi. Kost muialt mi umma kultuurilist tarkust võtami ku mitte ellu nännü inemiisi käest. Üte eluiäga ei jõvva jo kõiki ulluisi uma naha pääl är pruuvi.

Mõtsa pääle märgotõn lätt mõtõ luudusõmehe Jüssi Fredi pääle. Fred om mi pääliskaudsõ ao üts perämäne suur süvembäleminejä. Tä om õks ütelnü – ku tahat nätä vahtsit asju, käü vannu ratu pite. Sis näet, kuis maailm muutus. Hää om silmädä aastaaigu vaeldumist – luudust kõgõn timä vaeldusrikkusõn. A kurb nakkas sis, ku kõnnit noin paigun, kon olõt aastakümnit käünü, ja näet, kuis luudus mi ümbre vaesõmbas jääs.

Jüssi Fred kõnõl’ jo aastidõ iist, et mi mõtsuga olõ-i lugu kõgõ parõmb. Täämbädses om selges saanu – ku mi jakkami säändse mõtsapoliitikaga, midä kutsutas Euruupa normõ perrä säästväs ja jakkujas, sis omma 5–10 aasta peräst ka mi mõtsa sama kehvän saisun ku Lääne-Euruupan. Fred om kõnõlnu, et paarkümmend aastakka tagasi kävevä Soomõ tiidläse Eestin kaeman, määndse olli Soomõ mõtsa varramba. Eesti mõts oll’ sis suumlaisilõ näüdüsses, no inämb ammuki ei olõ. No omma ka meil puupõllu – ja vanna põlismõtsa, kon kasusõ puu mitmõn vannudsõn, peris liigirikkusõn, inämb väega hulga ei olõ.

Kõgõ seo takan om ahnus. Ma ei panõ tankotsil süüd mõtsamiihi ja puutüüstüride pääle. Kannami kõik seo iist vastust, ku mi ei saa arvu tuust, et majandusõ kasuminõ ei olõ inämb võimalik. Mi ainumanõ tii om majandusõ kestvä mõistusõperäne kahanõminõ. Seo om ellujäämise küsümüs.

Mõtsa om kõgõ majandõt, vaia om nii müüblit ku raamadupapõrd. Puumajan tahami väega ellä. Parhilla lihtsäle om mõtsa ragominõ lännü üle egäsugumaidsi piire. Ei saia arvu ka tuust, et esiki majandusligult olõs parhilla kavalamb vannu mõtsu alalõ hoita. Ku muial ilman jääs liigirikkit mõtsu kõrrast veidembäs, sis olõs üts paigakõnõ ilmamuna pääl, kon om viil peris mõtsa alalõ. Inemise tulõs seod illu kaema. Ku häbenemäldä üteldä, sis niimuudu tulõ rahha meile pall’u inämb ku sis, ku mi uma kalli puu hiinlaisilõ peldikupaprõs teemi.

Lugu piät olõma joba peris hull, ku ka ettevõtlusõ arõndamisõ tsihtasutusõ esimiis kurt, et inämb ei saa turistõ Eestimaalõ kutsu. Turisti tundva hinnäst pettäsaanuina – olõmi lubanu näile näüdädä mõtsarikkust, a nimä tulõva ja nägevä õnnõ suuri maharaotuid lankõ.

Ku ma tei filmi «Fred Jüssi. Olemise ilu», oll’ suur tahtminõ kõik taa mõtsateema tävven valun sisse tuvva. A ei saa kattõ asja kõrraga – kiruta üte käega luulõtust ja tõsõ käega aolehte märgotust. Mi valik oll’ seo filmi man poeesia. Kõik taa luudusõ ilu, miä meil om olõman, a miä või kaoda, ku mi tuust küländ ei hooli. Seo filmi kaamõramiis om maailmatasõmõga luudusfilmi tegijä Matjusõ Joosep. Filmin ei olõ suuri eläjit ega esieräliidsi sündmüisi, a tuuiist om hulga meelerahhu ja väikeisi asju illu. Sääne zen-film. Väega hää miil om tuust, et inemise omma kinno tulnu – seo om suurõ ekraani film.

Jüssi Fredi tahtminõ seo filmi man oll’, et päätegeläne olnu Eestimaa luudus. Tä om hinnäst kutsnu iks vahendajas. Fred om põlinõ liinapoiss. Noorõn iän trehväs’ tä maalõ sugulaisilõ küllä ja tuust sai alostusõ timä isu luudusõ perrä. Tä oll’ sääne ummamuudu poiskõnõ, mõtsa- ja tsirguhuvilinõ. Joba peris noorõst pääst naas’ tä tegemä pikembit rännäkit Tal’na ümbre mõtsun. A tõtõstõ om tä eluaig liinan elänü. Niimuudu – luudusõ ja kultuuri risttii pääl – om timäst saanu luudusfilosoof, luudusõ mõtõstaja. Maamiist vast niimuudu mõtsa poolõ es kisknugi – maainemisele om seo kõik nii harilik ja hindästmõista. Ku ellä kõik aig tuu ilu seen, sis silmä harinõsõ är ja panõ-i inämb tähelegi.

Ma olõ tõõnõkõrd mõtõlnu, et Jüssi Fred om mi silmä valla tennü. Tennü silmä valla luudusõ ilu kaemisõs. Võtami näütüses puumustri, puusüü – ku illus tuu om. Võrumaal sannan ollõn mi jo inämbüisi ei imehtele, et palgiots om ilusa kiräga. Seo om jo nii harilik. A ku Jüssi om pildi pääle püüdnü albumidõ viisi seod sannapalgi mustrit, sis imehtelemi külh, et kae, ku illus. Vai kivimustri. Kas sis maainemisel om aigu kõtuta kivi pääl ja uuri, mis karva seo kivimustri om. A seo om jo tävveste umaette maailm, samblidõ maailm, seo om nigu imeline maastik. Fred võtt aigu, istus, kullõs, kaes…

Ka mu hindä jaos om kõgõ suurõmb rõõm olla Võrumaal, rännädä üten vele Tõnisõga Rõugõ-kandi mõtsun vai sis sõita rattaga tsipa kavvõmbalõgi. Mõnikõrd, ku liinasakin om väega är väsütänü, sõida Rõugõhe ja kaemalda aastaaolõ tii tulõ üles ja silmä lihtsähe tuld. Tulõ prakin ja palamisõ vuhhin mõsk nigu seest puhtas ja hengel saa keremb, maailm lätt laembas.

Parhilla olõ väega luutusrikas – ijä om liikma naanu. Mi ümbre om väega pall’u tarku miihi ja naisi. Meil om võimalik oppi tõisi maiõ perrä, kon väega ummi kaonu mõtsu takan ikõtas ja suurõ raha iist sis midägi vahtsõst proovitas luvva. Mi esi saami uman riigin parõmbalõ tetä.

Mõtsa hoitminõ om rahvusligu kokkolepmise küsümüs. Kas olõmi nõun olõma tsipa vaesõmba, a nii, et mi ümbre om suurõmb elurikkus, miä otsustas peräkõrd mi ellujäämise?

Tootseni Jaan, filmirežissöör, «Üü-ülikooli» vidäjä


Tootseni Jaan. Lauritsa Piitre pilt

Mõtsast ja olõmisõst2020-02-25T11:46:20+02:00

Vabariigi aastapäävä tähüstämise kombõ

Egäsugumaidsi pidupäävä tähüstämise kombit om olõman. Vabariigi aastapäävä mano käü kimmähe tuu, et lipu tõmmatas üles. Telekast kandas üle lipu ülestõmbamist Pikä Hermanni torni, sis kandas viil üle sõaväe paraati ja õdagu muidogi presidendi vastavõttu. Niimuudu om vabariigi aastapäävä pidämine muutunu küländ suurõn jaon telekakaemisõs.

Ei olõ sis ime, et osal rahval saa telekast viländ, tahetas vällä minnä. Väega hulga tetäs aastapäävä aigu matku, kohe iks tulõ hulk rahvast. Timahava peivä osa rahvast tähtsäs ka mõnõn pühäpaigan käümist. Sinnä minti, lipu käen. Ja osa inemiisi pidä seol pääväl jo aastit tõrvikuga rongikäüki. Päält tuu pidä osa perrit, nuu, kelle latsõ koolin käävä, koolivaheaigu. Tuul puhul om kombõs kohegi kavvõmbalõ reisi.

Nii omgi taa vabariigi aastapäävä tähüstämine esi inemiisi jaos esimuudu. Mullõ miildüse kõgõ inämb nuu matka, kohe tulõ kokko hulk rahvast, et umma kodopaika parõmbalõ tundma oppi. Timahava ma kül koolivaheao plaanõ peräst matkama es jõvva, a edespite iks proovi.

Luudus, mõts ja põski vereväs värmjä tuulõkõnõ omma nuu, miä tegevä õigõ aastapäävätundõ. Vähembält mu jaos.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Vabariigi aastapäävä tähüstämise kombõ2020-02-25T11:42:35+02:00

Kuulsa bassimiis and Võrol kontsõrdi

Kuulsa USA basskitarrimängjä Hammi Stu and 2. urbõkuul Võrol Kandlõ kultuurimajan kontsõrdi. Võro om ainumanõ kotus Eestin, kon muusik uma timahavatsõl Euruupa-tuuril üles ast.

Ligemb teedüs: vorukannel.ee.

UL

Kuulsa bassimiis and Võrol kontsõrdi2020-02-25T11:40:31+02:00

Luumiskonkurss kuts kõrvaklappõ pääst võtma

Eesti suurõtiimuusõum kuts 13–19aastaidsi nuuri üten lüümä konkursil, kon märgotõdas nuuri ja ka suuri inemiisi kombõ üle kõrvaklapi pään ümbre liiku. Noorilõ tahetas inämb selges opada tuud, et liiklusõn om tähtsä nii ette kaia ku ka kullõlda, miä ümbre sünnüs.

Konkurss taht panda nuuri kaema ja uurma hindä üllenpidämist liiklusõn uman tsõõrin, tuud, ku suur om kooliseldsiliidsi ja sõpru harinõminõ tarvita liiklusõn kõrvaklappõ. Osaliidsi käest oodõtas ka ettepanõkit, kuimuudu säänest asja muuta ja är hoita. Nii võiva noorõ tetä konkursi jaos luuvtüü, miä või olla mõni opiprogramm, liikluskampaania, lühkene film, mäng vai määnegi muu tehniline lahendus.

Ligembät teedüst saa kodolehe maanteemuuseum.ee päält.

UL

Luumiskonkurss kuts kõrvaklappõ pääst võtma2020-02-25T11:39:34+02:00

Üts küsümüs

Konnula Margus (Contra)

Kirä- ja spordimiis Konnula Margus (Contra) sai vabariigi aastapäävä aigu presidendi käest Valgõtähe V klassi tiinidemärgi. Varrampa om Läti riik tälle andnu Tunnustusristi.

Olõt saanu korgõ riikligu autasu Läti riigi ja no ka Eesti presidendi käest. Mis tunnõ om?

«Hää tunnõ iks om egä avvutasu üle, ja nüüd iks kimmämb tunnõ Eestin ümbre kävvü, ku inämb nii pall’u Läti poolõ kaldu ei olõ. A mu meelest omgi läti keelest eesti kiilde tõlkminõ eesti asja ajaminõ rohkõmb ku läti asja ajaminõ. Illus muiduki, et ku president vällä hõigas’ mu sääl nimekirän, oll’ kõgõpäält võro asja ajaminõ är nimmatu.»

Küsse Rahmani Jan

Üts küsümüs2020-02-25T11:39:03+02:00

Timahavatsõl esierälidsel radokuul sai luudusõn nätä hulga häitsmit

Timahavanõ lämmi ja lumõlda talv om pandnu luudusõn lilli ja kasvo häitsemä hulga varrampa ku hariligult. Ka edimädse seene omma hinnäst joba maa seest vällä ajanu.

Naa pildi tekk’ 15. radokuul Räpinä vallan Männisalu, Kullamaa ja Kikka kandin luuduspildimiis Piiri Ain. Tä löüd, et periselt olõs pia säändsitsammu pilte tetä saanu joba vahtsõaastakuu lõpun. Sääne esieräline talv timahava.

UL


Seo kihvtidse puhma nimi om eesti keeli näsiniin, võro keeli küüvits vai maavihapuu. Hariligult häitses tä mahlakuun inne lehteminekit. Piiri Aini pilt


Märdsikell, eesti keeli märtsikelluke. Hariligult häitses urbõkuul ja mahlakuul. Piiri Aini pilt


Seo harva nättävä luuduskaitsõalodsõ seene nimi om eesti keeli limatünnik. Piiri Aini pilt


Massalill, eesti keeli sinilill. Hariligult häitses Eestin urbõkuu lõpust lehekuuni. Piiri Aini pilt

Timahavatsõl esierälidsel radokuul sai luudusõn nätä hulga häitsmit2020-02-25T11:36:42+02:00

Mõnistõ kandi muusõumi tegevä kuuntüüprogrammi

Ku hariligult aja egä asutus kitsalõ umma liini, sis Filmi Vargamäe külästüskeskus Vahtsõ-Roosa külän pakk küläliidsile programmõ üten tõisi paikkunna asotuisiga. Nii omma vällä märgidü luudusprogrammi, midä tetäs üten RMK Pähni külästüskeskusõga, söögiprogramm üten Rõugõ Saarsilla kohvikuga ja oppus- ja elämüsprogrammi, midä naatas kõrraldama üten Mõnistõ talorahvamuusõumiga. Programmõ saa telli suvitsõl aol, lehekuust pääle, parhilla pandas näid hoolõga kokko.

«Tahami pakku küläliidsile lisaväärtüisi ja tuvva mi piirkunna põnõvihe kotussihe küläliidsi mano. Et mi külästüskeskusõ sisulinõ puul, filmi «Tõde ja õigus» võttõpaiga näütämine, om kõvva köüdet nii luudusõ ku aoluuga, sis tundu väega loogilinõ tävvendä võttõpaiga kaemist luudus- ja perimüsteemadõga,» seletäs kuuntüüd Filmi Vargamäe keskusõ vidäjä Ulsti Ingrid.

Sääne kuuntüü om väikun paigan esiki hädätarvilinõ, löüd Ulsti Ingrid. «Niimuudu om võimalik ummi tegemiisi arõnda, mõttit jaka ja ütstõist avitõn esi kah kavvõmbalõ jõuda. Esi asotuisi teenussõ tävvendäse ütstõist, kõkkõ ei olõ võimalik ja mõistlik esi pakku,» seletäs tä.

Neli vahtsõt opiprogrammi ja sannatutvustus

Pazuhanitši Romet Mõnistõ muusõumist seletäs, et muusõumi kuuntüü Filmi Vargamäe rahvaga naas’ periselt pääle jo varramba. Joba ehitämise ja filmivõttidõ aigu käve Mõnistõ muusõumi rahvas abin vannu töid ja ello näütämän. A no omma vällä märgidü tävveste vahtsõ tegemise, midä külälidse saava telli.

«Perimüsprogrammõ om neli, neo omma mõtõldu mitmõn vannusõn ossavõtjilõ,» kõnõlõs Pazuhanitši Romet.

Peris väikeisile latsilõ om mõtõld Vargamäe latsi mängumaa programm, kon näüdätäs ja mängitäs ütenkuun vanno talolatsi mängõ. Kaias, kuis latsõ mängse saa aasta iist, ja võrrõldas tuu ao talolatsi ello Vargamäe-filmi eloga.

Tsipa suurõmbilõ latsilõ om programm «Vargamäe argipäiv». Sääl kaias, määndsit töid vanastõ tetti.

Põhikooli lõpuklassõ ja gümnaasiumiopilaisilõ om mõtõld programm «Vargamäe noorõ», kon kõnõldas perre ja nuuri umavahelidsõst läbisaamisõst Vargamäe Andrese aigu.

Neläs opiprogramm kõnõlõs Vargamäe elotsõõrist ja om mõtõld suurilõ inemiisile. Kõnõldas kombist ja elost sündümisest surmani ja proovitas uma käega perrä aoga köüdetüid tegemiisi.

Lisas perimüsprogrammõlõ om vällä märgitü elämüsprogramm «Vargamäe vanderselli sannaõdak», kon kõnõldas Vana-Võromaa savvusannakombist ja külälidse saava ka sannan kävvü.

Ulsti Ingrid luut, et niimuudu ütenkuun asju aiõn lätt teedüs mikandi tegemiisist parõmbalõ edesi ja joba käünü külälidse löüdvä nii parõmbalõ ka tii siiä tagasi.

Rahmani Jan


Muusõumipedagoog Pazuhanitši Romet Mõnistõ muusõumi moro pääl. Rahmani Jani pilt

Mõnistõ kandi muusõumi tegevä kuuntüüprogrammi2020-02-25T11:32:53+02:00