Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

1. kiri. Kontrastõ rada

 
Nöörimaa om esieräline paik, olõ-i tä peris liin ei peris külä. Puultõistku aastakka olõ tan elänü, sama vana om mu tütär.

Puultõistku aastakka om küländ lühkü aig üte paiga tundmaopmisõs, selle et inämbüse aost olõ olnu latsõga koton. No, ku lumi lännü, om hää latsõkäroga ka kolm verstä liina ja tagasi liiku.

Miildü-i mullõ asjo üttemuudu tegemine, taha löüdä iks midägi vahtsõt. Nii püsüs miil herksä ja panõt inämb tähele vähämbit asjo.

Minno ei kutsu kakkõmada autovooluga Räpinä maantii. Magaziini man saa jalgtii kõrraga otsa ja om õnnõ muamülgäs, sinnä olõ keväjä ja sügüse piaaigu käroga kinni jäänü.

Jummal tennät, et minnä saa ka tõistmuudu ja tuud tiid kutsu üles tarvitama ka tõisi suurõtiipõlgjit. Tan või löüdä midägi vahtsõt, tunda saia esi maastikkõ. Paku üte raa vällä. Panõmi tälle nimes kontrastõ rada.

Võrost tullõn astu Korõli ujja pite, nika ku saat Räpinä maantiist üle ja joba olõtki vaiksõmban paigan. Vii juuskminõ and rahhu, pardsi värvvä helüpildi kiriväs. Paigan, kon Korõli uja Põllu uulitsaga kokko saa, võit suurõmba viiga kosõ kohinat kullõlda. Seo helü om mu jaos meditatiivnõ.

Põllu uulitsan olõ-i nurmi, kül om sääl hulga tüüstüshuunit ja noidõ kesken edimäne suur kontrast – englide kodo! Põllu 10 majan eläs Eve, kiä umma kodo om tennü englide muusõumi. Mul tull’ külh hirmsa uudishimo pääle, kui sääne saarõkõnõ sinnä är essünü om ja midä sääl nätä saa. Kae sa kah perrä!

Edesi tulõ hoita hääd kätt, tan omma kontrastis betoonmüürü ja saat grafitikunstist häädmiilt tunda. Nätä võit hirmsasuurt kassi, Michael Jacksonit, mustanahaliidsi ja muud. Müürü lõpun jääse tii viirde maahajäedü talohuunõ suurõ tammõga, nii nunn’o olnu, ku kiäki siiä kontrastis vabaõhumuusõumi tennü. Üle Pikä uulidsa minnen jõvvat Võro eläjide var’opaika, kon om kõgõ pinne, kiä tundva rõõmu, ku kiäki näidega jalotama tulõ, ja kassõ, kiä nuiasõ ilestämist. Lepü õnnõ aig kokko ja saat kimmä ja rõõmsa sporditrenni.

Ku sullõ miildüs jõvvolidsõmb trenn, võit tii veerest asku kor’ada ja tuu var’opaiga kõrvalõ prügüjaama viiä.

Kevväi toukas vahtsidõ rato löüdmist takast!

Kiri Nöörimaalt2019-04-08T16:16:00+03:00

Vanust sõprust ja rüüvliist

Ildaaigu ollõv üts Eestimaa miis rängält solvanu Eesti juute ülembvaimulikku. Paugupäält nõssi meedian kangõ tänitämine, kõik kõnõliva millegiperäst määndsestki hirmust. Kiä tuud hirmu tundma pidi, tuu jäigi segätses. Rabi vaivalt küll, Iisrael hoolitsõs ummi inemiisi iist tävve ravvaga. Konkreetselt. Kas mõni arvas, et tuu mehikene nakas’ rabit pelgämä ja kuts’ Hitlerit appi?

Mul tegüsi tuu uudissõ kõrvalõ üts (mitte väega vana) mälestüs. Kiäki laul püüne pääl ilusiid laulõ. Süämest süämele. Sis äkki hõikas üts õllõdsõ helüga miis: «Kulõ, laula «Vanad sõbrad» kah!» Om tuud ültü mullõ ja olõ kuulnu, kuis tõisilõ ültäs. Mis sa tiit, kiäki ei saa jo ütsindä mitma helü pääl laulda nigu Kippari vai Ram-i kvartett. Esiki kui Alango bassi vällä võtat, õks jääs Metssalu tenor puudus.

Aga tuu kõik om pisiasi, pääküsimus om: kas tuul hõikajal oll’ millegi iin hirm. Joodik om teedüperäst üts julgõmpi inemiisi ja tedä es karistõda esiki Stalini aigu. Smuuli Juhangi tiise tuud ja jõi Pasternaki hukkamõistmisõ kuunolõki aos edesilla maha. Häbü õks väiksemp, ku muidu olõs ollu.

Küsümi nüüd vahtsõst: kas nuu kats mehekeist – rabi sõimaja ja «Vannu sõpru» nõudja – pelksivä midägi? Või-olla siski kongi oll’ määnegi vaglakõnõ, kiä uurist’ hinge: kõik kõnõlõsõ ja kitvä, ma piät jo kah midägi ütlema – muidu peetäs ullis.

Mehekese ei tulõ tuu päälegi, et muusikat ja usku ei mõõdõta tarkusõ vai ull’usõga. Nii muusika kui usk omma sis kõgõ parõmbalõ toimõ tullu, ku inemine jääs peris vakka.

Midä sis tetä mehekeisiga? Ma arva, et tähele pandmalda jätmine ei olõki kõgõ halvõmb. Vast saava esi arru, et kapral Aadut ei tasu appi kutsu, tä om täämbädses pääväs peris kimmäle koolu, mitte heil (terve). Ja «Vannu sõpru» ei tasu kah naada kõigil nellä helü pääle laulma, kuigi tuva kõrihäälega ollu vast esiki võimalik.

Nii nigu egä usk pakk meile midägi vajalikku, nii ka egä laulja. Kui tuud ei mõista kinni püüdä, om uma viga.
Om olõman ka säändsiid viku, midä arst ainult haud. Meediä küll vaivalt.

Kui inemine om loomult keku, sis mu kogõmusõ perrä ei arsti tuud ka kolmõkõrdnõ korgharidus. Oppas vast ainult kultuursõlt keku olõma. Asi tuugi (vast).

Kui nüüd kapral Aadu ja vannu sõpru manu tagasi tulla, sis Aadu valitsõmise aigu laul’ eesti rahvas kerigulaulu viie pääl: «Nüüd kiitkem loojat kõigest väest, meid röövel päästis röövli käest.» Vannu sõpru kotsilõ om tsipa ildampa ültü: «Kohe näha, et vanad sõbrad!»

Nuu kats ütelüst võit kokku võtta nii: kui eestläne (eesti rahvas) hinnäst esi ei avida (ei suta vai ei taha), sis vana sõbra (rüüvli) ei avida ammuki, ütskõik kui pall’u ka Luujat kität.

Pulga Jaan

Vanust sõprust ja rüüvliist2019-04-08T16:13:45+03:00

Arvustus: Sommeri Lauri luulõraamat om esimuudu kitülaul luudusõlõ ja armastusõlõ

 
 
 
 
Lauri Sommer
Kodu kaduvas
Luulõtusõ aastist 2008–2018

Kujondaja: Mari Ainso
Välläandja: Tiivaalune
Räestu 2019
 
 
 
 
Sommeri Lauri vahtsõnõ luulõtuisi kogo «Kodu kaduvas» om kõvvu kaasiga raamat, kost omma puudu lehekülenumbri ja mink sisu om jaotõt neläs osas. Kokkovõtvalt noilõ, kiä pikkä juttu lukõ ei viisi: tego om kõrraligu raamatuga täüs esimuudu vabavärssi, miä päämidselt kõnõlõs luudusõst ja armastusõst. Raamat kõlbas tävveste lugõmisõs, lühkü ria omma sisu poolõst kihilidse, nii et uma jüvä piäs värsest löüdmä nii ullimb ku targõmb lugõja.

Üts hoiatus kah: luulõtusõ omma eestikeelidse. A inämbüisi eesti kiilt häste mõistvilõ võrokõisilõ es pidänü tuu suur hädä olõma, päälegi om luulõtuisi sisu suurõlt jaolt Võromaaga köüdet.

I

Arvustajana om mul hää miil tuust, et loetun raamatun ei olõ suurt targutamist ja oppamist. Lauri näütäs, hinnangu või lugõja esi anda. Sommer esi nimmas umma koko luudusluulõtuisi kogos, kon tetäs alostõn suvõga ja lõpõtõn keväjäga aastalõ tsõõr pääle. Mu jaos nõsõs lukõn toolõ luudusõ-teemalõ mano armastusõ teema, miä paiguldõ väega teräväle sisse lõikas. Tegünes kontrast: tasalik luudus saa nigu piksenoolõst löögi, ku armastus pääle tulõ.

Raamadu tipphetk tulõ mu jaos kätte peris alostusõn. Luulõtusõn «Tiivasirutus läbi hämara» lindas kõlladsõ nokiga suur rüüvtsirk, hiidütäs ja armastas. Säältsamast om põnnõv lukõ hiirist, kiä määnüist ubinist hinnäst purjo söövä. Omma suurõ tundõ ja väiku nal’alidsõ juhtumisõ.

II

Nali vai sis kerge huumor om kah üts märksõna, miä Sommeri vahtsõ kogo man är märki tulõ. A niisamatõ nigu kõik muu om tuu naligi tunda õnnõ aimamiisi. Paistus, et Sommeri luulõtajakiil omgi sääne tasalik, vagunõ, as’ost andas õnnõ tsipakõsõ aimu. Võiolla om tuu idamaiõ luulõmuud, määnest ka Eesti luulõn hulga aigu ette om tulnu, kõgõ inämb vast Kaplinski Jaani luulõtuisin, a iks hulga varrampa kah.

III

Viil ei saa Sommeri Lauri luulõtuisist kirotõn müüdä minnä timä aoluulõst. Nii hull luulõtaja ja hindäetteeläjä Sommer kah ei olõ, et ilmaello ja ull’uisi tähele ei panõ. Nii riivasõ raamatut «sõbra» mol’ovihust ja noorõ soldani, kiä tulõvalvõn telefoniekraani skrollva. Ja kuigi luulõtaja esi ütel’ raamadu Võro esitlüsel, et timä aigu väega tähele panda ei mõista ja aost kirotaminõ täl vällä ei tulõ, ei saa ma tuu hinnanguga nõun olla. Nuu ütsigu aotsähvähüse omma raamadu hääs maiguhainas.

IV

Kokkovõttõs või üteldä, et taa raamat om esimuudu kitülaul luudusõlõ ja armastusõlõ. Sommeri Laurilõ tulõ aituma üteldä, et tä seo raamatuga vällä tull’ ja õkva keväjädsel aol, ku üten luudusõga ka heng elolõ heränes.

Eräle hää miil om mul ütest bussisõiduluulõtusõst, kon suur ime sünnüs Tsuuru sõitva bussi pääl. Tuu luulõtusõ olõs tahtnu õkva esi kirota.

Rahmani Jan

Arvustus: Sommeri Lauri luulõraamat om esimuudu kitülaul luudusõlõ ja armastusõlõ2019-04-08T16:12:21+03:00

Kultuuri umaperä omma meeleperi

Võro keele alalõhoitmisõ hääs tettävät

tüüd hindasõ väega mitmõsugudsõ inemise

 
Eelä tull’ mu postkasti vahtsõnõ – mu jaos tõõnõ – Uma Lehe nummõr. Tuu pääle otsusti toimõndusõlõ kirota. Lugu om nii, et taad lehte lugõva ka Eesti vinläse, kiä olõ-i sukugi köüdedü Lõuna-Eestiga, ei geograafilidsõlt, ei vaimlidsõlt.

Tsipakõsõ esihindäst: elä Tal’nan, olõ 29 aastakka vana, tüüd tii küländ suurõn online-välläandõn (rusDelfi), olõ aokiränik-toimõndaja-tõlkja. Peri olõ Lasnamäelt, seo om üts Tal’na liinaosa, midä, ku tsipa mano panda, võinu nimmada «väikus Ida-Virumaas».

Mäletä umma latsõpõlvõ 1990. aastil. Tuudaigu oll’ mi riigin ütiskund väega lahki: eestläisi jaos olli «halva vinne okupandi, kink peräst mi halvastõ elämi», vinläisi jaos «halva eesti natsisti, kink peräst mi halvastõ elämi». Täämbä olõ-i sääne mõttõviis – jummal tennät – väega pääväkõrran. Ja ülepää, olokõrd ütiskunnan ei saa jo olla nii must-valgõ.
Eesti kiil ei olõ mu imäkiil, kuigi mõista taad inämb-vähämb. Taa om innekõkkõ ammõtligu as’aajamisõ kiil. Mu üleskasumisõ aol oll’ vinläisi siän harilik mõttõviis, et eesti kiilt olõki-i vaia oppi, targõmb om oppi inglüse kiilt, selle et pääle kooli lõppu tulõ nigunii vällämaalõ minnä. Todaaigu mõtli ma kah niimuudu, a vällä tull’ tsipa tõistmuudu.

Elli-elli ja ütekõrraga sai arvo, et ma tiiäki-i Eestist midägi. Häste: kiilt tsipa, a kirändüsest, kultuurist, kombist ja muust – piaaigu mitte midägi. Peris häbü õkva. Om jo esihindäst mõista, et inemine pruuv teedä ja arvo saia tuust, miä timä ümbre. Esiki tuud, et eesti keelen om olõman egäsugumaidsi murdõkiili, sai teedä viil mõnõ ao peräst.

Säändse as’a vasta protestis naksi telmä Umma Lehte. Loe hää meelega, ka aokiränigu pilguga – hää om lukõ, midä väiku paigapääline välläannõ kirotas. Ja ku väiku omma ettevõtmisõ ja hädä, ku suurõ üleriigilidse välläandõga kõrvuisi kaia. Seod loomuligult hään mõttõn.

Ütle peris ausalõ: ma ei saa suurõst jaost kõrraga arvo. Mõttõst muidogi saa, a tulõ kõvva vaiva nätä, selle et olõ-i sukugi harinu. Loetut juttu ma eräle «harilikku» eesti kiilde ümbre ei panõ, las kõik lätt nigu lätt ja ütel pääväl vast muutus olokõrd parõmbas.

Pääle edimädse numbri lugõmist naksi netist otsma, vast kongi Tal’nan omma võro keele kursusõ. Kah’os es lövvä midägi, ligembä opitunni omma vast Tarton. Jah, ku suuv om suur, saa kiilt ka umaette oppi, a põhimõttõlidsõlt tahas massa rahha, et olõs suurõmb motivatsioon ja võro keele edendäjit tsipa tukõ. Inemise, kinkal om sama «hädä», andkõ hindäst mullõ teedä. Aadrõssi saa Uma Lehe toimõndusõst.

Taha üteldä, et:

1) Ti tiiti väega tähtsät tüüd uma keelepruugi alalõhoitmisõs ja tuud hindasõ väega mitmõsugudsõ inemise – mitte õnnõgi võrokõsõ ja nuu, kiä kuigimuudu seo alaga köüdedü.

2) Ma usu, et olõ-i ainumanõ mitte-eestläne Eestin, kiä vabatahtligult, mitte tuuperäst, et «piät integreeruma», tugõ eesti kultuuri ja timä esierälisüst. Põhjus om üts ja lihtsä – miildüs ja kõik. Om meele perrä.


Privalova Olga,
Lasnamäelt peri Eesti kultuuri umaperä
huvilinõ aokiränik ja tõlkja

Kultuuri umaperä omma meeleperi2019-04-11T09:25:09+03:00

Tulõohtlik aig

Pästeammõt om vällä kuulutanu tulõohtligu ao. Inemiisile pandas süäme pääle, et luudusõn tuld teten tulõ väega ette kaia. Joba om juhtunu ka hirmsit tulõõnnõtuisi.

Mõni hindä meelest vaimukamb tegeläne om vällä paknu ka tuu, et tulõohtlik aig kuulutõdi vällä tuuperäst, et riigitüüri man omma muutusõ. Kuigi periselt paistus, et inemise omma taast pikäst poliitigategemisest är väsünü. Tuud kinnitäs minevä nädäli päältkuultu jutujupp.

Rahaautomaadi saban löüdse üts naistõrahvas vasidsõ mündi. «Kiä kopkast ei korja, tuu rublat ei saa,» ütel’ tä uma kumardamisõ õigustamisõs ja parand’ hinnäst õkva: «Eurot!» Säändsest as’ast olõs võinu edesi minnä jutt rahast, a ei.
Miis, kiä rahalöüdjä sälä takan saisõ, vei kõrraga jutu poliitiga pääle. «Peris villänd om joba taast, miä sünnüs.» «Villänd jah,» jäi tulõvanõ euroumanik nõuhtõ. «A olõ-i hätä,» trüüste teema üleskiskja hinnäst ja tõisi. «Pääasi, et paugutamist ei olõ, nigu sääl Ukrainan.»

Säändse mõttõ, murrõ ja trüüst paistusõ olõma inemiisi pään seol aol. Tulõohtligul aol.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Tulõohtlik aig2019-04-08T16:03:46+03:00

Kaikal peeti keväjäpito


Minevä riidi tähistedi Karula kihlkunnan Kaikamäel kar’akasvatajidõ päivä. Üles asti paikligu pillimehe ja laulurahvas, pääesinejä oll’ ansambli Puuluup, kiä, nigu pildi päält nätä, rahva kõvva üles kütt’. Joabi Kalevi pilt

Kaikal peeti keväjäpito2019-04-08T16:01:43+03:00

Mooste folk pidä juubõlit

3.–4. lehekuul tulõ Moosten folgipido Mooste Elohelü. Seokõrd peetäs folgipidol juubõlit: pido esi saa 20 aastakka, Mooste mõisa 110 aastakka vanas.

Festivaali võistluskontsõrdil säädvä osavõtja vahtsõhe vormi Harglõ kihlkunnast peri laulu «Oi, tule üles!». Päält kontsõrtõ ja võigõlusõ omma huviliidsi jaos valla mõisa ja käsitüüliidsi koja, peetäs kirbuturgu, tulõtõdas edevanõmbit miilde, käüdäs üüse matkaman ja tetäs ka üts võro-seto hõimupido pikä lavva veeren.

Ligembät teedüst Mooste Elohelü folgipido kotsilõ saa kaia kodolehe moostefolk.ee päält.

UL

Mooste folk pidä juubõlit2019-04-08T16:00:38+03:00

Mõnistõ muusõumin peetäs munapühi ja kiviao nädälit

17.–18 mahlakuul peetäs Mõnistõ talorahvamuusõumin munapühinädälit. Saias tutvas Vana-Võromaa lihavõttõkombidõga. Lihavõttõjänesse oppasõ vanno ja vahtsit munapühikombit, mängitas mängõ, värvitäs munnõ, tetäs tsirkõ pesäkastõ ja munapühimakjuisi.

A 22.–24 mahlakuuni om säälsaman muusõumin kiviao nätäl. Kiviao opipäiv näütäs mi edevanõmbidõ ello ligi 5000 aastat tagasi.

Kiviao opipääväl saias teedä, määndse olli kiviao inemiisi huunõ, midä nä sälän kanni, kuis tulõ palama saiva ja määndsit süüke teivä, määndse olli näide anoma, tüüriista ja jahiriista.

Ligembät teedüst saa Mõnistõ muusõumi kodolehe päält monistemuuseum.ee.

UL

Mõnistõ muusõumin peetäs munapühi ja kiviao nädälit2019-04-08T15:59:49+03:00

Puiga koolin ja latsiaian tulõ umakeelitside näütemängõ päiv

Võro vallan Puigal tulõ suurõl neläpääväl, 18. mahlakuul näütemängupäiv. Päiv nakkas pääle kell 10 latsiaian, kon võrokeelitside näütemängõga astva üles latsiaialatsõ.

Kell 12 alostas koolilatsi näütemängupäiv Puiga põhikoolin. Kõrraldaja kutsva kõiki huviliidsi latsi etendüisi kaema ja kullõma.

UL

Puiga koolin ja latsiaian tulõ umakeelitside näütemängõ päiv2019-04-08T15:59:10+03:00

Käü Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nätäl

Seo nätäl peetäs Vanal Võromaal ja Setomaal Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuu tähendäs, et mitmõ söögikotussõ pakva 17 euro iist kolmõkäügülist süüki. Söögi omma tettü päämidselt paigapäälitsest söögikraamist ja süüke nime omma võro keelen.

Parhillatsõst kohvikidõ ja restoraanõ nädälist võtva ossa kohvik Suur Muna Haanist, kohvik Koopatoit Piusalt, Kubija hotell-luudusspaa restoraan, Vegankohvik Kannel ja Stedingu kohvik Võro liinast, Ööbikoru Villa restoran Andreas ja Saarsilla talokohvik Rõugõst, Pesä hotelli restoran ja Tillu kohvik Põlvast, Veski Pubi Antslast, Toomõmäe talo kodorestoraan Maagõkõnõ ja Taarka Tarõ Setomaalt ja Sulbi kohvik.

Söögihuvilidsõ piät lavva kohvikun vai restoraanin varrampa kinni pandma. Kohvikidõ vai restoraanõ teedüst ja söögikaartõ saa kaia kodolehe visitvoru.ee päält.

UL

Käü Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nätäl2019-04-08T15:58:29+03:00