Parm tsuskas: hukan ilm

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Parm tsuskas: hukan ilm2020-01-29T22:20:56+02:00

Maolda nali

Blondiin susi

Kuna saa susi arvo, et om paras blondiin?

Sis, ku tä raudu jääs ja pääle kolmanda jala läbijürämist avastas, et om iks viil lõksin.

Maolda nali2020-01-28T19:04:51+02:00

Muda Mari pajatus

Tagasi keskaigu

Ma kuuli raadiost, et eläjäkaitsja tulliva vällä viimädse kahueläjide kasvandusõ vasta. Ega säändse jaanipäävädse ilmaga talvõl olõ-i karvakaskit vaiagi. Pakladsõst hammõst om viländ.

Edespite ommaki ainumadsõ rõiva, midä sälgä panda saat, kas linadsõ vai lambavilladsõ. Nigu keskaol. Muu kraam om jo poodih naftast tettü ja kliima lämmäs minegi vastadsõ kiildvä ummakõrda nafta pruukmisõ. A ku perrä mõtõlda, sõs lammas om kah kahuelläi. Äkki keeletäs lambidõ pidämine kah är. Millest sõs võit rõivit tetä? Ku talvõl olõ-i kaskit vaia, sõs jaaniõdaku tahassi iks lämmä rõiva sälgä panda.

Muda Mari pajatus2020-01-28T19:03:11+02:00

Tossu Tilda pajatus

Ilo es kõlba istmisõs

«Kõik tooli koton omma vana, sääne illos toolikõnõ kõlbasi külh üten osta,» arot’ miis, kes oll’ tulnu naasõga maalt vahtsõ poodi vallategemisele. Tuu jo vana kommõ, et vahtsõst poodist ostmalda är ei mintä. Naasõlõ miildü kah sääne moodulinõ ilostuisiga istõ. Ega tä väega otav ei olõ, a ilo mass kah midägi, oll’ paar ütel meelel.

Nädäli peräst läts’ illos toolikõnõ katski. Miis läts’ puuti õiõndama. «Ega kiäki jumala iist tooli pääle es istu?» küsse müüjä hiitünüle. «A istmisõs sai tä jo ostõtus!» ütel’ miis. Logo iloas’a vei miis vahtsõst puuti ja uma raha sai tä tagasi. Nüüd tiid miis tuud kah, et ilo ei kõlba egä kõrd istmisõs.

Seo jutu kõnõl’ mullõ tutva aokiränik. Lugu es juhtu Võrol ja juhtu küländ ammu.

Tossu Tilda pajatus2020-01-28T19:02:37+02:00

Rebäne liinah

Suvõl kuuli, et Tarto liinah olõvat rebäst nättü. Mis jutt tuu om, pall’oge, midä kõnõldas. Mõni näge punatsõmba karvaga pinni ja arvaske, et rebäne. Kõnõlõs sõbralõ, tuu umalõ sõbralõ. Sedäviise võlssjutu tulõvage.

Ma elä Tarto Annõliinah. Näe egäl pääväl, kuis lemmikpinnega jalotõdas jalgtii pääl, rihma otsah muidoge. Pini juuskva haina siih, nõstva jalga kõivo man.

Ütspäiv puttõ silmä, et kavvõmbah tühä platsi pääl kõnd suurõmp punanõ pini ütsindä. Vast kotost pakko pandno. Ku lähembäle tull’, tundõ olõvat pini kotsele pikä kere ja koonuga. Peris punanõ karv ja pikk kohhil hand, hannaotsah valgõ tutt. Õkva illos kaia. Pikempält kaemisõga karas’ päähä mõtõ, seo om jo mõtsarebäne! Vahepääl jäie saisma ja nuuhut’ morohaina. Rahulikult kõndeh kattõ naabrimaja autodõ vaihõlõ. Mis kosta, ollige uma aknast rebäst nännü! Ei tiiä, kas tä omge ainukõ, vai tulle näid rohkõmp liina.

Midä olesse mu vanaimä ütelnü? Vast lausno: «Mõtsaeläjä tulõk inemise mano tähendäs hävingot, sõta ja verevalamist.» A ao omma pall’o muutono, mi olõmõ nännü egäsugumaidsi imeasjo. Hoidkõ hävingo iist!

Pärnaste Leida

Rebäne liinah2020-01-28T19:02:11+02:00

Kas puu otsast allatulõk om selge?

Naksi raamadu- ja ka tõisi elun vaia mineviid tarkuisi opma Kaika 8klassilidsõn koolin. Tuudaigu oll’ kooli direktri Meiterni August. Koolitii oll’ selges saanu, kellege kuun kuuli minnä ja koolist kodu kõndi, löütü.

Ütel pääväl, ku tunni läbi, alusti Nummõrti Jaani ja Slooga Aivariga kodutiid. Es jõuaki koolitarõst kauõmbadõ ku koski 30 miitrit ja kodutiile jäi ette uibu. Uibu oll’ vana, vähäkene liuka kasunu ja umbõs viis-kuus miitrit korgõ. Allpuul ossõ es olõ, a üllenpuul olli ossa ja ilusa niildma pandva ubina ossõ küllen. Nuu kutsõva uibu otsa ronimõ.

Jaan ja Aivar tugõsivõ takast, ku ma ronisi tüvve müüdä ülespoolõ. Jõudsõ lõpus ronimisõgõ nii korgõlõ, et saanu ossõ sarjamõ nakatõ. A tuu tüü jäi tegemädä, kuna koolitarõ otsminõ uss läts’ vallalõ ja trepi pääle astsõ direktri.

Nüüd läts’ asi väega kipõs. Jaan ja Aivar andsõvõ jalgulõ vallu. Ma libisti hinnäst kipõlt tüvve müüdä allapoolõ. Jõudsõ nii madalalõ, et pruuvsõ puu otsast maha hüpädä. Lasi käe puu ümbrest vallalõ ja tõuksi hinnäst puust kauõmbalõ. A tuu asõmõl, et maha sadadõ, hoiti minnu keskkotsilt kinni. Ülemine ihuosa vajju allapoolõ ja jala naksivõ taivalõ nõsõma. Püksirihm oll’ ossa taadõ kinni jäänü. Nii ma sääl sipli, vahel pää allpuul ku jala ja sõs jällegi vastapite, pää korgõmbal jalgust, a kihhä ma õigõlõ asõndilõ es saa. Rutul om ruga takan.

Olli koski kats miitrit korgõl ja nüüd astsõ püüne pääle direktri, kes hõigas’: «Är rabõlgu, satat viil alla ja murrat mõnõ kundi är!» Esi juusksõ uibu manu, säädse mu kihä õigõlõ asõndilõ, pää üles ja jala allapoolõ. Sõs võtsõ jalast kinni ja nõstsõ minnu ülespoolõ. Nii sai ossast vallalõ ja lõpus maa pääle.

Sõs ütel’ direktri: «Puu otsa roniminõ om sul selge, a allatulõmist piät viil opma!»

Ekämuudu oppusõgõ sõna ja luulõ võissi joonõ ala tõmmada. A lugu lätt viil edesi.

Aastit ildamba, ku olli sohvri Koondisõ Auto Võru majandin ja vedäsi kraami puutõ müüdä lakja, sai lugu järe.

Saadus oll’ sääne, et pidi sõitma Tsooru poodist Haabsaarõ puuti. Jõudsõ Kaika tiiristi, ku näi tutvat kujju Haabsaarõ poolõ astman. Pidi massina kinni ja paksõ küüti.

Pääle teretämist küsse kooliaignõ direktri: «Kas puu otsast allatulõk om selge?»

Edimält es saa ma arru: «Määndse puu otsast?» Sõs direktri kõnõl’, kuis mu uibu ossa otsast maa pääle pästse. Mul oll’ tuu lugu joba meelest lännü, a pääle kõnõlõmist tull’ miilde, et oll’ jah sääne lugu koolitii algusõn. Pidi tunnistama, et olõ puiõ otsa roninu ja allatulõmisõ kah är opnu, muidu olnu ma iks viil puu otsan.

Sääne lugu juhtu mul targa, peenükese nall’asoonõ ja hää meelenpidämisega direktri Meiterni Augustiga, kelle eludaatumi omma 23.09.1906–29.04.2004.

Reiliku Kalev


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Kas puu otsast allatulõk om selge?2020-01-28T19:01:31+02:00

Priinime lugu: Tarto ja Tartu

Nimekujul Tarto om Eestin 133 kandjat, nimekujul Tartu 161. Vana priinimi, päämidselt kujul Tarto panti 13 mõisan. Edimäne oll’ 1809. aastagal Kanepi khk Vana-Piigastõ, kon Tarto nime saiva Kangro Tannieli läsk ja latsõ. Mitman paigan panti taad nimme Põh’a-Tartumaal, kon nii Kudina mõisan ku Saare mõisan oll’ inne olõman Tartu talu. Päämidse suguvõsa sääl omma Saare, Halliku ja Elistvere taustaga. Pärstin Villändimaal pantust nimest Tarto om ildamba saanu nime ka Mustivere külä Tart-Hansu talu.

Taheval Harglõ kihlkunnan om kah paigapääl sündünü Tartu Ants õkva egä ilmakõrra aigu elänü, viimäte elli viil seo aastasaa alustusõn. Kõgõ varramba om sääl kirja pant Tartu Hanns 1627. aastagal. Edimäne Ants oll’ muialt tulnu, 1627 kirotõdi, et Harjumaalt, 1638, et Põltsamaalt. Tartus tä joht olõ es, a no koskist tõsõltpuult Tartut.

Veidikese sammamuudu kutsuti Vääna mõisan Keila kihlkunnan Triinu poiga Hansu – kõrd Tartu Ants, kõrd Võru Ants. Priinimes sai tä Tarto.
Tarto nimme panti ka Hiiumaal, Järvämaal Purdi ja Roosna-Alliku mõisan, Virumaal Vaivara mõisan ja viil Virumaa Simuna kihlkunna Rahkla mõisan, kost om jälleki peri üts suurõmb suguvõsa.

-o vai u-lõpp omma muiduki segi esiki sammun perekundõn, a ku märki, kost om peri rohkõmb nimekuju Tartu kandjit, sõs tuu vastas umbkaudu hingerevisjonnõ nimekujulõ Tartu Taheval, Saare ja Halliku mõisan. Nimme Tartu om võet ka eestistämisel, üttekokku kuus kõrda ja katõl kõrral näütüses esänimest saadu priinime Jürjev asõmalõ. Tagamõtõ om olnu selge: Tartu sai jo liina ammõtlikus nimes kah pääle tuud, ku 1893–1918 oll’ ammõtlik nimi Jurjev.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Tarto ja Tartu2020-01-28T18:59:17+02:00

Hädä ots iks inemist. Edimäne jago

Niipall’o ku ma olõ tuud meditsiinioppust saanu ja tüü man nännü, taha mõnda tähtsämbät asja jaka. Kõgõpäält – inemine ku üts terve.

Inemine püsüs pistü teno umilõ luiõlõ. Ülevält alla. Pääluu, kon sehen um pääaju. Edesi tulõ säidse kaala ruudsjakku, 12 rinna ruudsjakku, viis nimesside ruudsjakku ja neli-viis alaotsa ruudsjakku. Ruudsjakkõ sehen um kanal, kon um säläaju. Sisekunda kaitsva küleluu ja vaagna.

Ülevält katõl puul nakkasõ rangluu, edesi olajakk, olavarrõluu, künnärjakk, künnär- ja kodarluu, randmõjakk, peoluu ja sõrmõluu jaku.

Niisama nakkasõ katõl puult vaagnat puusajakk, reieluu, põlvõjakk, seere- ja pindluu, hüppejakk, labajalaluu ja varbaluu jaku. Jakkõ um luiõ vaihõlõ vaia tuus, et saassi liiguta.

Luiõ külen umma lihassõ, lihassõ pääl um rasvkudõ ja nahk. Naha all umma veresoonõ ja lümfitsõõr. Kõik um kõgõga köüdüssen närvisüstemmi pite, mis algas ajust.

Aju (suur ja väiku) ja pääluu, midä kokko mi nimmami pääs, um inemise kõgõ tähtsämb osa, selle et tä juht inemise miilt ja mõistust ja and käskõ terve kihä tüüs.

Pääga juhtus meil mõnikõrd nii pall’o esieräliidsi asju, et naist tulõ kirota õkva pikembält. Järgmädsen lehen tii juttu päävalust, miä um kõgõ sakõmb pääga ette tulõja hädä.

Urmi Aili

Hädä ots iks inemist. Edimäne jago2020-01-28T18:55:49+02:00

Soomõugrilasõ saiva vikioppust

Seo kuu keskpaigan peeti Misson Pullijärve veeren soomõugrilaisi laagrit, kon opati, kuimuudu uma keele ja kultuuri hääs är tarvita arvudivõrgu võimaluisi. Osalidsõ saiva oppust, kuis kirota artikliid Vikipeediä-nimeliste võrguentsüklopeediähe ja kuimuudu professionaalsõmbalt är pruuki sotsiaalmeediä võimaluisi. Nädälipikkunõ laagri olľ üts osa soomõ-ugri filmifestivaali FUFF tegemiisist ja tuust võtt’ ossa säidse uma maa kultuuriaktivisti.

«Meil om filmifestivalil sääne hädä, et vahtsit filme tetäs veidü. Tuuperäst otsimi hoolõga terve aasta säändsit inemiisi, kiä omma keeleaktivisti ja midägi tegevä ja saanu ildampa filme tetä. Mõtõ om kasvata umma võrku, otsi inemiisi, kedä saanu usku. Ei taha väega tsinovnikidega läbi kävvü, otsimi peris tegijit. Kiä periselt huulva umast keelest ja kultuurist,» selet’ filmifestivali kõrraldaja Csüllögi Edina laagrirahva kokkokutsmist.

Ku varrampa om tettü filmitegemise oppuisi, sis seokõrd otsustõdi härgütä väikeisi kiili kõnõlõjit umma kiilt rohkõmb internetin tarvitama. Üts lihtsämpi võimaluisi tuu jaos om artiklidõ kirotaminõ võrguentsüklopeediäle Vikipeediä, kon pall’o inemise umast vabast tahtmisõst kirotasõ. «Vikipeediä om väega tähtsä. Seo om väikeisi kiili jaos viil tähtsämb ku suuri kiili jaos. Niimuudu teküs ülekaehtus tuust, kuis kirotõdas, saa kokko säädi keelekorpust (valituisi, digiteeritüisi ja reeglide perrä korda säetüisi tekste kogo). Esiki ku elläv kiil är kaos, mis või pall’odõ soomõ-ugri kiiliga juhtuda, jääs midägi, midä saa takastperrä kaia,» ütel’ Csüllögi Edina.

Opitüü käve laagrin niimuudu, et kõkkõ, midä kõnõldi, prooviti õkva ka arvutin är tetä. «Säändse as’a omma vaia praktikan läbi tetä, nigu ka filmioppusõ puhul,» kõnõl’ Edina.

Esi keelin esi suurusõga Vikipeediä

Laagrin oppusõ saaja omma peri Vinnemaa esi soomõ-ugri kotussist. Misso jõudsõ üts hant, kolm marilast, kats udmurti ja üts komi.

Umakeelidse Vikipeediä sais om esi rahvil esimuudu. Näütüses handi keelen om õnnõ neli artiklit, a tuu omgi väega veerepääline juhus. Inämbüisi om iks ka väikun keelen tuhandit sissekandit. Näütüses maridõl om näide katõn keelen, nii mäe- ku niidümari keelen mõlõmbal ligi 10 000 Vikipeediä artiklit. Vikipeediät tetäs ka võro keelen, säält saa parhilla lukõ päält 5500 artikli.

Laagriliidsi päämine juhendaja, eestikeelidse Vikipeediä aktivist Kruusamäe Ivo ütel’, et Vikipeediä om hää võimalus, kuis saia uman keelen entsüklopeediät. Trüküentsüklopeediä om kallis ja jääs tuuperäst inämbüisi tegemädä. «Priitahtligult tettäv võrguentsüklopeediä nakkas kah tüüle, nigu mi näemi eesti- vai inglüsekeelidse Vikipeediä päält. A küsümüs om tollõn, et sinnä om vaia kriitilist massi inemiisi mano. Seod mi tan hoolõga teemiki,» kõnõl’ vikipedist Kruusamäe Ivo.

Väikuin keelin tettävä Vikipeediä man pidä Kruusamäe Ivo tähtsäs innekõkkõ umakultuuriga köüdetüid ja väikumbist paigust kõnõlõviid artikliid, selle et tihtipääle tiid paiklik rahvas noist as’ost inämb ku kongi kavvõmbal elläv tark.

Savvusann, muusõumi ja külälidse

Üts laagrist ossavõtja oll’ mari luulõtaja Sungurova Raisiya. Tä eläs ja tüütäs kül Marimaalt 2000 kilomiitret kavvõl Surguti liinan, a om egä päiv mari kultuuriga köüdet: oppas umilõ latsilõ mari kiilt ja and vällä umakeelitsit luulõraamatit. Raisiyal om vällä ant kolm luulõkoko ja tä om saanu ummi luulõtuisi iist preemjit, tõisi siän Eesti hõimurahvidõ programmi vidäjide käest. Raisiya kitt’ lisas opiprogrammilõ laagri hääd kultuuriprogrammi: käüti jo külän Lõunõ-Eesti inemiisil ja asotuisil ja võeti ka laagripaigan küläliidsi vasta.

Nii sai laagrirahvas kävvü Tarton Eesti Rahva Muusõumin kaeman «Uurali kaja» püsünäütüst. Võrol käüti Vana-Võromaa kultuurikuan ja Võro instituudin. Sõidõti ka Setomaalõ, kon saadi kokko sootska ja Seto ateljee-galerii vidäjidega. Viil trehväti ütele sünnüpääväle ja käüti Kütioro veere pääl savvusannan.

Mari luulõtaja kitt’ eräle savvusannast lumbin käümist: ku alostusõn olli osalidsõ tsipa hiitünü ja pelksivä alastõ sanna minnä, sis perän es taheta sannutamist lõpõta.

Laagri kõrraldaja Csüllogi Edina ütel’, et kultuuriprogramm oll’ vällä märgitü tuuperäst, et ei saa jo kõik aig istu ja arvutilõ artikliid kirota. Lisas tundu kõrraldajalõ, et kokkosaaminõ Lõuna-Eesti kultuurirahvaga võinu härgütä ka laagrirahvast umakultuuri inämb hoitma.
Mõni küläline jõudsõ ka laagripaika ummilõ tutvilõ küllä. Näütüses Ilvesse Aapo Räpinäst käve kah hinnäst kõrras ugrilaisilõ näütämän.

Rahmani Jan


Laagri perämäne õdak. Pildi pääl omma opja, külälidse ja kõrraldaja Naulaineni Anti, Tsemishevi Andrei (mari), Udoratini Nikolai (komi), Sungurova Raisiya (mari), Ilvesse Aapo, Shikhova Lukeria (udmurt), Timofeeva Nadežda (mari), Kruusamäe Ivo, Csüllögi Edina, Kiluski Tõnu ja Kulikova Polina (udmurt). Rahmani Jani pilt

Soomõugrilasõ saiva vikioppust2020-01-28T18:54:50+02:00

Ütesendiline

Tulli poodist ja näe: ütesendiline maan. Oll’ tõnõ sääl ollu ilmselt pikembät aigu, kaunis kulunu ja kriimuline, nigu saapide alt läbi käünü. Tahi müüdä minnä, aga sis tull’ äkki miilde vanarahva ütelüs: vanast sai rubla iist sada saia, nüüd om kopik tükk. Nali küll, aga mul pand’ mõttõ liikma. Siliti umma valutavat sälgä ja võti tuu imekopka üles.

Kõgõpäält läts’ mõtõ tuu ao pääle, kon lehe vaidli, kas leevä hind tules nõsta üte Eesti kroonini pätsist, kui rüä kilo om 70 senti ja tuust saat vähämbält kats pätsi leibä. Kõik olli tuu puult, et ei tohe, ei olõ loogiline. Sis sai varsti selges, et ei olõ küll loogiline, aga nõsõs. Sis minti üle eurolõ ja põrõlt om leeväl pia sama hind nigu krooniaol, ainult et üten euron ollõv 17 krooni.

Aga mõtõ läts’ viilgi tagasi. Ülikooli aigu tull’ üüse kell kolm mi tarrõ üts kursaveli ja ütel’, et naelsterling ollõv devalveeritü, et ütelgu mi Ennulõ edesi, muidu tuu lätt hummugu pirukabaarin masmisega sassi. Kursaveli oll’ ilmselgelt tsipa tsipsanu, kuigi tuud juhtu timäga harva. Timä nall’a olliki säändse esimuudu.

Jah, tuu pirukabaar… Sääl oll’ sõõriku hind neli kopkast, aga mõnikõrd millegiperäst kolm kopkast. Stipendium oll’ 35 rubla, nii et tuust saanu läbisegi arvõstõn 1000 sõõrikut, egä päiv 33 tükkü. Süü esi vai piä tsika. Jah, piimäklaas mass kah katõssa kopkast. Narvamäe sööklan oll’ katsa kopka iist saia väega hää leevävatt koorõga. Neerukastõ massõ sääl 18 kopkast, aga ei inne ega perän tuud tudengiaigu ei olõ ma nii hääd neerukastõt saanu.

Sis tull’ viil miilde, et põhikoolin kävven kaodi ma ütskõrd 10 rubla ärä. Murõ oll’ suur, et kuimuudu pere nüüd toimõ tulõ. Varsti juhtu nii, et esä kaot’ terve kuupalga är, 700 rubla. Es juhtu midägi, lehm and’ nii pall’u piimä, et ellimi järgmise palgani. Lehmäle anti odavat leibä päts päävän (8 kopkast päts). Esi süüdi 12-kopkalist ja kiä hirmsalõ priisas’, tuu sei 16-kopkalist.

Vot, milleni või mõttõ viiä üts maha poetõt ja mutta sõkut eurosent.

Aga üts saiakõnõ või tõnõkõrd, ku kõtt tühi, väega abis olla.

Pulga Jaan

Ütesendiline2020-01-28T18:52:36+02:00