Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

12. kiri. Maakerä kopsu palassõ

 
1998. aastagal olli ma ansamblin Hundva laulja. Üts mi laulõst, tunnõt Eesti autori sõnno pääle, kõnõl’ niimuudu: «Maakerä süä ei tuksu, maakerä silmi lamp kistunu, perämäne kramp, perämäne tuksahus…»

Täämbä, 21 aastakka ildampa olõmi vist tõtõstõ jõudnu maakerä hukka saamisõ veere pääle, ilmalõpp olõ-i inämb kavvõl.

Timahava suvõl om palamiisi olnu egäl puul üle ilma, esieränis hirmsa omma neo Amasoonasõ vihmamõtsun ja om peris kimmäs, et seo olõ-i trehvämine. Seo tuli tege väega haigõt mi maalõ, maakerä kopsu häöse. Amasoonas tege ligi 20% kõgõ ilma hapasnigust.

Ku iks as’a omma nii kehväste, sis ei saa vakka ollõn päält kaia. Maakerä inemise pidänü jo midägi tegemä, ku mi puhas õhk kaos, mi mõtsa tulõn häötedäs. Inemise piät heränemä umast mugavast olõmisõst ja vaihõlõ segämä. Om rassõ ette kujota, kuis häöse terve ökosüstemi, pall’o eläjit, tsirkõ ja kasvõ.

Seo olõ-i kimmähe luuduslik õnnõtus. Amasoonasõ hõimu sai umbõs kuu ao iist perän pikkä kohtuprotsessi tagasi uma edevanõmbidõ maa 200 000 hektärri vihmamõtsa, kon olõs kaibminõ ja õli tuutminõ är keeletü. Mille õkva nüüd mõtsa palama läävä? Maailma aokirändüs om seo paiga pääl pikält vaiki olnu.

Sotsiaalmeediäst juusk’ läbi, et ku palli Pariisi Jumalaimä kerik, koguti 835 miljonni eurot, et seod vahtsõst üles ehitä. Mille ei löütä rahha mõtsapalamiisi kistutamisõs? Kas olõ-i imelik?

Ku kasvai väiku seltskund inemiisi ütenkuun meditiir, hääd suuv, muut seo joba ümbreolõvat. Tuuperäst laulami Hingelaulutsõõriga maailma mõtsu toetusõs Tarton ja Tal’nan. Laul tege terves, ka läbi silmävii. Sata, sata, vihmakõnõ, mõtsa pääle!

Võiolla palas parhilla tulõriida pääl kõik seo, miä meid avvost ja ausast meelest om eräle hoitnu. Äkki nõsõs tuha seest armastus!

Teilhard de Chardini prohvetligu sõna omma saanu teos. «Ütel pääväl, ku olõmi tuulõ, lainõ, mere nõsõmisõ ja alaminegi ja maa külgetõmbõjõvvo uma kontrolli ala saanu, taltsutami mi Jumala avvos ka energia. Sis, tõist kõrda maailma aoluun avastas inemine tulõ.»

Kiri Nöörimaalt2019-09-10T13:15:08+03:00

Arustlakõ sildimajandus

Ma sei elun edimäst kõrda mõstuisi kartuld. Noorõ kartuli, es olõ kuurmise vaiva. Ainult keedä ja rapuda pata – kuur valla. Mõtõ läts’ poodisilte pääle – «Pestud kartul». Tävveste ülearunõ silt, kõigilõ om jo pall’a silmäga nätä, et «pestud». Eestläne tahassi innembä teedä, kas sordi nimi om «Ando» vai «Ants» vai «Atleet» vai koguni «Adretta». «Maret» ja «Laura» jo olla ei saa, nuu verevä koorõga.

Sibuliil om jäänü perrä kats sorti: valgõ om «Venemaa» ja verrev «Holland». Mõni aig tagasi oll’ verrev viil «Punaparun» – ingliide keelen muiduki.

Kurgi olli Vinne aigu kas «Murom» vai «Vjašnikov» (tükke vahel mõru olõma, aga illus ja pikk). Nüüd om kurke nimi kas «Poola» vai «Läti», harva ka «Kodumaine». Vot, kurkõ man tahtnu küll teedä, kas nimä õks õigõ mulla pääl kasvatõt vai toitõlahussõ seen – vahe om suur. Eriti imelik om asja man tuu, et ildaaigu lüüdi üle Eesti hirmsalõ kellä määndsegi ubinasordi peräst – ei ollõv õks periselt tuu värm. Vast om asi sis tollõn, et kartul om tõsõ (vai kolmanda, kiä kui võtt) Eesti süük, upin aga edimädse.

Mõttõtuisi om silte man pall’u, kotusside tundus, et muud ei olõki. Võtami näütüses pasteedi. Mõni om lihtsält pasteet, mõni maksapasteet, mõnõl silt man «Pasteet maksaga» (arvada sis antas jupp massa päälekauba, hauka esi).

Sääne mõtsik sildimajandus om käünü niikaua, ku ma mäledä. Ma tei 55 aastat tagasi kooli keelepääväl tuust ettekandõ. Tuukõrd miildü kõigilõ silt «Võileib kilu munaga». Millegiperäst oll’ kilu, rõibõ, esi muna asõmõl leevä pääle roninu.

Hää no küll, Vinne aigu oll’ kaupa veidü ja süüdi, midä oll’, aga põrõlt om arustlakõ sildimajandus veenü elu sinnämaalõ, et vanainemine, muidu kõbus ja tragi, piat puuti minnen asjatundja üten võtma. Paistus, et vallal om ka asi mokkamüüdä ja asjatundjiid liigus poodin peris tihksalõ. Varsti ei tiiäki inämb kiäki, et vanast oll’ pasteet tuu, ku kupatõt ja praadit mass aeti läbi rasvamassina ja maigu peräst panti ütte-tõist manu. Ja imelik om tuu, et nuu, kiä kõnõlõsõ suurõ suuga kultuuri hoitmisest, ei hooli säändsest keele ja inemise ajudõ risustamisest mitte üts jumala tolm. Ilmselt om kultuur näide jaos päämiselt dirigendi ja noid om poodisiltega tõtõstõ rassõ võrrõlda. Aga mine sa tiiä, või-olla mõnõ ao peräst loet lehest, et dirigiir Poola vai Läti vai Rootsi. Jo mi sis olõmi säänest infot väärt.

Nojah, katõ päävä peräst olli «Pestud» kartulisordil idu vällän ja tull’ õks kuurma naada. Uma mullanõ sais tõist nädälit, hätä midägi.

Laiskust, üteldäs, ei saabõv är pettä.

Ullust saat vist küll.

Pulga Jaan

Arustlakõ sildimajandus2019-09-10T13:13:47+03:00

Klaasi Urmas: kultuuripääliina mõtõ om nõsta mi inemiisi hindäusku

Tarto liinapää Klaasi Urmas kõnõlõs, midä tähendäs mi kandi jaos Tarto valiminõ ütes 2024. aastaga Euruupa kultuuripääliinas. Tarto valiti kultuuripääliinas üten 19 Lõuna-Eesti umavalitsusõga, miä tähendäs, et kultuuripääliina üritüisi tulõ ka Tarto liinast välänpuul.

Midä Su jaos tähendäs tuu, et Tarto valiti Euruupa 2024. aastaga kultuuripääliinas?

Loomulikult om seo suur tunnustus tüü iist, mis mi olõmi tennü, et kultuuripääliina tiitli saia. Euruupa riikevahelinõ vaba hindamiskogo om hinnanu ja ütelnü, et vot seo kultuuriprogrammi kaudu tõtõstõ Tarto ja Lõuna-Eesti sutt Euruupalõ midägi üteldä.

Kas Euruupalõ sutt midägi üteldä ka näütüses võro kiil ja kultuur?

Riikevahelidsõ hindamiskogo arvamisõst oll’ selgele nätä, et seto ja võro kultuur läävä väega kõrda, et näid peetäs põnõvas. Ma ütli hindamiskogolõ, et neo ei olõ pühäpääväkultuuri, seo omgi elämise viis. Mi ei käü jo suidsusannan õnnõ riigipühhi aigu, kõik aig kütetäs seod sanna. Mi olõmi järge pidänü, tiiämi, mis omma mi kimmä küle. Kultuuripääliin 2024 and võimalusõ nuu vällä mängi. Jõulidsõlt, ja saia ka tähelepandmist seo jaos.

Midä suurt meil tan kandin näüdädä om pääle seto leelo ja savvusannakombidõ?

Harilikun arvosaamisõn om vast kultuuripääliin nigu üts suur turismiatraktsioon. A periselt om taa suur võimalus kõgõpäält esihindä sisse kaia. Kultuuripääliina Tartu 2024 kunstilinõ kontseptsioon tuu vällä ja ots välläpäsemist väega pall’odõst hätist, miä meil parhilla omma, minkalõ mi näkko vahimi ja mis arvada läävä hullõmbas, ku midägi ette ei võeta. Tan omma säändse märksõna nigu veeremaas muutuminõ, luudusõst kavvõmbalõ minek, nõrk põlvkundõvahelinõ läbikäümine, Tarto ja Lõuna-Eesti kehvä transpordiühendüse, vaimsõ tervüse hädä. Neo ei olõ õnnõ Lõuna-Eesti ja Eesti, a terve Euruupa hädä.

Kuimuudu kultuuripääliinas saaminõ avitas naidõ häti klaarmisõ man?

Kultuuripääliina kunstilist programmi ei tetä õnnõ tuujaos, et oh ku hää, saami kuun laulda ja tandsi. Seod muidoki kah, a mõtõ om kõrraligu kultuuriprogrammiga nõsta ummi inemiisi hindätiidmist ja hindäusku, et meil om väärt asju, midä julgõlõ Euruupalõ näüdädä. Üteldä väega selgele ka Eesti hindä valitsusõlõ, et Lõuna-Eestile om vaia suurõmbat tähelepandmist.

Eestin omma näütüses kõgõ väikumba palga Lõuna-Eestin. Et ettevõtlus edenesi, om kimmäle vaia parõmbit transpordiühendüisi, om vaia parõmbas tetä kõikõ seod, mis inemiisi siiä hää luudusõ sisse elämä kuts. Lõuna-Eesti üts suurõmbit väärtüisi inemiisi kõrval om mi keskkund, mi kombõperine elämise muud. Ku seod targastõ vällä pakku, sis kimmähe om võimalik tan väega pall’o turismi kasvata.

Lõuna-Eesti umavalitsuisilõ, ettevõttilõ, koolõlõ, kultuuriütisüisile tuu kultuuripääliin rohkõmb kuuntüüd, midä siiäni om olnu väega veidü. Umavalitsusõ omma tennü seo kandidiirmise aigu hääd kuuntüüd, a seoga om vaia edesi minnä. Kultuuripääliin and tuu jaos tuhat võimalust.

Kultuuripääliin paistuski ollõv edimäidsi suurõmbit kuuntüükotussit. Kas Tarto võinu olla tuu kuuntüü vidäjä?

Taa tiitli ei olõ avvohind aoluuolümpiaadil, et mis meil kõik om, kohe mi olõmi jõudnu. Kultuuripääliina tiitli om võimalus, taa om võimalus kultuuriprogrammi kaudu piirkunna ello edendä ja otsi välläpäsemist noist hätist, millest ma inne kõnõli.

Muidogi om kuuntüü umavalitsuisiga parhilla suurõmb ku kunagi varramba. Ma olõ tan piirkunnan jo kavva aigu tüüd tennü ja tiiä, kuis om olnu varramba ja kuis om parhilla. A seo saa olla viil parõmb. Ja Tarto kimmäle jakkas taad iistvidäjä rolli.

Midä tuu kultuuripääliin harilikulõ inemisele?

Kimmäle väega pall’o tähelepandmist. Ja om tähtsä, et mi tuud tähelepandmist targastõ är tarvitanu. Et mi kõikõ tuud, mis meil hää om, mõistnu Euruupalõ anda ja ka esi majanduslikku kassu saia.

Ma usu, et mi sutami panda esihinnäst ja Euruupa küläliidsi uskma, et ku mi luudusõga tasakaalun elämi, ku mi kaemi tuud, et köüdüs põlvkundõ vaihõl olõs kimmäs, ja umma aoluulist perändit tähtsäs piämi, sis om võimalik kinäste toimõ tulla.

Sa olõt esi küländ aktiivsõlõ tuust ettevõtmisõst ossa võtnu, pidänü kultuuriinemiisiga kuuntüüd tegemä. Kuis näidega om kuuntüüd tetä?

Mu jaos om seo egäpääväne elo. Ma olõ jo üte suurõ kultuuriinemisega kuun üles kasunu, Räpinäl Ilvesse Aapoga, ja ildampa nii aokiränigu ku ülikooli oppõjõuna väega pall’o hään kontaktin olnu kultuurirahvaga. Tarto om jo Eesti kultuurielo keskus, seo om mu jaos tävveste harilik.

Pall’o Sul om täämbädsel aol Võromaaga kokkoputmist?

Mul om Põlva vallan talo, püvvä pia egä nädälivahetus sääl olla. Seo suvi olli peris pall’o. Sääl om vaia mul mõtsa tetä, majapidämise iist huult kanda. Maa kül om vällä rendit, a aiamaalapp om iks.

Ku käüt maal, kas näet midägi, mis parõmbas kah lätt?
Ma näe seod, et inemise saava kõrrast inämb arvu tuust, ku suur väärtüs om Lõuna-Eesti. Ja ma näe, et nuuri tulõ maalõ tagasi, ka kultuurielo muutus aktiivsõmbas. Kõik muutus, nii om Põlvan tulnu mano näütüses Intsikurmu festival. A õks omma jo Seto kuningriik ja mitmõ tõõsõ ettevõtmisõ, kasvai ökofestival. Ma olõ kimmäs, et uma ja luuduslik lätt viil inämb hinda. Tähtsä om, et olnu transpordiühendüse, et tii olnu kõrraligu, kipõ internet, elektri, et kooli tüütänü. Ja ma usu, et noid inemiisi, kes säänest elokeskkunda tähtsäs pidävä, tulõ kõrrast mano ja säändsit tüükotussit kah, kon ei piä hummogust õdaguni büroomajan olõma, a võit ka koton tüüd tetä. Mi näemi, et säändsit loominguliidsi inemiisi om jo kõrrast inämb Kagu-Eesti kanti elämä kolinu.

Küsse Rahmani Jan


Klaasi Urmas. Rahmani Jani pilt

Klaasi Urmas: kultuuripääliina mõtõ om nõsta mi inemiisi hindäusku2019-09-10T13:12:24+03:00

Lätti pagõminõ pätti ei avita

Mõnikõrd juhtusõ hirmsa as’a. Ma usu, et kiäki meist es tahtnu olla tuu imä nahan, kiä minevä pühäpäävä latsiga Haani puuti ijätüst ostma läts’, ku gaasimaskin pätt püssäga puuti rüüvmä tull’. Sääne asi aja iks hirmu nahka külh.

Õnnõs es juhtu midägi hullõmbat. Püss es tii pauku ja Lätimaalõ Hopa liina pagõnu pätt saadi kipõstõ kätte. Taa juhtuminõ näütäs, et ammõdivõimu sutva ilostõ kuuntüüd tetä külh, ku tahtva.

Pättele jälleki oppas taa lugu, et inämb ei avita tuust, ku sa pääle kur’atüü tegemist tõõsõlõ poolõ riigipiiri pakõt. Kätte saias sinno õks. Nii tulõgi pätil kas midägi kavalampa vällä märki vai pätitegemine hoobis perrä jättä.

Ma looda ja soovi tuud perämäst. Et pätitegemist veidembäs jäänü ja et mi võinu hinnäst uman kodopaigan iks julgõlõ tunda.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Lätti pagõminõ pätti ei avita2019-09-10T13:08:38+03:00

Margna Epu maalinäütüs Võrol Stedingu majan

Võro liinan Stedingu majan tetti minevä neläpäävä õdagu valla kunstnik Margna Epu maalinäütüs. Kanepi vallan elävä kunstnigu pildi kõnõlõsõ päämidselt luumisõst. Osa pilte om maalitu hariligu värmipalaja pääle, a mõnõ näütüsepildi omma kunstnigul tettü ka vannu puutükke, pütülaudu jm pääle.

Rahmani Jan


Näütüse kõrraldaja Huule Jana ja kunstnik Margna Epp näütüse vallategemisel. Rahmani Jani pilt

Margna Epu maalinäütüs Võrol Stedingu majan2019-09-10T13:04:46+03:00

Kiidil tulõ kokkosaaminõ Costa Rica turismiettevõtjaga

17. süküskuul kell 18 tulõ Rõugõ vallan Kiidi turismitalon kokkosaamisõdak turismiettevõtja ja kohvikasvataja Jampoli Glenniga Kesk-Ameerikast Costa Ricast.

Jampoli Glen om üts üleilmalidsõ ökoturismi võrgu iistvidäjä. Costa Rica om Eestiga võrrõldava suurusõ ja majandusõga maa, kon om väega kirriv luudus ja tuud kaitsõtas häste.

UL

Kiidil tulõ kokkosaaminõ Costa Rica turismiettevõtjaga2019-09-10T13:01:34+03:00

Loengusari kõnõlõs Vana-Võromaa kultuurist

19. süküskuust lätt käümä loengusari Vana-Võromaa kultuuriruumist. Päämidselt om oppus mõtõld giidele ja tõisilõ, kiä Võromaal küläliisi vasta võtva.

Loengusari sais kuun neläst koolituspääväst, kon kõnõldas lõõtspillist, suidsusannast, võro keelest, paikkundlikust käsitüüst ja söögist ja Võro liinast.

Ligembät teedüst saa SA Võrumaa Arenduskeskusõ turismikoordinaatori Moppeli Kadri käest, e-post kadri.moppel@vorumaa.ee.

UL

Loengusari kõnõlõs Vana-Võromaa kultuurist2019-09-10T13:02:38+03:00

Eesti Rahva Muusõumin tulõ Võromaa söögi päiv

Vana-Võromaa om timahava Eesti söögi esindüspiirkund. Tuu tähendäs, et mi kandi söögikraam ja söögipakminõ om inämb jutus. 18. süküskuu pääväl kõnõldas Tarton Eesti Rahva Muusõumin (ERM) Vana-Võromaa söögi aoluust, põlitsilõ süükele vahtsõ ao moodu ja meki manoandmisõst, näüdätäs vahsõmbit filme, arotõdas söögikraamiga kammandajidõ häti ja näist välläpäsemist. Jutupäiv alostas kell 11 Hurda Jakobi saalin.

Pääle lõunat tetäs nellän esi tüütarõn vanna ja vahtsõt muudu süvvä – muidoki Vana-Võromaa söögikraamist. Huvilidsõ saava tegemist kaema minnä, a tulõ hinnäst ette kirja panda, selle et tegemise mano võetas jaoperäst kaejit. Valmis saanut süüki maitstas kellä nellä ümbre ja sääl man näüdätäs vällä raamatut «Võrokõisi köögi- ja söögiraamat», miä om tõnõ välläannõ sändse nimega raamatust. Vahtsõnõ raamat om võro ja inglüse keeli.

Vana-Võromaa söögipäivä kõrraldas ERM kuuntüün Võro instituudiga.

UL

Ligemb teedüs:

Anu Kannike (ERM) – anu.kannike@erm.ee, tel 5809 0352
Külli Eichenbaum (Võro Instituut) – Kylli.Eichenbaum@wi.ee, tel 5661 1924.

Eesti Rahva Muusõumin tulõ Võromaa söögi päiv2019-09-10T13:02:11+03:00

Võro valla päävä lõppi garaažipidoga

Kats aastat tagasi sai viiest väikumbast vallast üts suur Võro vald. Põimukuu ja süküskuu nädälävaihil om egäh viieh piirkunnah olnu päiv, koh om tõisi küllä oodõtu.

Orava kandi miis Dolgoševi Marko mäng Võro valla lipu man president Meri Lennartit. Säinasti Ene pil

Võro valla kultuurias’atundja Rosenbergi Maarika sõnno perrä naas’ tuu mõtõ liikma MTÜde tsõõriklavvast. Et vald om suur ja lagja, om rassõ ütte üle valla asja tetä. Nii tull’gi plaan, et egä kant saa eräle hinnäst näüdädä ja tõisi küllä kutsu.

Seo aasta paki piirkunna esi uma pidoplaani, kohe köüdeti joba olõmah olnu tegemise. Näütüses Lasva järvemuusiga ja Pühäjõõ laat. Rosenberg arvas, et taast või saia traditsiuun, a tulõva aasta võissi midägi tõistmuudu tetä vai vahtsõt vällä mõtõlda.

Oravil olõ-i säänest suurt pidokommõt olnu. Nii võtiva priitahtligu pritsimehe iist, et umah pritsikuurih üts garaažipido tetä. Et samal pääväl oll’ õkva vanavanõmbidõ päiv, saigi terve pere põnõvat kaemist. Nii Verska pästekomando ku Orava priitahtligu pritsimehe näütsi, kuis palama lännüt autot kistuta. Ja ku inemine om pääle avariid massinahe kinni jäänü, kuis sõs massin katski lõigatas. Rahvalõ miildü ka piirivalvõ pinnejuhi kõnõlõminõ pinne välläkoolitamisõst. Kats pinni näütsi ette, midä nä mõistva.

Inemiisile pakk’ huvvi vällähõigat presidendi tulõk. Kuiki mõni nätäl tagasi oll’ president Kaljulaid Kagu-Eestih, es trehvä kõik timäga kokko. A Oravil oll’ rahvaga kõnõlõma tulnu hoobis president Meri Lennart. Seokõrd paigapäälse mehe Dolgoševi Marko helü ja ihoga.

Pritsikuurih saia kaia näütüst Orava vabahussõa avvusamba vallalõ tegemise aastapääväst. Kaemisõs olli ka Orava memme-taadi tandsurühmä suvõalgusõ pidodõ pildi.

Pääle lõunasuppi nakas’ tandsumuusikat mängmä üle riigi kuulsa lõõdsapunt Oravapoisi. Pritsiauto olli kuurist vällä aedu ja tandsuruumi jakku. Kõvõmba tandsulüüjä olli Osola ja Puiga rahvatandsja, kiä olli õkva suurõ bussiga tulnu. Ku pidoliidsil kõtt tühäs läts’, sai kohvikust lämmind pannkuuki ja piirakit. Inne pido lõppu saiva hinnäst kirja pandnu pidolidsõ ossa õnnõloosist.

Oll’ üts illos pühäpäiv. Aituma Orava tulõtõrjõ seldsile ja näide sõprulõ kinä pido iist.

Säinasti Ene

Võro valla päävä lõppi garaažipidoga2019-09-10T12:58:42+03:00

Võrol tulõ istutamisõ talos

Seo riidi nakkas Võro liinan pääle keskkunnateemalinõ kõgõ perre festival «Roheline Võru». Festivalil peetäs hulga keskkunnateemaliidsi loengit ja oppuisi. Üts osa tuust festivalist om istutustalos 14. süküskuul, ku Korõli uja kaldõ pääle istutõdas hulk esi sorti puid ja puhmõ, päämidselt mitmõsugumadsõ paiusordi.

«Korõli viirde om plaanin istuta 28 esi paiuliiki, näütüses hõpõremmelga katõsa esi sorti ja 11 liiki paiupuhmõ,» kõnõlõs Võro liina hall’astusõ ja liinakujondusõ as’atundja Vahtla Anne. Kokko istutõdas projekti perrä 132 puud, päält paiusortõ ka kõivu, leppä, lõhmust ja tuumõ, ligi 2200 puhma ja viil vähämbit lille ja hainu kah. «Seo ala tulõ Eestin umanäolinõ – väiku dendropark,» seletäs Vahtla Anne.

Võro liinavalitsusõ arõndusnõunik Hallimäe Tiina kõnõlõs, et tulõvadsõ liigirikka pargi üts mõtõ om tuu, et koolilatsõ saanu välän luudusainit oppi. Eesti-Vinne ülepiiri kuuntüü programmi abiga tetäs puhkamisõ ja luudusõ opmisõ keskkund Võrol ja sammamuudu Pihkva liinan. Pihkvan plaanitas istutustalos tetä tulõva keväjä.

«Projekti mõtõ om inemiisi tiidmist nõsta: mille om liigirikkust liina vaia ja määndse omma keskkunnahädä,» kõnõlõs Hallimäe Tiina.

Suurõ jao puiõ ja puhmõ istutaminõ om plaanin är tetä puulpäävätsel talgopääväl. Hallimäe Tiina kuts istutamisõst ossa võtma perrit üten latsiga. Hää olnu, ku talgolõ tulõja hindäst varrampa teedä andnu. Luua mõtsakooli oppajidõ abiga tetäs inne istutama nakkamist talgoliisilõ ka väiku oppus, kuis puid ja puhmõ niimuudu istuta, et nä häste kasuma lännü.
Pikembä ao pääle luutva projekti vidäjä, et liina tulõ tagasi inämb tsirkõ, liblikit ja putukit.

Kõnõldas liigirikkusõst liinan

Päält istutustalgo om keskkunnateemalidsõl festivalil viil hulk tegemiisi ja oppuisi. Näütüses pidävä festivali päivil loengit ökoloog Helmi Aveliina, zooloog Kaalu Mati, Luua mõtsanduskooli hall’astusoppaja Möldri Aino ja pall’o tõõsõ. Hallimäe Tiina lupa, et oppusõ tulõva säändse, kon saa üten lüvvä, kuiva ja akadeemilist juttu proovitas veidü aia.

Festivali «Roheline Võru» täpsempä kavva saa kaia Võro liina kodolehe voru.ee päält.

Rahmani Jan


Võro liinavalitsusõ arõndusnõunik Hallimäe Tiina ja Võro liina hall’astusõ ja liinakujondusõ as’atundja Vahtla Anne Korõli uja veeren paigan, kohe pia istutõdas paiupark. Rahmani Jani pilt

Võrol tulõ istutamisõ talos2019-09-10T12:56:33+03:00