Ärke jääge küsümisega ildas!

Juhtu ildaaigu rongi uutõn vana tutvaga kokku. Tä kirut’ ennembi mitmadõ lehte, a no om nakanu uma kodukandi aoluust juttõ koguma. Tä om Eesti keskmädsest osast peri ja taht, et taast rahvast ka rohkõmb nii-üldä perimüsejälgi maha jääs.

«Sälg om viil vaivahigist likõ,» ütel’ meesterahvas nall’aga poolõs mu küsümise pääle, kost tulõ ja mea tekk’.
No melle nii? Tä oll’ käünü kodukandin üte päält ütsekümneaastasõ vanainemise man küsümän üte talu kohta, minka rahvajuttõ järgi umal aol imeligu asja sündü.

«Ja es saa ma säält üttegi lausõt, mis mu kirjatüüd edesi olõs veenü, olkõ külh, et mammil paistu mõistus nigu kõrran olõvat. No kulssi hoolõga ärä, kuis tä ummi latsi ja latsõlatsi kitt’, ja kinniti üle, et mu perrel lätt peris tavalist muudu, nii targa ja rikka ei olõ kiäki. A tuu talu pääle juttu käändä ma es mõista, kuis ka püündse. Õks tulli vahelõ egäsugudsõ «kõlladsõ» uudissõ nii vanast ku praegutsõst aost. Konh talun ollõv ütest tüküst anuma mõskmata ollu, konh miis latsi vasta kuri… No olkõ noh, a ku tädi jutt praegutsõ ao nuuri manu jousõ ja nuidõ, tälle pea võõrõidõ elust ka ennegi halva as’a miilde tulli, sis ma naksi arru saama, et siiä tallu olõ ma külh ildas jäänü. Kost vanainemine sääntse virilä jutu võtt, kas täl kah Mol’oraamat om vai medägi? Ei taha külh usku, et perre noorõmba, ku kotun käävä, ka vanaimä käest enämb vana ao juttõ ei küüsü ja hoobis tälle tõisi kohta virilaid uudissõid jagava…?

Vast kolm-neli kõrda tei viil pruuvi ja küsse mõnõ tõsõ vana ao asja kohta, et vast tuu kõnõtas vai nii, aga ei medägi. Ku jutt jälle hõelas püürdse, tulli tulõma,» kõnõl’ kirjamiis ja koduluuhuviline.

Timä imä oll’ õkva soovitanu, et mine kimmäde sinnä, tuu tädi oll’ külh jo vanast tõisi kohta virk halva kõnõlama, aga vannu asju tiise tä pall’u. Täl oll’ viil mõni aastaig tagasi vääga selge, kiä külän kellele sugulanõ oll’, ja tuud oll’ peris huvitav kullõlda. A no es saa sis enämb medägi?

«Üldäs jo õks, et ärke vannu inemiisi käest juttõ küsümisega ildas jääge, tuun mõttõn, et nä tõistõ ilma läävä, a säänest asja näi ma külh edimist kõrda, et inemisel omma jala alh ja silmä selge, aga tuu, mis viis-kuuskümmend aastaiga vai kauõmb aigu tagasi juhtu, ei olõ enämb meelen vai ei huvida. Mis säänest asja tege, ega õmõta nuu seebika, medä telekast igävüse peräst vahitas? Ma ei tiiä, vast omma teil sääl Võrumaal as’a paremba, a sullõ ma ütlä kah egas juhus, et vannu asju küsümisega ei massa vääga ildas jäiä. Või ollaki nii, et inemine om olõman, a huvi jo tõsõ,» kõnõl’ keskiän miis, kelle päiv ja sõit tühja olli lännü.

Peat vast jah tuu pääle mõtlõma. Panõmi inemiisi vai autupoodi man ja bussi uutõn tähele ja kullõmi, mis nä kõnõlasõ, mea näile viil kõrda lätt. Sis tiiät, kas om mõtõt tõnõkõrd juttu ajama minnä.

Nõlvaku Kaie

Ärke jääge küsümisega ildas!2019-08-27T15:27:38+03:00

Uuringidõ mõtõ ja mõttõtus

Mõni asi jääs õkvalt kõrvu ja inämb är ei lää. Mul jäi raadiost kõrvu lausõ: «Peale uuringute sisaldas projekt veel teisigi tegevusi.» Mullõ tulõt’ tuu miilde ütte uudist, miä kõnõl’ tiidläsest, kiä om avastanu, et rasõdiil naisil tükis süä kurjas minemä. Vaesõ naasõ, aastatuhandiid läts’ näil kõrda asja varjada, aga tiidläne uursõ iks vällä ja sai tuu iist määndsegi korgõ kraadi.

Veidü, väega veidü om tiidüsele rahha eräldet. Arvada tuuperäst om tegemädä jäänü kõgõ tähtsämp uuring: määndsiid asju tasus uuri ja määndsiid mitte. Mõnda asja võit kotun uma naasõ käest küssü ja ku vastus tiidüseuuringust lahku lätt, tasus innembä naist usku. (Ma olõ feminismist väega kavvõdan.) Mõnda asja võinu mu käest kah küssü. Näütüses: kuimuudu vallan rahha kokku hoita? Mu edimäne nõuannõ olõsi: tulõ egäsugudsõ uuringu är jättä. (Autor pidä silmän tuud, et Rõugõ vallavalitsus telse 11 000 euro iist uuringu, kuis vallan rahha kokko hoita. Toim.) Tollõ iist kasseeri ma sisse 11 (ütstõist) eurot. Nõuküsüjä või niimuudu kokku hoita 10 989 eurot. «Pole paha,» ütel’ klassik.

Vahepääl tundu mullõ, et mi riik lätt peris õigõlõ poolõ, põhimõtõ om: vorst vorsti vasta. Mõnõ ao peräst sai selges, et asi sukugi nii ei olõ. Näütüses: mi ehitämi teile koolimaja vai haigõmaja vai muud säänest. Ti tiiti umalt puult nii pall’u latsi, et kuuli ei piä kinni pandma vai haigõmajja vanadõkodus tegemä. Aga ei: vastatasus taheti hoobis hellü valimiisil, ei muud. Perän võit kooli rahumeeli kinni panda, kuna valimisõ omma läbi. Ja ku tõtõstõ kõnõlda, sis mõlõmba lätvä kallis pidädä, nii kuul ku haigõmaja. Ei tasu är. A terve mi elu ei tasu är.

Ammõtlikult olõmi kapitalismin katõ jalaga sisen ja kõik aig kõrratas, et tasulda lõuniid ei olõ. Periselt om, ja viil määndsiid. Eesti Energiä tulõ ja võtt korgõpingeliini alt su mõtsa maha ja jätt risu sinnä maha. Maaumanik om tuu maa iist masnu välläostumassu ja egä-aastadsõ maamassu (tuu om korgõmp ku põllumaal). Määnestki tullu tä tollõ maa päält ei saa, kuna mõts võetas noorõlt maha. Seletedäs tollõga, et vuulu om jo kõigilõ vaia. Mille sis kõik ei massa, õnnõ maaumanik? Vinne aigu mõtliva partorgiki parõmbiid seletüisi vällä. Näütüses, et talupoig om (Lenini perrä) kahtlanõ element ja tuud piätki ekämuudu retsmä. Proletariaat – voh, tuu om õigõ. Põrõlt kõtutas tuu proletariaat õdakidõ kongi kolmanda kõrra aknõlavva pääl ja silmäs, et tälle liiga es tettü. Nii et Lenini idee omma tävvelikult ellu viidü. Ma tõi siin üte näüte, a om pall’u asju, kon kapitalismist ei olõ haisugi, pall’as propaganda.

Nii et tiidläisil ollu uuri pall’u tähtsiid asju. Vast kõgõ tähtsämp omgi: mis kõrd seo sääne om, midä meil latsõmeeli kapitalismis kutsutas? Ja kas kommunism om õks viil horisondil vai om joba poolõ maad lähkümbän?
Siist edesi tulõ joba esihindäst küsümine: kohes mi lää? Kas kiäki õks tiid, kohes mi tormami? Vai võtva kõik asja nii, et kül peräst om nätä.

Peräst om ilda.


Pulga Jaan,
mõtlõja talupoig

Uuringidõ mõtõ ja mõttõtus2019-08-27T15:26:34+03:00

Karu Taavi: mu jaos om tähtsä, et juurõ olnu valõtu

Võro Kreutzwaldi kooli vahtsõnõ direktri Karu Taavi kõnõlõs umist mõttist inne kooliaasta alostust.

Kuimuudu tull’ Sul mõtõ naada koolipapas?

Mul om kuiki nii olnu, et ku olõ määndseski elomuutusõs valmis olnu, sõs tuu muutus ka tulõ. Olõ jo ka varrampa nännü esisugumaidsi tüüpakmiisi ja konkurssõ, a neo ei olõ niipall’o uma olnu nigu seokõrd Kreutzwaldi kooli tüüpakminõ. Seo ammõt pand ummi piire nihutama ja kasuma. Seol majal om olnu suur osa mu elon, ma opsõ tan ja mi vanõmb tütär Sandra opsõ kümme aastakka tan majan. Sai seost majast üten väärtüse ja elokaemisõ, midä no saa tagasi jaka.

Määndse omma päämidse välläkutsõ taan vahtsõn ammõtin?

Päämine välläkutsõ om tuu, et lats tiidnü pääle kuuli, miä tedä huvitas, mis tal häste vällä tulõ ja midä tä esi häste mõist. Tuu jaos piät kuul tüütämä nii, et oppaja tegevä umavaihõl kuuntüüd, opva esi kah ja tundva elo vasta kõrrast inämb huvvi.

Midä täämbädse ao kuul latsilõ kõgõ inämb oppama piäs?

Maailm muutus väega kipõstõ. Keerolinõ om ette märki, määndsit ammõtiid nakkasõ pidämä nuu, kiä timahava umma koolitiid alostasõ. A huulmada tuust om tähtsä mõista tetä kuuntüüd, esi asju vaihõl köüdüssit nätä, loogilidsõlt mõtõlda. Ja ku lats viil tiid, miä tedä huvitas, midä tä häämeelega tetä tahtnu, sis saa tä egäl juhtumisõl toimõ. Seod kõkkõ tulõgi koolin latsilõ pakku.

Määne om Kreutzwaldi kooli vaim?

Kreutzwaldi nime kandminõ om kooli jaos suur au ja säälsaman ka välläkutsõ. Mu jaos om tähtsä, et juurõ omma valõtu. Ku mi tiiämi, kost mi tulõmi, sis and seo kõva toe täämbädsen aon elämises ja tsihte säädmises.

Ku pall’o mahus opikavva Võromaa umakultuuriga köüdetüt?

Om väega lihtsä tõmmada võrdusmärk umakultuuri ja vanamoodulidsõ, igävä vaihõlõ. A seod saa muuta vägevide näütidega, kon su juurõ ja periolõminõ avitasõ sul suurõn ilman parõmbalõ umma paika löüdä ja vast ka silmä paistu. Kõik neo hää näüte meelelahutusärist vai mõnõst muust luumisvaldkunnast, kon artisti rõhutasõ umma periolõmist, juuri, ummamuudu olõkit. Seo kotussõ päält saa pall’o är tetä.

Tegeligult oppasõ jo latsõ ka vanõmbit ja koolioppajit. Ku pall’o sa olõt valmis ummi latsi ja koolilatsi käest oppust võtma?

Latsõ omma olnu üte tähtsämbä oppaja mu elon ja omma tuud ka edesi. Seo om jo väega hää, ku sul om neli säänest oppajat koton ja no viil tüü man päält 650 oppaja. Suur välläkutsõ. Latsi käest om hää oppi, selle et nä võtva vahtsõndusõ ja muutusõ kipõstõ vasta, tulõ õnnõ esi opmisõs valmis olla.

Midä soovit kooliaasta alostusõn mi kandi koolilatsilõ ja latsõvanõmbilõ?

Soovi, et mi olnu õnnõligu ja huulnu ütstõõsõst. Jüssi Fred om ütelnü, et õnn om seo, ku läät hummogu hää meelega tüüle vai kuuli ja õdagu tulõt hää meelega kodo tagasi. Säänest kooliaastat ma kõigilõ soovigi!

Küsse Rahmani Jan


Karu Taavi. Rahmani Jani pilt

Karu Taavi: mu jaos om tähtsä, et juurõ olnu valõtu2019-08-27T15:23:17+03:00

Päävä nõsõmisõ aigu

Päiv nõsõs ja ma mõtlõ, et olnu hää, ku taa suvi viil edesi olnu. Et vannu naisi suvõs nimmat aig andnu viil tsipa umma lämmind, et saak jõudnu ilostõ salvõ ja saanu viil mõni õdak sõpruga tulõ veeren istu. A joba näütäse märgi, et seo illos aig nakkas hinnäst rõivilõ pandma ja ärminekile säädmä.

Kõnõldas, et põh’a puul säädvä tsirgu hinnäst joba parvõ. A meil tegevä tõsõ pesäkunna pääsläse viil edimäidsi linnupruuvõ. Vast andas näile iks aigu tuu lindaminõ ilosalõ selges oppi.

Hummogu, ku päiv oll’ viil mõtsa takan, näi, kuis kats sokupoissi nurmõ pääl tapliva. Olli sarvipiten kuun ja es tii vällägi tuust, et ma autoga küländ lähküst müüdä sõidi.

Mõtsan om seo aastak hulga palohkit ja nä omma ka peris suurõ. Vanarahva tarkus ütles, et tuu tähendäs, et jõulu aigu saa verivorsti kõrvalõ magusat palohkasahvti süvvä.

Latsõ läävä pia kuuli. Tuu om aig, kon tulõ naada mitund muudu ümbre harinõma. Hummogunõ kellä päält herätüs. Õdagunõ kellä päält magamaminek. Ja noid kohustuisi, miä kellä kaemist nõudva, om viil ja viil. Latsõ omma suvi läbi uman rütmin elänü, no tulõ näilgi harinõda tsipa inämb kõrraldõdu eloga.

Egä kooliaasta algus tuu segähüst liiklustõ. Teie ja uulitsidõ pääl om no inämb koolilatsi nätä. Kaemi sis ilostõ ümbre ja sõidami tassa!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Päävä nõsõmisõ aigu2019-09-10T13:09:14+03:00

Ökofestivali perrepäiv

18. põimukuul peet Põlva ökofestivali perepäiv Karilatsi muusõumi man läts’ kõrda: ilm oll’ hää ja rahvast hulga. Perrepääväl asti üles ka Laheda Muti, kiä teivä festivali jaos säändse räpiluu:

Ökofestivali räpp

Küll om Karilatsin olla vahva,
kokko om tulnu hulga rahvast.
Inemistel hää om miil,
ökofestival om siin!

Ilm om hää ja toit om mahe,
olemine väega lahe!
Rõõmustas nii eit kui taat,
Karilatsin võimas laat!

Platsi pääl tan kari latsi,
sekkä mitu külä matsi,
miihi, naisi, vannu, nuuri,
inemisi väiksit-suuri!

Rahvast hulka, kaupa pallo,
osta sinki, osta kallo!
Joogis õllõkõist ja kalja,
sekkä muti teevä nalja!

Laval laulu, tandsu, tralli,
hinna kah ei olõ kalli!
Ökofestival om äge –
õnnelik, kiä sjoda näge!

Määri Andrese laulusõna


Marga Janeki pilt

Ökofestivali perrepäiv2019-08-27T15:16:03+03:00

Muusõumi pakva kooli- ja latsiaialatsilõ tunnõ ja teemapäivi

Vana-Võromaa muusõumi pakva alostavas opiaastas kooliopilaisilõ ja latsiaialatsilõ köütvit muusõumitunnõ ni teemapäivi, kon latsõ saava tiidmiisi kor’ada hoobis tõistmuudu ku koolitunnin.

Näütes saa muusõumitunnin teedä, kuis asju mõõta, ku käeperi olõ-i päsülät ega tollipuud. Aoluutunnõn opit tarkus jääs parõmbahe miilde, ku saat esi mõnt vanaaolist tüüriista pruuvi. Luudusoppusõlõ andva värmi teemapäävä, kon tegemist jakkus nii välän, mõtsan ku aidan. A kunstitunni võinu tetä hoobis galõriin – sääl avitas luvva kunstnigõ vaim. Muusõumin saat oppi esisugutsit tarkuisi käsitüüst kooni matõmaatikani.

Muusõumitunnõ ja teemapäivi saa telli nelän Vana-Võromaa muusõumin: aoluulidsõ postitii veeren Karilatsi vabaõhumuusõumin, Läti piiri lähkül Kuutsi külän Mõnistõ talorahvamuusõumin, Võro liinan Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin ja Katariina alle veeren Vana-Võromaa kultuurikuan.

Muusõumitunnõ ja teemapäivi kotsilõ saa ligembät teedüst internetist aadrõssi wi.ee/muusoumi/opi-muusoumin/ päält.

UL

Muusõumi pakva kooli- ja latsiaialatsilõ tunnõ ja teemapäivi2019-08-27T15:13:47+03:00

Võro maakunna fotojaht «Euruupa Liidu eri»

Kooni 31. rehekuuni saa üten lüvvä Võro maakunna fotojahin, kon pilte pääle püütäs paiku ja objekte, miä omma saanu tukõ Euruupa Liidu fondõst. Valikun om nii tunnõtuid turismiatraktsioonõ ku paikligu kogokunna jaos tähtsit paiku nigu kooli ja latsiaia.

Võistlusõn ütenlüüjä piät löüdmä hindäle paiku nimekiräst meeleperädse, võtma üten sõbra ja perre ja tegemä näidega noin paigun pildi. Täpsembäle saa fotojahi kotsilõ lukõ internetist fotojaht.visitvoru.ee/ kodolehe pääl.

UL

Võro maakunna fotojaht «Euruupa Liidu eri»2019-08-27T15:12:58+03:00

Laulõvõistlus uut viil mõni nätäl vahtsit laulõ

Uma Pido kõrraldaja omma vällä kuulutanu vahtsidõ võrokeelitside laulõ võistlusõ Uma Laul IV. Laulõ saatmisõ tähtaig nakkas pia kätte jõudma, tuu om mõnõ nädäli peräst.

Võistlusõlõ oodõtas umakeelitsit ja umaloominguliidsi laulõ. Millest laul(u) tetä, või laulukirotaja esi valli. Laulu võiva olla nii rahvaligu ku peris muudsa. Ka vanna (nt regilaul) ja vahtsõt (seoilma-ao teema) või kokko klapita.

Laulõ saatmisõ tähtaig om 23. süküskuud 2019! Laul tulõ saata kõrraldajilõ märgosõnaga «Uma Laul». Üte autori käest uutva kõrraldaja võistlusõlõ kõgõ inämb viit laulu.

Võistluskontsõrt tulõ 7. märdikuul 2019 kell 18 Moosten. Võistlõsõ laulu, mitte näide ettekandminõ. Parõmbidõ laulõ luuja saava rahalidsõ preemiä.

Ettevõtmist tugõva Eesti Kultuurkapital (rahvakultuuri sihtkapital, Võro ja Põlva ekspertgrupp), Rahvakultuuri Keskusõ Vana-Võromaa perimüskultuuri programm, Põlva vald, Võro instituut.

UL

Lähemb teedüs: www.umapido.ee, Merike Tigas tel 5691 6280, e-post merike.tigas@wi.ee.


Pildimälehtüs 2013. aasta Uma Laulu võistlusõ kontsõrdist, kon laulukirotaja Kelbä Heiki kand üten akordionisaatja Aropi Erjaga umma laulu ette. Pilt Uma Lehe arhiivist

Laulõvõistlus uut viil mõni nätäl vahtsit laulõ2019-08-27T15:11:47+03:00

Põlvan alostas Jakobi kuul

Tulõva nädäli alostõdas opitüüd Põlva vahtsõn koolin. Jakobi kuul om Tarto lutõrligu Peetri kooli filiaal. Tego om eräkooliga, kon opikasvatustüün om rõhk pantu kristligulõ eetikalõ ja eesti rahvuskultuurilõ.

Põlvan alostas kuul katõ klassiga, valla tetäs 1. ja 2. klass. Edimält nakkas koolin opma 11 last, a võiolla tulõ mõni viil inne kooli algust mano. Kooli nimi om pantu Põlvast peri suurmehe Hurda Jakobi perrä ja opitüün peetäs tähtsäs Vana-Võromaa kultuuriperändit. «Mi veemi Hurda põhimõttit ellu, et antu hääd haridust,» kõnõlõs vahtsõ kooli edimädse klassi oppaja Järgi Urve.

Vahtsõ kooli ruumi omma Põlva keskliinan aoluulidsõ pastoraadihuunõ 3. kõrra pääl.

Et tego om eräkooliga, om vahtsõn koolin ka opimass. Põlva Jakobi koolin om opimass 10% miinimumpalgast, parhilla sis 54 eurot kuun.

A mille sääne kuul tetti? «Mi ollimi rahul Mammastõ latsiaid-algkooliga. Ku Põlvan kooli kokko panti, tekkü tühi kotus: kodusust ja latsilähedüst jäi veitüs. Ja väärtüskasvatus es olõ inämb tähtsä. Naksimi mõtlõma-otsma, kuis tetä vahtsõnõ väiku ja kodonõ kuul. Ja sis tull’ appi keriguopõtaja Nigola Toomas, kiä kõnõl’ uma kursusõkaaslasõ Siilabergi Tarvoga Tarto Peetri koolist. Nii taa asi alostusõ sai,» seletäs kooli tõsõ klassi oppaja Vasseri Tiina.

«Peetri kooli huvi siiä uma filiaal tetä sai kõvastõ huugu tollõst, et paiga pääl olli olõman huvilidsõ kuulmeistre,» kõnõlõs Tarto Peetri kooli direktri Siilabergi Tarvo.

Ligembät teedüst Peetri kooli tegemiisi ja vahtsõ Jakobi kooli kotsilõ saa internetist: luterlik.edu.ee.

Rahmani Jan


Pildi pääl omma hinnäst vahtsõ kooli vahtsõhe klassiruumi tahvli mano säädnü Tarto lutõrligu Peetri kooli direktri Siilabergi Tarvo, EELK Põlva Püha Neitsi Maarja kogudusõ opõtaja Nigola Toomas, Põlva Jakobi kooli 2. klassi oppaja Vasseri Tiina ja 1. klassi oppaja Järgi Urve. Rahmani Jani pilt

Põlvan alostas Jakobi kuul2019-08-27T15:09:00+03:00