Krabi külätiätri naarut’ kaejit vahtsõ tüküga


13. hainakuul tull’ Paganamaa päivi kavan edimäst kõrda lava pääle Krabi külätiatri vahtsõnõ tükk «Pordumaja». Nigu Krabi tiatril õks, om tego võrokeelidse nal’atüküga, muinasjutuga, minkal om õnnõlik lõpp. Luu autor ja lavastaja om külätiatri vidäjä Mürgü Marje. Kontusõ Margusõ pilt

Krabi külätiätri naarut’ kaejit vahtsõ tüküga2019-07-15T15:55:06+03:00

Talo tegevä jäl uma ussõ valla

Timahavanõ üle-eestiline vallaliidsi talodõ päiv om 21. hainakuul. Et Vana-Võromaa om timahava Eesti söögipiirkund, sis om ka talodõ päävä vallategemine seokõrd Võromaal Tiri külän Maamehe Golfi talon.

Tuud, määndse talo küläliidsi uutva, saa kaia internetist kodolehe avatudtalud.ee päält.

UL

Talo tegevä jäl uma ussõ valla2019-07-15T15:53:25+03:00

Suurõ pido Võrol ja Põlvan

Nigu iks, om ka timahava suvõ keskpaigan hulk suuri ettevõtmiisi, kon huvilidsõ saava üten lüvvä.

18.–21. hainakuuni käü Võro liinan ja maakunnan Võro perimüstandsu festivaal. Seokõrdsõ tandsupido päälkiri om «Veeränd pööret». Et säänest pito peetäs joba 25. kõrd, tähistedäs pido ümärikku tähtpäivä. Ligemb teedüs ja kava internetin: vorufolkloor.ee.

Puulpäävä, 20. hainakuul peetäs Põlvan lõõtspillipito Harmoonika. Seokõrd omma kullõjidõ siän delegatsiooni 28 Euruupa riigist ja üles astus akordioniorkestri Trappenkamp Saksamaalt.

27.–28. hainakuul peetäs Võro liinan Võro latsifestivaali. Teedüs vorulastefestival.ee kodolehe päält.

UL

Suurõ pido Võrol ja Põlvan2019-07-15T15:57:08+03:00

Harglõn peetäs üülaatu

20. hainakuu õdagu alostusõga kell 20 peetäs Harglõ kooli bussipiätüse lähkül mõtsan üülaatu nimega «Kotussõ uma üülaat». Laadu pääle tulõva käsitüümeistre, kiä möövä umma käsitüüd ja näütäse ja oppasõ tuud, midä mõistva. Valla tetäs ka mõtsakohvigu, kesküüse saa kullõlda kontsõrti. Ligemb teedüs internetist: kotus.ee.

UL

Harglõn peetäs üülaatu2019-07-15T15:51:39+03:00

Mooste kandin tulõva suidsusannapäävä

1.–4. põimukuuni peetäs Mooste mõisa ümbre suidsusannapäivi, miä om muusigaetendüse «Suidsusannasümfoonia» lisaprogramm. Sannapäivil omma valla suidsusanna, tetäs sannakütmise ja vihategemise tüütarrõ, saa näütüst kaia, pilti tetä, loengut kullõlda, huvireisil kävvü ja hulga muud tetä.

«Kõrraldami suidsusannapäivi tuuperäst, et savvusanna näüdädä ja avvu sisse nõsta. Et inemise tiidnü, mis vara näil kotoh om ja et külälidse saanu sannakultuurist inämb teedüst,» kõnõlõs suidsusannapäivi programmijuht Vodi Egle.

Sannapäivi huvireisi veevä Mooste kandi sannu mano ja sääl antas teedüst tuu kotsilõ, kuimuudu suidsusanna ehitedäs.

Suurõmba sannahuvilidsõ saava suidsusannapäivi aigu sannan kah kävvü. Kokko om sääne võimalus ütentõistkümnen sannan, noist säidse omma hariligu perresanna ja neli turismitalosanna. Inämbüs sannust om Mooste lähkül, a üts ka kavvõmbal. Vodi Egle seletäs, et egä sann om ummamuudu ja egän paigan omma ka uma sannakombõ. Tä kuts küläliidsi üles ka sannapererahvast avvustama. «Sanna minejä võinu rehkendä tuuga, et lätt tõõsõlõ küllä. Ku Võromaal mindäs küllä, võetas üteh küläkosti, oldas pererahva vasta viisakas. Ja lüvväs üteh tollõh, mis pererahvas pakk: om tuu sis mõni talos vai muu kõrraldus. Ja uma käterätt tulnu kah üteh võtta!»

Vodi Egle seletäs, et suidsusannapäävä omma mõtõldu perrile, sõprulõ, sõpruskundõlõ. Ka latsõ omma suidsusannapäivile oodõdu. Osa sannapäivi tegemiisi om raha iist, tuuperäst mass täpsempä kavva uuri kodolehe savvusann.ee päält.

Lisas omma osa tegemiisi säändse, kohe piät hinnäst varrampa kirja pandma. Nuu omma huvireisi ja sannankäümise. Ligembät teedüst and ja kirja pand Vodi Egle, tel 516 6684, e-post egle.vodi@gmail.com.

Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.

Rahmani Jan

Mooste kandin tulõva suidsusannapäävä2019-07-15T15:50:20+03:00

Paganidõ üü-ülikuul

Riidi, 12. hainakuu nakkas tassakõistõ õdagulõ saama. Pähni külän RMK keskusõ väläopihuunõn alostas pääle üü-ülikooli avalik ülesvõtminõ, kon Kõivupuu Marju kõnõlõs paganist ja Tuksami Jaak laul jutu vaihõlõ ummi laulõ.

Üü-ülikuul om päämidselt raadiosaatidõ sari, midä 2000. aastagast pääle toimõndas ja kõrraldas Tootseni Jaan. Päält raadiosaatidõ om üü-ülikooli nime all tettü telesaatit. Seokõrd võetas jutt üles raadio jaos. Et parasjago omma pääle naanu Paganamaa päävä ja üü-ülikooli ülesvõtminõ om üts osa päivi programmist, om loenguteema kah paganidõ ja paganlusõga köüdet.

Kell saa 9 ja lektori läävä klassiruumi ette. Tuksami Jaak ütles, et timä suurt ei kõnõlõ, hoobis laul. Kõivupuu Marju tuu-iist lupa hulga kõnõlda. Klassiruum om kullõjit parasjago täüs: inämbüste paiklik rahvas, a kullõjidõ hulgan om ka vanapagana muudu pistü hiussidõga üü-ülikooli püsükullõja Johansoni Jaak. Ülesvõtminõ või pääle naada.

Üü-ülikooli vidäjä Tootseni Jaan ei olõ seokõrd esi tulla saanu, timä iist and umal vaiksõl viisil kõrralduisi timä veli Tootseni Tõnis. Paar sõnna sissejuhatusõs, et telefoni tulnu vällä lülitä, ja sis laul Tuksam Kaalepi Aini sõnnu pääle tett lauluga «Sääne miis» õdagu valla. Laul om avalaulus valitu tuuperäst, et tuu om ainus Tuksami laul, kon paganit nimmatas.

Niisama äkki, ku Tuksami laul pääle naas’, saa tä ka lõpu. Lektor Kõivupuu Marju ei lasõ vaikust majja, tä nakkas õkva jutuga pääle. Saami teedä, et kur’al jõul om olnu esisugumaidsi nimmi, et sõna «pakan» olõ-i eesti keelen väega vana sõna ja et Paganamaa ei olõ kah taa Trumbipalu mõtsa väega vana nimi. Kõivupuu jutt juusk, nigu tä esi kitt, 100 sõnna minotin. Kõlama jääs mõtõ, et as’a ei olõ kõgõ nii, nigu nimä paistusõ. Ka üts ja sama asi või esi inemiisi jaos tähendä nii hääd ku halva.

Niimuudu – jupikõnõ Kõivupuu Marju juttu ja sis üts Tuksami Jaagu laul vaihõlõ – taa õdak lätt. Puultõistku tunni lindas nigu kipõ tsirk ja lõpus jõudva esinejä sinnämaalõ, et ka Tuksami Jaak ütles mõnõ sõna sekkä ja Kõivupuu Marju laul paar laulurita üten. Sis om õdak otsan. Jääs viil üle raadiosaadõ är uuta.

Rahmani Jan


Seokõrdsõ üü-ülikooli lektori Tuksami Jaak ja Kõivupuu Marju klassi iin…


…ja tenoligu kullõja klassiruumin. Jutt käü paganist ja Paganamaast. Rahmani Jani pildi

Paganidõ üü-ülikuul2019-07-15T15:48:47+03:00