Kost nall’a saat, ku esi ei tii

Iispäävä nakaski vahtsõnõ kuu. Nuide jaos, kiä nall’a tetä mõistva ja taast arru ka saava, om tuu päiv peris oodõt, a kõiki iist ei tiiä muiduki kõnõlda. Niipall’u om kimmäs, et säänest sorti rahvaga, kelle anekdoodi är sellätämä peat, ei massa edimetsel aprillil janti.

Koolilatsõn sai nall’apäivä külh vääga oodõtus. Kõgõ parõmb oll’, ku opõtaja kuigi ärä pettä sai. Nuide hulgan oll’ muiduki mitund sorti inemiisi, aga et mitu-mitukümmend aastaiga tagasi raadion, telekan ja ajalehin kah edimetsel aprillil inemiisile rohkõmb nall’a tetti, sis es tihka ka koolin kiäki vällä näüdädä, et tuud ullitamist ütel pääväl vällä ei kannada. Nii saie tahvlilapp tõnõkõrd «jala ala» ja es anna hennest kätte, vai oll’ kriidiots liimiga tett ja es kiruta, vai olli latsõ hendä klassin opõtaja iist ärä käknü…

Põra, ku mi kõik maru häste säädüisi tiiämi ja raha tõnõkõrd hääst tujust tähtsämb, kaedas raadion ja telekan kah ullitamisõga rohkõmb ette, et peräst kellegi valuraha masma ei pea, aga kui juhus mõni hää nali läbi minemä, sis püsüs taa kaugõ meelen.

Tartu leht kirut’ konagi, et raekoja tornin istus üts vanamiis, kiä egä veeränd tunni takast kellä lüü, ja peräst tunnisti mitma, et naa edimält mõtlõma naksigi, et kuis tuu nii saa…

Aga ega medägi tetä ei olõ, esi mi tiimi henele jo kah aprilli, ja sukugi mitte ütel pääväl aastan.

Ku esi ildaaigu rahakoti poodist tullõn söögikraamiga üteliisi külmkappi olli pandanu ja tuud tükk aigu takan otsõ, kuuli peräst tutvõidõ käest viil hullõmbaid juhtumiisi. Ku ennembi ülti, et pääd ei olõ otsan, ku mõnõ mõtlõmada liigutusõ tei, sis nüüd om jo telefon vääga hää segäjä.

Noorõpuulnõ meesterahvas ost’ poodist kotitävve söögikraami. Ku kodu minema naas’, kõlistõdi taalõ ja kõnõlda tull’ ilmadu aig. Miis jousõ kodu ja löüd’, et söögikraam om puuti maha jäänü. Rutas’ tagasi, a sääl es tiiä timä söögikotist kiäki medägi… Mis muud, ku korv kätte ja jälki riiulide vahelõ. Ku söögilaariga kodu sai ja tuud külmkappi pandma naas’, sis näkk’, et oll’ ennembi ostõt kraami kõik üte käega sinna paika pandunu, seeni ku tõnõ käsi telefoniga kõrva man ja mõtõ kõnõldõn muijal oll’.

Esi olõ nii hoolõga köögin raadiod kullõlnu, et puisti piprõpuru, mea liha pääle pandma pedi, hoobis tii sisse, mea sinna kõrvalõ tõmbama oll’ pant!

Üldäs, et kost tuud nall’a muidu saat, ku esi ei tii, a vast tuuperäst üldäski, et mi tõnõkõrd henne tettüst nall’ast parembadõ arru saami ku tõisi umist.

Nii vai tõisildõ, proovimi õks naarda, ku medä nall’akat näemi vai kuulõmi, tuu om kindla pääle tervüses. Hallõ tunnista, a halvu uudissõid tükis viimätsel aol rohkõmb olõma ku sääntseid, mille pääle suunuka ülespoolõ kiskva.

Ja ku kiä iispäävä ütläs, et sul nõna nõega vai nöps iist ärä, usumi õks, saa ütläjäl kah paremb tuju!

Nõlvaku Kaie

Kost nall’a saat, ku esi ei tii2019-03-26T12:14:03+02:00

Kirjapandminõ avitas umma hoita

Ildaaigu peeti pito, miä tähüst’ Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirän 100 sissekandõ verstäpostist müüdäsaamist. Aastagal 2010 valla tett nimistü om üts märk tuust, kuis kogokunna üle Eesti pedävä tähtsäs ummi juuri ja edevanõmbidõ tarkuisi. Nimistüt saa egäüts kaia võrgun: rahvakultuur.ee/vkpnimistu/

Tsipa harinõmalda om seo nimi: vaimnõ kultuuriperänd. Mi olõ harinu kultuuriperändüse sõnna tarvitõn mõtlõma innekõkkõ asjust, olkõ tuus sõs palgõst tett maja, kalmuaid, rahvarõivas, kiisla, vokk vai mõni muu sääne. Neo omma selge as’a, miä omma nätä ja arvu saia. A kõiki naidõ asju manu käü ka tiidmine, miä naa omma, kuis naid tetä vai pruuki, midä tuu man usutas ja tähtsäs peetäs. Kõik tiidmine, miä käü kas asju manu vai elämisviie kotsilõ, omgi vaimlinõ pärandüs, edesi ant tiidmine. Tuud saa ütstõõsõlõ edesi anda kõnõlõmisõ ja näütämisega. Võrokõsõ ütlese tuud paigapäälitses tarkusõs vai edevanõmbidõ tarkusõs. Omma võrokõsõ jo kõgõ seo perrä elänü, a peräkõrd tüküse perit tiidmise häädümä, alla jäämä raha ja äri puult säetüle kõrralõ.

Viimädse 50–60 aastaga omma elomuutusõ häste kipõstõ käünü, rahvas om inämb liikma naanu, liina omma kõvva kasunu, tiidüslik tarkus tüküs är süümä talupojatarkust ja maailm tüküs väega ütte näko minemä. Pall’und umaaigsist tiidmiisist olõki ei täämbäsen elon vaia, a inemiisile om sõski uma kodo, kotus ja kogokund tähtsä, tuuperäst peetä-i õigõs kõgõst vallaütlemist. Ja tuuperäst kõnõldas ka inämb kultuuriperändüse kaitsmisõst, hoitmisõst, säälhulgan kotusõpäälidse tiidmise tähtsüsest.

Egäs inemine nakkas iks sõs inämb liigutama, ku midägi tüküs käest är minemä. Nii om lugu ka seo peridü tarkusõga. Riigi ja rahva üle ilma omma kokko lepnü, et vaimlist kultuuriperändüst tulõ hoita ja kaitsa, Eesti om sääl hulgan.

Eesti riik om loonu vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistü, kohes kogokunna saava üles tähendä umma perändiliidsi tiidmiisi. Vana-Võromaalt omma nimistün savvusannakombõ, sannan liha suidsutaminõ, sõiratego, võro kiil, Võromaa vana rahvalaul, lõõtspilli tegemine ja lõõdsamäng, siini korjaminõ ja süümine, kodoõllõ tegemine, kuuritsaga kallo püüdmine, kõotikkaminõ, vikatiga haina niitmine, lastukorvõ kudaminõ, lastukatussidõ tegemine, les’o, rahvameditsiin, matidsõkombõ, sh ristipuu, lambavilla-käsitüü Karula kandin, Lindoral laadu pedämine.

Vaimlidsõ perändüse veebinimekirän olõminõ näütäs, miä om võrokõisil esierälist, a tuud kah, mändse tiidmise ja mõistmisõ omma prõlla võrokõisi jaos tähtsä ja elojõun.

Võro kiil om mõistminõ, midä om terven ilman õnnõ võrokõisil – seod tõisil olõ-i. Lõõtspillile ja pillimängulõ pandsõ Teppo August umal aol nii kimmä alussõ, et seo püsüs täämbädseni ja kasus õnnõ suurõmbas. Võrokõisi sannakombõ omma võedu üleilma UNESCO nimistühe. Vana-Võromaa sõir om hää näüde, kuis tiidmine vai tarkus või olla ka laembalt ku õnnõ üte kogokunna käen, a ku asi om kogokunna jaos tähtsä, sõs või tuud egäl juhul kogokunna vaimlidsõs perändüses lukõ. Sõira tegevä nii võrokõsõ ku seto, sõiratego om mõlõmba rahva perit kommõ ja tuud või pitä nii üte ku tõsõ kogokunna perändüses. Mõlõmba võiva ka tuust nimistün teedä anda, määnestki tüllü säält ei tulõ. Ja peris üttemuudu tuu sõiravärk mõlõmbal puul olõ-i. Sõiraga om prõlla lugu sääne, et sõira tegijä omma uman as’an nii kimmä, et tahtva sõira viiä Õuruupa turu pääle ja küsüse mi sõiralõ geograafilidsõ tähüsse märki.

Üts esimuudu mõistminõ, miä Võromaal eläs, om kuuritsaga kallo püüdmine. Sääne kallo püüdmine oll’ 10 aastakka tagasi kõvva är karistõt, lubat õnnõ eriluaga üts kõrd aastan Viitinä järve pääl. A ku tuu lugu sai nimistühe, sõs kolm aastakka ildamba muudõti kalapüüdmissäädüst nii, et kuurits muutu ammõtlidsõs püüdmisriistas ja seoga kallo püüdmine om nüüt lubat.

Vaimlidsõst perändüsest kõnõlõmisõ ja nimistü mõtõ om nailõ asjulõ inämb tähelepandmist saia. Tuu kimmähe avitas põlitsõl tiidmisel edesi ellä ka täämbädsen päävän. Egä vahtsõ põlvõga elo tsipa muutus, a päämidse tiidmise läävä iks edesi, niikavva ku tuu rahvalõ tähtsä om vai tuud tiidmist vaia om.


Eichenbaumi Külli,
Vana-Võromaa tiidmiisi nimistühe
pandja Võro instituudist

Kirjapandminõ avitas umma hoita2019-03-26T12:13:13+02:00

Seletämäldä unõnägo

Arvada näi ma tuud unõn. Peris kimmäs saa-i joht olla, a vast tuu iks unõnägo oll’. Periselt jo aig ei hüppä ja väega andsakit asju ei sünnü.

Lugu oll’ sääne, et Kasahstani president Nazarbajevi Nursultan and’ ütel pääväl tävveste uutmalda teedä, et tä astus uma kotussõ päält tagasi. Ligi 30 aastakka oll’ tä riiki juhtnu ja äkki ütel pääväl inämb es jõvva. Järgmäne päiv vannutõdi ammõtilõ vahtsõnõ president, timä nimi oll’ Tokajevi Kasõm-Žomart. Edimädse as’ana ütel’ tä, et no tulõ Kasahstani pääliin Astana ümbre nimmada. Pääliina vahtsõs nimes piät saama Nursultan.

Sis tull’ aohüpe ja oll’ aasta 2046. Eesti riigijuht Ratta Jüri and’ tävveste uutmalda teedä, et tä astus uma kotussõ päält tagasi. Ligi 30 aastakka oll’ tä riiki juhtnu ja äkki ütel pääväl inämb es jõvva. Järgmäne päiv vannutõdi ammõtilõ vahtsõnõ riigijuht, kink nimme ma es näe. Edimädse as’ana ütel’ tuu, et no tulõ Eesti pääliin Talliin ümbre nimmada. Vahtsõs pääliina nimes piät saama Jüri.

Lugu läts’ väega laapsalõ edesi. Jüri nimega alõvik oll’ säälsaman pääliina küle all olõman, vaia oll’ õnnõ tsipakõsõ piire muuta ja vahtsõnõ nimi sai pääliinalõ nigu nipsti.

Midä taa unõnägo tähendä või, tuud ma joht är arvada ei mõista. Kas kiäki mõist


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Seletämäldä unõnägo2019-03-26T12:05:58+02:00

Egä jalasamm mass

Egä jalasamm mass. Vähämbält vanõmba inemise jaos. A noorõ inemise pää jäl lõikas, kuis noid jalasammõ kokku hoita.

Säändse kuurma tegi valmis üts nuurmiis, kiä peris tihtsäle piät suurõ maja kütmises kuurist puid vidämä. Jalasamm täl viil kallis ei olõ, a harilik puuvidämine tulõ hindä jaos jo huvitavas tetä. Seo kuurma üten tükün tarõ manu vidämises läts’ iks õigõ hulga pruuvmist, aigu, ümbresadamiisi ja vahtsõlõ laatmist, a viimäte sai kuurmalaatmisõ kunst selges.

Julgõlõ võit üteldä, et kõrralikult laaditu puukuurma kõrral om jalavaiva õkva kolm kõrda veidemb. Tõsõst küllest muiduki piät säändse puukuurma «hopõn» olõma kimmä käega ja hään toonusõn, et üte tsõõriga käru juhtmisõga toimõ saia, ku puu omma käru pääle säetü. Vanõmba inemise ärku perrä pruuvgu, a noorõ puuvidäjä võiva külh oppust võtta.

Antoni Annika


Antoni Annika pilt

Egä jalasamm mass2019-03-26T12:03:41+02:00

Kultuurikuan saa nätä 32 meistri rahvaperimüslikku tüüd

Vana-Võromaa kultuurikuan (Katariina allee 11, Võro liin) saa keväjä alostusõst pääle kaia esierälist välläpanõkit. Näütüsesaalin käü ümbre 32 suurt kerrä, miä omma Eesti esi paigust peri meistride kässiga tettü.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitüü Liidu kõrraldõt näütüs «Ajatus» om vällä toonu rahvaperimüse kirä ja rütmi. Näütüs om süämest tullõv kittüs eestläisi aoga kogonõnu käsitüümõistmisõlõ, hääle maitsõlõ ja matõrjaalitundmisõlõ. Kokkovõtvalt kõgõlõ seolõ, miä hoiul Eesti Rahva Muusõumin ja midä meistri üle Eesti elon hoitva ja vahtsidõ põlvkundõga jagava.

UL

Kultuurikuan saa nätä 32 meistri rahvaperimüslikku tüüd2019-03-26T12:01:28+02:00

Pokumaal tulõ luudussõbraligu mõtsandusõ päiv

Pokumaa ja Eestimaa Luudusõ Fond kõrraldasõ puulpäävä, 30. urbõkuul luudussõbraligu mõtsandusõ päävä, kon muiõ tegemiisi hulgan näüdätäs püsümõtsandusõ võttit. Kõigilõ mõtsahuviliidsilõ, säälhulgan erämõtsaumanigõlõ näüdätäs esimuudu luudussõbraligu mõtsandusõ näüdüs-alla. Joba rohkõmb ku 20 aasta iist Valtri Edgari puult Pokumaa jaos vällä valitut mõtsa proovitas püsümõtsandusõ võttidõga jättä ilosas ja liigirikkas mõtsas.

Päävä edimäne puul pakk huviliidsilõ võimalusõ üten mõtsaeksperdiga Pokumaal luudussõbraligu mõtsaumanigu ja -majandaja silmiga ümbre kaia. Päävä tõõsõn poolõn kõnõldas püsümõtsandusõst ligembält ja kaias tuu teemaga köüdetüt dokumentaalfilmi. Uma kava om tuul pääväl ka latsilõ.

UL

Pokumaal tulõ luudussõbraligu mõtsandusõ päiv2019-03-26T12:00:45+02:00

«Vunki mano!» luumistalgo läävä edesi 4.–6. mahlakuul Varstun

Arvada om pia egä võrokõnõ kuulnu vai lugõnu ummamuudu talossist, kon rihä-kirvõ asõmõl omma tüüriistus hää mõttõ ja suur tahtminõ ello Võromaal parõmbas muuta.

«Vunki mano!» luumistalgo tegevä õkva tuud, midä nimi ütles: andva seo kandi elolõ ja tegemiisile vunki. Seokõrd kutsutas talgolidsõ kokko 4.–6. mahlakuuni Varstu koolimajja.

Talossidõ iistvidäjä omma talvõ joosul saanu kokko hulga esi mõttidõga inemiisi. Egälütel om võimalus tulla ja üten märki. Oodõdu omma egäsugumaidsi mõistmiisi ja tiidmiisiga inemise.

«Vunki mano!» kodolehe pääl vunkimano.vorumaa.ee saa nätä, määndsit mõttit ja töid om vällä märgitü ja pakutu. Sääl saava ka talgolidsõ hinnäst kirja panda.

Margi Martin, üts luumistalossidõ iistvidäj

«Vunki mano!» luumistalgo läävä edesi 4.–6. mahlakuul Varstun2019-03-28T10:06:13+02:00

Kogomisvõistlus luu mälehtüisist aoluu

Tarto Ülikooli eesti ja võrdlõva rahvaluulõ osakund ja Eesti Rahvaluulõ Arhiiv kuuluti vällä timahavvadsõ kogomisvõistlusõ «Esemed meie rännakuil», kohe õgaüts või kooni 16. joulukuuni uma osa anda.

Meil kõigil om uma tii nii läbi ao ku kotusõst kotusõhe, ja iks om asju miika üten. Ja trehvämi inemiisi, kiä vahtsit, eski innenägemäldä asju mano toova. No om võimalus meelitsä, määndse noist asjust ommava (olnu) tähtsä vai õkva ellu mõotanugi. Asi esi piä-i alalõ olõma, a lugu om hindä sisse jäänü ja nüüd või tuu är kõnõlda – kas kirätüün vai videon vai helüga ülesvõtun. Hää om, ku om pilt kah üten – kas sis foto vai tsehkendüs.

Lugu või olla nii nips- ku mänguas’ast, rõiva- vai müüblitüküst, märgüsraamadu vahelt löütüst kuionust häitsmest vai raamatust hindäst; saamisõst, kaomaminekist vai löüdmisest, tundmiisist, miä as’aga üten ommava tulnu vai aoga muutunu – õkva nii, nigu hing kripõldas vällä ütlemä.

Luu või vabalt kirja panda vai võtta kogomislehe päält ette küsümüse ja säälsaman vastata. Säält saa ka täpsämbät nõvvu. Valmisluu üten piltega või saata meili pääle vai, ku paprõ pääle tiit, sis ka posti panda. Kogomisleht om löüdä internetist: kratt.folklore.ee/kysimustikud.

Kõik tüü läävä õkva aolukku – pandas Eesti Rahvaluulõ Arhiivin hoiulõ. A inne lugõ hindamiskogo tüü läbi ja märk vällä, kedä parõmbis kittä. Ossavõtjit tunnistõdas avvuhinduga tulõva aastaga kaastüüliidsi pääväl.

«Sändsit kogomisvõistluisi tetäs tuu jaos, et võigõlusõ vormin härgütä inemiisi teedüsse kogomisõ man üten lüümä, a tetä ka kogomisainõlõ inämb kitüst, saia rohkõm ossavõtjit ja rahvaluulõt kokko,» kõnõlas Eesti Rahvaluulõ Arhiivi tiidrü Tuisu Astrid. Õga aasta valitas vahtsõ teema. A olkõ, et võigõlus om läbi, ommava ka innembädse küsümislehe üllen ja kiä löüd aigu ja tahtmist, või õgal aol esi teemaga rahvaluulõkogo tävvendämisele uma osa mano panda. Tasus kaia internetist: folklore.ee/era/kysitlus/. Säält näge ka aadresse ja vormistamisoppust.

Leimanni Eve


Rahvaluulõ arhiivi tiidrü Tuisu Astrid kuts üles võistlusõl üten lüümä. Leimanni Eve pilt

Kogomisvõistlus luu mälehtüisist aoluu2019-03-26T11:58:16+02:00

Haanin mälehtedi vabahusõ iist võidõlnuid

Urbõkuu lõpuots pand märgotama aoluu pääle. Innekõkkõ mälehtedäs timahava 70 aasta iist olnur kiudutamist.
A Haanimaal peeti 23. urbõkuul aoluupäivä, kon tulõtõdi miilde 100 aasta iist olnuid Vabahussõa tapõluisi Haanimaal ja Haani ümbre. Käüti mälehtämän sõamiihi, kaeti filmi ja kullõldi auluu-uurja ettekannõt.

Haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu kõnõlõs mälehtüspäävä põhjusõst lähembäle: «Nigu üle terve mi maa tüksevä verevä vägüsi maad üle võtma. Ka siiä Suurõ Munamäe ala säievä verevä uma staabi sisse. Õnnõs nii ratsarügement ku paigapäälse inemise, kes üteh tulliva, kütsevä nuu verevä siist minemä. Mi olõmi võtnu avvoas’as mälehtä ja anda avvo noilõ, kes anniva uma elo vabas saamisõ iist. Ja avvostami ka noid, kel õnnistu sõast kodo tulla. Piämi paikkunna rahvaga noidõ inemiisi tegemiisi meeleh. Suurt terrorit ei saa kunagi unõhta.»

Vabahussõa mälehtüssammas Munamäe all, mink man sõamiihi mälehtedi, ehitedi edimält üles 1932. aastagal. «A pia tulli jälki verevä üle piiri ja võtiva võimu üle, sis lasti tuu õhku. Kah’os kuuh tammõga, midä istutõdi tuukõrd nii sõapääliku ku presidendi avvos. Õnnõs taa vahtsõ vabas saamisõ aigu tulli jäl noorõ kokko ja seo sammas tetti tagasi. Taa om inämb-vähämb säänesama, nigu tuu vana oll’, tuu perrä prooviti tetä,» seletäs Hollo Agu.

Rahmani Jan


Haanimiihhi nõvvokua, Eesti Sõamuusõumi ja Kaitsõliidu rahvas 2019. aastaga 23. urbõkuul Suurõ Munamäe all Vabahussõa avvosamba man sõamiihi mälehtämän.

Haanin mälehtedi vabahusõ iist võidõlnuid2019-03-26T11:56:13+02:00